Midagi toimub. Midagi toimub praegu selles ahjus ja üleüldse kusagil  ja kõikjal. Mõni toimumine on aga mõne nurga alt vaadates tähendusrikkam  kui toimumised tavaliselt mis siis õieti toimub,  tahan ma nüüd küsida korraga kahelt mehelt  ja hüüan üllatust, teeseldes, et ja sealt nad tulevadki. Kristo Elias ja Sander Loite mis siis toimub mehed,  miks nii pidulikud ja puha? Tead vadi on põhjust olla pidulik ja väga,  sest täna on osooni 1000. saade. Esimest korda läksime eetrisse 18. oktoobril 1993  ja järjepidevalt on osooni näidatud juba 27 aastat. Täpselt nii. Ja kes võiks olla parem suure peo peremees,  kui mitte sina, pladi, kauaaegne osooni saatejuht  ja me ei ole siia tulnud päris tühjade kätega. Meil on kaasas ka külakost kaks mõnusat lugu vabast veest  ja kaladest. Läbi 999 saate on osooni jälginud, mis toimub looduses kogu  maailmas ja eriti Eestis. Ja ei olegi nii, et kõik läheb aina hullemaks  ja hullemaks. Siin on kohe üsna sügav. Vee pool on ka päris suur ja veetase veetase on kõrge,  vool on kõva, nii et siin peab hästi ettevaatlikult toimetama. Ahah, siin on kuulda, et keegi liigutab ennast. Keegi liiga. Nii täitsa jõe olemas. See, et jõe silmud on praegu Pärnu jões,  merest ülesvoolu ligemale 50 kilomeetri kaugus on imetlusväärne. Ja see annab mõnes mõttes hinnangu meie tehtud tööle,  mis Sindis on tehtud. Et umbes pool sajandit ei ole see silm siia pääsenud  kindlasti kohe, nii et silmu siia ilmumine on ikkagi piduka,  selles pole mingit kahtlust, kuidas siis just see silmude  jõudmine ülesvoolu pärast paisu kadumist  nii märgilise tähtsusega on. Märgilise tähtsusega on see sellepärast,  et silm nagu näed, ta ei jäta muljet, kui väga-väga jõuline  ja tugev ujuja ja võimegi öelda, et kui juba silm siia jõuab,  tähendab, siia saavad tulla ka väga paljud teised kalaliigid. Lõhe muidugi nagunii meri, forell vimb ja paljud paljud  teised kalaliigid. Kuidas need silmud siis ikkagi nii ruttu on leidnud,  tee ülesvoolu teavad siia tulla. Esiteks, silmul on selline. Tung sees, et kui ta kudema hakkab minema jõkke,  siis ta läheb üles voolu ülesvoolu minek on tal ühest  küljest see, mis teda sunnib liikuma takistuseni välja,  nii kaugele kui vähegi saab. Aga teisest küljest silm on üks eriti huvitav loom veel  selles mõttes, et tema vastsed ehk siis liivasonglased,  kes elavad süsteemis. Nad toodavad sellist feromooni, mis silmu meelitab lõhna,  maitseainet nagu tunnevad ja, ja tegelikult selles süsteemis  on silmu väike sugulane, jõesilmu väike sugulane,  Oja silm ja nende vastsed saada avad sama feromooni. Nii et. Nad tunnevad ka seda feromooni või keemilist tõmmet siia  süsteemi ja nii muudkui rühivad ülesvoolu  ja hea lõpuni välja. Pärnu jõe suudmest 14 kilomeetri kaugusele ehitatud Sindi  pais valmis 1834. aastal kunagise Kalevivabriku tarbeks. Läbi sajandite ehitati paisu mitu korda ümber,  viimati 1976. aastal. Aastakümneid takistas pais Pärnu jõel kalade üles  ja allavoolu rännet. Ei aidanud ka tõkkeküljele rajatud kalatrepp. Pärast pikki vaidlusi lammutati Sindi Vais 2018. aasta sügisel. Nüüd on siin looduslähedane kärestik. Millest see kõige otsesem kasu siinse Pärnu jõe elustikule on,  et Sindi pais eemaldati? Ainult 10 protsenti kõikidest potentsiaalsetest kudealadest,  mis Pärnu jõestikus on, jäi allapoole seda paisu,  ehk põhimõtteliselt kaladel oli võimalik elupaikadena  kasutada ainult kümmet protsenti kogupotentsiaalist. Ehk siis kõige otsene kasu on see, et nüüd on praktiliselt  kogu Pärnu jõestik kaladele kasutada, nii nagu see  looduslikult olema peaks, et see vahe on ju kordades. Ja, ja see ongi kõige suurem otsene kasu,  et kes seda mõõdab, siis