Uuest publikuprogrammist on tulnud klassikaraadio stuudiosse rääkima kumu hariduskeskuse juhataja Sandra Lääne velt, tere Elvist. No eks ikka elusale, nii et üks tõuge paneb aluse siis liikumisele, mis oli teie jaoks impulss, millest see idee siis sündis? Eesti Kunstimuuseum ja seal alga kumu, kunstimuuseum on tegelikult aastast aastasse tegutsenud selle suunas. Oleksime võimalikult avatud ja sõbralik keskkond siis võimalikult paljudele inimestele. Ja sellest tulenevalt me siis iga aasta oleme ka proovinud kaasata järjest rohkem erinevaid sihtgrupp mõelda nende vajadustele, teha neile siis ka spetsiaalseid programme. Et meil oli siin paar aastat tagasi, kui me alustasime taaskohtumiste sarjaga, mis siis on suunatud dementsussündroomiga inimestele ja nende lähedastele siis see läks väga toredalt käima, saime ohtralt head tagasisidet kogukonnalt ja ma arvan, et see oli võib-olla midagi, mis andis meile ka sellist julgust. Et pöörduda nüüd uue sihtgrupi või kogukonna poole ja, ja vaadata, kuidas me saame neile muuseumine vastu tulla. Autistlikud inimesed on öelnud, et nende jaoks on maailm, inimeste kohtade ja sündmuste mass pidev müra, liiga palju inimesi, infot, milles orienteerumiseks peavad need pingutama ja mis tekitab neis märkimisväärset ängistust. Mis saab siis nendel hommikutel teistmoodi olema ja mil moel võimaldab siis kumu autistikele inimestele selle turvalise ja stressivaba keskkonna? Esiteks me proovime siis maandada seda hirmu kumu kui sellise hiiglasliku võõrehoone ees ja selleks on valminud meile spetsiaalsed maja kaardid nimetame neid taju kaardideks, mis siis muuhulgas peale korruste tutvustamise märgivad ära, aga millistel näitustel on oodata valjemalt heli, milliste näitustel on võib-olla eredam valgus, millistel tumedam valgus milliste näituste kujundus on võib-olla natukene keerukam võib-olla kitsam, et proovime anda neile võimalikult palju infot juba selle külastuse alguses või enne külastust, et nad saaksid ka ennast ette valmistuda. Teiseks oleme me siis need vaiksed hommikud, proovinudki teha võimet vaikset, eks, et et kõige valjemalt teleeksponaatidelmegeeramegi heli maha. Me oleme võtnud vastu otsuse, et nendel hommikutel ei, võtame vastu ei ühtegi turismigrupiekskursioonigruppi. Siis sellised paar tundi laupäeva hommikuti, kus, kus me proovime tagada sellist rahulikumat atmosfääri ja, ja hariduskeskuse ruumides oleme siis selleks päevaks sisse seadnud ka spetsiaalse vaikse ala, kus siis on võimalik puhata veel sellest melust, mis ikkagi siis muuseumis paratamatult natuke, võib-olla. Kas teile ETK koostööd mõne organisatsiooniga, et ollagi just nende inimeste vajadustest põhjalikult teadlik ja et see on meie jaoks ääretult oluline, et teha ikkagi koostööd oma ala spetsialistidega ja kuulata, mis, mis neil on öelda ja mis on sihtgrupil endal siis öelda või meelel ja selle projekti või, või ürituste sarja raames oleme me saanud siis tuge ja nõustamist autismikoolilt ja samuti on vaadanud meie programmi üle, ei andnud tagasisidet ka statistikakeskus. Mitu siis sellist vaikset hommikut on kumu publikuprogrammist sel hooajal sellel hooajal, kus me siis räägime? Kevadhooajast on plaanis hetkel viis hommikut, iga kuu ühel laupäeval siis jaanuarist maini. Suvekuudel üldiselt meie programmid puhkavad, aga, aga loodame saada just nüüd kevadel ka publikult endalt palju tagasisidet, et kuidas neid programme veel paremaks teha, täiendada ja, ja siis tulla ka sügisel nendega taas tagasi. No kui soovime ühiskonnas toetada autistlike inimeste elu ja nende peavoolus osalemist ja murdelevinud stereotüüp, päev tuleb välja selgitada, kuidas kasutada nende tugevusi ning mil viisil luua kohaseid, tegevusi ja keskkonda. Et nende isikuomadused ja oskused saaksid areneda ja särada. Tänan teid väga, Sandra Lääne välte. Te tulite klastika raadio stuudiosse, seda publikuprogrammi tutvustama. Aitäh ja kohtumiseni KUMUs.
