Talveks lendavad osad linnud ära, lõuna poole talvituma,  osad aga jäävad siia. Mõned linnud aga tulevad hoopis põhjapoolsematelt aladelt  meile talvituma. Erinevatel liikidel on ka erinevad maitseeelistused  ja erinevad lauakombed. Meie aedade kõige arvukam külastaja rasvatihane söögimajast  otsib ta päevalilleseemneid. Kui on sobiv seemne noka vahele saadud, lennatakse sellega  ohutusse kõrgusesse puu otsa ja seal süüakse see ära. See on sinitihane, tema on rasvatihasest väiksem  nii mõõdult kui ka arvukuselt. Hästi äratuntav on ta sinise mütsikese järgi. Osad sinitihased lendavad sügisel lõuna ja Kesk-Euroopasse talvituma,  osad aga jäävad siia. See on salutihane ehk sootihane. Nemad seltskondi ei moodusta ja tulevad ühekaupa. Karjakaupa tulevad põldvarblased koduvarblastest on nad  veidi väiksemad. Nemad tuuseldavad söögimajas nii et enamus seemneid lendab maha. Raisku neid seal ei lähe, sest ka sealt saab need kätte  ja süüakse ära. Rohevindid on osaliselt rändlinnud, osad aga jäävad talveks paigale. Söögiotsingule tulevad nad kambaga. Nemad rasvapalli ei taha, nemad tahavad ainult seemneid. Nende põhienergia ei lähe mitte söömisele,  vaid teineteise äraajamisele. Kui sellega veel lepitakse, et kõrval sööb mõne teise liigi  esindaja siis liigikaaslane aetakse raevukalt minema. Ja kui mingil imeväel mahuvadki kaks rohevinti kõrvuti sööma  siis kellelgi teisel sinna asja ei ole. See tihane enne löögile ei pääse, kui vintidel on kõhud täis  söödud ja nad on minema lennanud. Eelind Meil pesitsevad põhjavindid on sügisel lahkunud  ja lõuna poole lennanud. Need, keda meie siin talvel näeme, on tulnud põhja  ja kirde poolt siia talvituma. Meil pesitsevad põhjavindid tulevad meile tagasi alles aprillis. Pesitsemiseks valivad nad soised, segametsad  ja kaasikud. Kuigi ka leevike kuulub vintlaste sugukonda,  ei moodusta tema nii suuri seltskondi kui vindid. Ta tuleb kas üksi või mõnekaupa. Antud hetkel näeme vaid isaseid leevikesi. Emastel nii kirevat värvi ette näidata ei ole. Leevike tahab kangesti tihaseid söögiplatsilt ära ajada,  aga samal ajal tahaks ka ise süüa. Seetõttu saavad tihased ikka oma seemned kätte. Leevike on paigal lind, kes ei kavatsegi talveks lõuna poole lennata. Tema on alati siin talve üle elanud ja tulnud inimasustuse  juurde ainult karmi pakasega. Kui aga need talved meil sellised pehmed on,  siis ei ole ju mõtet seda pakast oodata. Kui puukoristaja tuleb, siis teised linnud lahkuvad,  teda ei aja keegi ära. Kui tema on söögimajas, siis tema on selle maja peremees. Tema otsib pähkleid. Enne jonni ei jäta, kui on seemnete hulgast pähkli kätte saanud. Mõnikord aga juhtub, et pähkleid on täitsa otsas,  otsi palju tahad. Sellisel juhul lepib ta ka päevalilleseemned. Ühest seemnest aga ei piisa, noka vahele mahub vähemalt kaks. Seemneid ei sööda alati kohe ära, vaid peidab neid  ka puukoorepragudesse, et varusid koguda.