rahas väidetakse,  et see kalamajanduslik kahju oli kuskil neli miljonit aastas,  mis jäi siis kasutamata saamata. Aga nii-öelda looduse sõbrana mõistab ilmselt igaüks,  et, et kalade elu läheb ikkagi hüppeliselt paremaks. See vetemöll on siin ausalt öeldes väga imetlusväärne  ja vaadeldav. No uhke on ta muidugi, ta on visuaalselt  nii ilus, et ega selliseid kärestike, kui hakkad mõtlema,  ega neid Eestis väga palju küll ei ole. Ja põhiline on see, et ega siin ju tegelikult ongi ikkagi  ajalooliselt on siin ju kärestike olnudki. Miks on selline kärestik ühel jõel, veeelustiku oli oluline. No kui vaadata aasta ringi, siis mingil hetkel osa kala  liike koeb siin sellises kärestikus. Mul on lõhelised näiteks koevad ja vimb ja,  ja silm siis osa noorkala elab kärestikul,  aga põhiline roll siin Pärnu kontekstis kogu  selle suure valgeala kontekstis on ikkagi see,  et et nüüd see koht laseb kala läbi ja kala saab minna sinna,  kuhu ta peaks saama ja kuhu ta kas on midagi teada  ka selle kohta, kuidas näiteks välismaalt vaadatakse,  et eestlased võtsid kätte ja lahendasid Sindi paisu  probleemi sellisel kujul. Ausalt öelda see ehitis ja kogu selle kärestiku mastaap on,  on selline asi, millega Eesti on ikkagi üsna laialt tuntust võitnud,  kui räägitakse siin, et riigi tuntusest ja renomeest  siis väga paljude inimeste hulgas üle terve Euroopa  ja laiemaltki on Eesti nüüd tuntud kui ühe suure suure asja  korda ajanud maa. Mis on aidanud erinevate jõgede puhul Eestis kalade  rändeteede avamiseni jõuda? Inimeste teadlikkus on üha enam hakanud tõusma üle Eesti on  ju korda tehtud üle 100 paisu ja mitte siis korda tehtud,  vaid kaladele vabaks tehtud, mis on päris muljetavaldav  kogus ka kogu Euroopa kontekstis. Ja inimesed hindavad ikkagi üha enam sellise loodusliku  olukorra taastamist säilimist. Ma arvan, et see on kõvasti abiks olnud. Nüüd me oleme Navesti jõe alam jooksul umbes kilomeeter  sellest paigast, kus naavesti jõgi suubub Pärnu jõkke  ja saame näha, kas ka siia on silmud välja jõudnud. Näe päris hea, hea, hea saak, mis eluetapp praegu nendel jõe  silmudel siis on, et nad nii kangesti siia ülesvoolu tungivad? No silm valmistub tegelikult praegu kevadiseks kudemiseks,  ehk siis nad hakkavad juba eelmise aasta suve teisel poolel  jõkke tulema. Tulevad jõkke, otsivad endale kohad välja  ja talvituvad jões. Ja huvitav on see, et ega silm enam jões ei toitu,  kevadel hakkab uuesti liikuma, läheb täpselt sinna,  siis koelmule, koeb ära ja sureb. Kuidas vooluveekogul paisude eemaldamine  või paisutuse mõju eemaldamine loodusele mõjub loomulikult  ta mõjub kaladele ilmselgelt positiivselt aga kui natuke  keerulisemaks minna, siis tegelikult iga jõgi kui niisugune  on väärtus omaette. Tänapäeval on kõigile selge jõgi on korras siis,  kui ta on selline, nagu ta looduslikult peaks olema  ja kogu lähenemine tänapäeval on selline,  et ideaalne veekogu on selline, mis on looduslik  ja selle suunas me kogu aeg siis liigume. Ja, ja selles kontsks tekstis on see ülimalt tähtis,  et kas on kärestik või on paisjärv selle koha peal see kõik  mõjutab ja, ja, ja see on väärt seda, et sellega tegeleda. Tõepoolest saab öelda nende kohta siis juba Navesti jõe  silmud üsna agaralt ja väga lühikese ajaga on see tulemus  ennast just nende silmude näol märku andnud. Nii ta. Nii me tegelikult lootsime ka, ega kindlasti ei teadnud,  aga me lootsime, et kui tee on vaba ja tundes tema sellist iseloomu,  et ülesvoolu trügimine on tal veres et ta peaks tulema  ja et see oleks mingi ime, on ju alati kõhklejaid. Hea küll. Võtame paisu eest ära, aga kas see kala sinna ikka läheb? On, et üsna kohe läheb väga hästi ja see tee ju tegelikult  on nüüd kõikjale valla. Et tegelikult praegu ju. Meil on torbikud sellesama pilootkatse raames. On ka näiteks Raudna jões, Halliste jões,  ühesõnaga. Põhimõtteliselt hakkavad silmu nägema Viljandi kandi  inimesed Türi, Paide kandi inimesed ja, ja territoorium,  kuhu nüüd elu jälle tekib. See on tohutult lai. Pärnu jõestiku avamine on Eestile au ja uhkus  ja kahtlemata rahvusvaheline edulugu. Teisi jõgesid, millelt paisud on eemaldatud  ja jõe normaalne elu taastub. Ometi on Eestis endiselt vooluveekogusid,  mille loomulik elu on paisude poolt pärsitud. Aga töö paisude avamise nimel jätkub. Siin nad on marineeritult sinepikastmega,  olge head, aitäh, suur tänu. Kui me seni oleme rääkinud põhiliselt Narva jõe silmudest,  see on olnud teadatuntud kaubamärk, siis pole sugugi võimatu,  et juba mõne aasta pärast räägime me samamoodi Pärnu jõe silmudest. Aega võttis, aga asja sai. Ligi veerand sajandi eest juba ristisime ajakirjas kalastaja,  mille peatoimetajaks ma siis olin sindi paisu ümber sindi  paiseks sest see nööris kinni kogu Pärnu jõestiku kõri. Hiljem sai seda valusat teemat valgustatud saatesarjas,  kalailm ja korduvalt ka osoonis. Suur roll selles, et Sindi paisu enam ei ole,  on aga kodanikualgatusel Sindi pais mille eest võitlejaks  oli ligi 10 aastat. Väsimatult ja visalt Pärnu mees Hans Soll. Ilmas ongi olemas töid ja tegemisi, millega tulevad toime  vaid väga visad vennad. Üks selliseid on näiteks meri, forelli püüdmine. Kellega siis veel kalale minna, kui väga tuntud kalamehe  ahvenaga esi ja sina oled siin meres käinud ikka mitmeid  kordi ja püüdnud väga palju valu ja tegelikult tere minu  poolt ka jah, et minuga kalale minnes on ikka tugev pluss,  et päris ilma kalata ei jää, et ahven, aga tuled ikka tagasi. Me läheme ju täna tegelikult siia merre sisse,  jalutame merre just. Aga põhimõtteliselt ma pean ütlema Kristo näitel,  et ta on väga tubli suhtumine on õige, et nägu on nalja täis,  meriforelli nimetatakse 1000 viske kalaks,  seega kui palju sa oled siiamaani teinud neid viskeid,  et meriforelli saada? No ma võin öelda, mitte ühtegi, praegu on baranka,  jah, noh, et siis siis me saame kõvasti,  saame visata. Meriforell on üks nutikamaid parema mäluga  ja õpivõimelisemaid ja adapteeruvamaid kalu,  kes meie vetes üldse on? See tähendab seda, et, et tegelikult me peame. Ei ole noh, niisama labidaga pähe me peame ikkagi nagu olema  väikestviisi maleajud ise ka. Tänaseks meil on vaja tekitada olukord, kus Kristo on ise  oma saate mina ei ütle sulle praegu midagi,  mida sa peaksid eelistama, ma pean välja valima. Nii sellepärast, et et tegelt on nii, et üks on kindel  ja et miski pole kindel ja see pole ka kindel,  mida see, mida see meriforell sööb, siis üldse meriforell. Vaata, kui sa nüüd siin vaatad, siis see on natukene sellise  nagu laiema kala kujuga, see on räime. Selline imitatsioon, aga need pikad on selline kala nagu  Tobias ehk nigli. Ta on selline nagu angerjalik, selline ussias kala,  mulle meeldiks see tõesti, see roosa on kuidagi nagu väga  ebatavaline siia loodusesse panna, et ma äkki äkki ta võtab  selle va välja õeks roosa ja. See võib olla siis minu Õnne ant, täna loodame,  teeme musi ka. Oh õige, niimoodi peabki, kalamehed on väga tundlikud  ja väga õigesti läheb ja selle asja nimi on,  oli selle värvi nimi on oliiv ja see on ka Nigli  ja tema on sellise kujuga, tema nimi on vingerdis ja. Natukene nad on erineva paindega, onju erineva kujuga,  aga milles on kühvel, on see, et kui me näiteks kahekesi  läheme kallale, siis meil peakski olema natukene erinevat  tüüpi landid, et siis me saame rehaga tõmmata seda  statistilist keskmist paremini kokku on ju ja,  ja sellesse lanti ma usun kõvasti, sellepärast et paar päeva  tagasi ühe 60 sendise. Mis seal patsulata siitsamast saingi. Siitsamast said 60. endise meri enne kivide tagant  ja kaks, kaks pool, ma ei tea, ma kahjuks ei kaalunud,  aga umbes niimoodi. Kõige tähtsam on olla ikkagi seaduskuulekas,  sest päris niisama me siia kala püüdma minna ei saa  ja ei saa tõesti. Tii. Nii ja ma ostsin endale 1,32 euro eest siis 24-ks tunniks kalapüügiõiguse. No see meri tundub hirmuäratav, kas see on nagu selline  kalasõbralik või kui on selline vesi, kui on korralik loks,  kui tema söödakala tegelikult ei kontrolli oma liikumist,  siis tal on lihtne tants, suur, tugev tal on,  ta saab oma tugevuse maksma panna, siis ta tuleb  nii madalasse. Teine asi on, et meil on olnud põhjatuuli praegu paar-kolm  päeva mis tegelikult antud juhul meil neid võimalusi eriti suurendanud,  sest vesi ei paista väga hästi läbi. Ei võiks olla. Noh, ideaal on selline piiritus, ta läheb nagu  nii puhtaks nagu kuskil tõesti nagu Norra jõgedes. Aga kus ta on seal kuskil ta ju elab siinsamas,  ta on selline varjekala, et ta ta tegelikult hea meelega on nagu,  kivide taga varjus ta ründab nii vähe kui nagu vaja,  ta ujub nii vähe kui vaja on ju, ta on suhteliselt paikne  talvel nad kogunevad parvedesse ja nad natukene liiguvad,  kui ikka mitte midagi süüa pole, siis ei ole ühe koha peal  ka mõtet kükitada, onju, Nad lähevad natukene soojema  veetemperatuuri järgi, seega temperatuuri jälgimine on. Vist läks kuskile tubli. Hakkan kerima. Ja niimoodi võime teha siin tunde, eks ju,  ja. Kuule, väga ilus, kui lähme kerima, päris kaugele läks  ja läks, läks. Nii. Põhi on kivine. Aga? Proovime nautida seda asja, mis siin on. Kala või? Kuule, aga pilt on jumala õige, ütlemata veider on see asi  siin aga ütleme nii, et ei ole negatiivne,  siuke harjumatu, aga mõnus. Lisaks sellele, et sa oled kirglik kalamees,  sa oled võtnud endale ühe ühiskondliku kohustuse,  Sa oled tämbri moval Euro Eesti esindaja,  jah, üllataval kombel, ega seal muud ei ole,  kui see on selline vabatahtlik ettevõtmine  ja see koondab inimesi, kes siiralt usuvad sellesse,  et jõed Ütleme maakerale on sama olulised kui veresooned on inimese kehale,  sest lihtsalt sellest jõe voolust sõltuvad palju rohkemad  elusolendid kui, kui lihtsalt kalad. Ja, ja mina võtsin endale südameasjaks küll selle,  et ma prooviksin kõikide osapooltega rääkida läbi  ja leida võimaluse, et jägala jõgi võiks voolata. Endiselt nii nagu ta on tuhandeid aastaid voolanud ja,  ja miks see on oluline, on see, et tõesti jägala jõgi suudab  keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaagentuuri arvutuste  kohaselt taas toota kogu Eesti tööstusliku lõhepüügi jagu  lõhet aastas. No tegelikult on ju nii, et needsamad forellid  või lõhed, kes meil siin võiksid olla, eks nad ju sõltuvalt  sellest lähedasest jõest, kes, mis otseselt  ja see on nagu sünnitusmaja, et lõhed on harjunud kodusünnitusega,  nad tulevad pärast viite-kuute aastat meres,  tulevad oma kodujõkke tagasi. Sa jutustab niimoodi kalade hingeelust, kust sa tead seda kõike? Ma olen kala. Ja tegelikult on põhiline on see, et mida kõik kalamehed ütlevad,  kui nad midagi väidavad, siis ühel hetkel nad ikkagi ütlevad,  aga ega ma täpselt ei tea, ega keegi meist pole ju kala on ju,  aga mina saan öelda, et mina olen, aga teiselt poolt jällegi  esimene kord, kui ma läksin kalale, siis,  siis mul oli nii suur huvi. Ja sinna oli veel nii mitu päeva, et ma,  ma ei mäleta, kas ma ostsin või laenasin kõik meriforelli kirjanduse,  mis mul vähegi oli võimalik eesti keeles saada. Lugesin selle läbi. Nii et ma teoreetiliselt on juba enne esimest korda kõva kärbes,  onju. Nii midagi siin on, kas jäi kinni või on kala? Mina arvan, et on kala. See oleks küll algaja hing, praegu. Kui palju see kannatab siis kui suurt kala,  no see sõltub sellest kala ellusuhtumisest,  aga. Ma arvan, et ikka 20 kiloni kannatab ikka meelitama niimoodi. Väsitama peab. Mis meelitse ta välja vist aitäh? Arvad, et on kala või? Ei ole, ei ole. No kui see oleks kala, siis sa kiljuks kaks oktavit kõrgemal,  praegu. Oli siis see mererohi? Natuke adru. Kõigest aga tegelikult kala kõrval on natuke salatit,  on väga okei, taimetoit on ka hea. Kalal käimine, olemine on selline üksi mõtisklemine,  see, mida sa mõtled, kui siin üldse oled. Ühelt poolt ma ei mõtle midagi nagu kirjeldatakse seda  mediteerimise sellist etaloni, et, et sa võiks suuta oma  mõtteid vähendada nii palju, et kui mõte tuleb,  siis ta on nagu üksik lind, mis lendab üle sinise taeva  ja sa saad teda niimoodi jälgida ja vaadata igalt. On ju tavaliselt inimestel on mõtted kihiti üksteise peal,  aga, aga teiselt poolt Eks see nõuab ikkagi koordinatsiooni ennast siin vees püsti  hoidmine ja, ja kala kala püüda proovimine ka,  et eks tegelikult on hea puhastada oma mõtteid võib-olla  sellist argi asjadest ja, aga see ei saa tulla niisama,  et ma arvan, et see on suure sellise enesesse vaatamise  ja meditatsiooni tulemus on ju ja, ja paraku mina olen,  olen väga lihtne elusorganism, mina niimoodi ei oska ju,  mul on vaja abi ja mulle tundub, et see meri  ja üksinda sa suhteliselt monotoonne, selline suure  loodusliku koodi lahti muukimine on ju, et  ega me ei tea tõesti, kuidas kala mõtleb,  isegi ahven ei tea, on ju. Ja, ja kuidas ta liigub, on ju, et seal on väga palju  erinevaid teooriaid. Ja ilmselt et põhiline teooria on see, et,  et seal on väga suur Hulk on juhuslikkust ja on tore tunda oma tühisust. Nii et see annab nagu teatava sellise isolatsiooni. Ja, ja ma pean ikkagi ütlema, et ma naudin seda,  seda merd ja seda õhku ja seda loodust nii palju,  et püsivalt ma kasvõi ainult sellepärast et meil on sellised  looduslikud tingimused, ei ole kunagi nõus kuskil mujal elama. Nii et ei ole vahet, et me ei ole praeguseks veel kala saanud. See ainult hea, me jääme siia ja oleme nii kaua,  kuni me saame või kuni läheb pimedaks, et me naudin seda  loodust lihtsalt igal juhul. Kala püüdmine on hea, õpetab mitte alla andma  ja lootma. Lootus päästab maailma. Loodame. Lähme siis kalale. Lähme. Nii see kala, keda riista kätte ei saanud,  on ikkagi siin ja mulle tundub, et mõnusalt küps. Ilus iherus ju ja kuidas veel lõhnab. Aga enne kui sööma hakkame tahaks ma teilt midagi küsida,  et teil mõlemal saab varsti 10 aastat osoonis. Miks te seda ikka veel teete? Minu jaoks on oluline, et inimesed ja nii  ka mina ise loodusest ei kaugeneks ja osooni tehes  ja vaadates on hea võimalus näha seda elurikkust,  mis meid ümbritseb ja veenduda, et me ise oleme  selle elu looduse osa. Ja me kõik oleme seda saadet tehes ju palju targemaks saanud  ja neid loodusteadmisi ka televaatajatele edasi andnud. Ja tõsi on see, et loodust hoida ja kaitsta saab hästi siis,  kui sa seda hästi tunned. Mina tahaks omalt poolt ka lisada veel ühe väga tähtsa  aspekti kogu selles looduskaitsevärgis. Ja et paremini meelde jääks, teen ma seda riimis. Loodust on meil sellepärast tarvis kaitseda,  et nii hirmus väga hästi. Meile maitseb Aitäh, aga teate, mis teeks selle õudse ilmaga ühe ilusa  lõpu ka saatele või teeme jah, teeme äkki rooma 1000. Kuidas see võiks käia niimoodi peegelpilti? Peaaegu. Mis te arvate? Hakkame iherust sööma?
