Kevade kuulutajatest kuldnokad saabuvad sageli märtsi lõpus. Esimesena jõuavad kohale isaslinnud, kes  ka pesakoha valivad. Kuldnoka pesitsevad puuõõnsustes ja hea meelega võtavad  omaks inimese poolt üles seatud pesakasti. Kinnisvara on hinnas ja kuldnokad kaitsevad oma pesapaika ägedalt. Pärast pesakoha valikut saabuvad tasapisi  ka emaslinnud territooriumi kinnitamiseks  ja emaste ligimeelitamiseks esitavad isaslinnud hoogsalt laule. Repertuaaris jäljendavad nad teisi linde,  muuhulgas näiteks karmiin, leevike hiireviusid  ja suurkoovitajaid. Isaslindude laul muutub eriti intensiivseks,  kui lähedale ilmuvad tähnilise sulerüüga emaslinnud. Sageli esitavad kuldnokad oma loomingut kusagil kõrgel oksad. Kuid sel aastal kohtasin isaslindu, kes lasi laulu lahti  lausa murul ning pärast hoogsat laulmist. Tulevikku investeeris. Olen märganud, et linnakeskkonnas on kuldnokad inimese  suhtes pisut taluvamad, kui näiteks siin maal. Minu filmimisi ja pildistamisi saadab pidevalt selline  kahtlustav pilk. Seega kõige parem oleks neid jälgida kas aknast  või siis panna püsti varje. Varje tuleks asetada sinna, kus kuldakad kõige tihedamini  käivad või siis toitu otsivad näiteks siia põllulapi äärde. Ja nii ongi võimalik kuldnokkade tegemisi pisut lähemalt jälgida. Emaslinnud munevad aprilli lõpus ja pojad ruvad mai teises pooles. Poegadele otsivad putukaid ja vihmausse mõlemad vanemad. Pojad kasvavad kiiresti ja neid tuleb väga tihti toita. Kui pesakastis pistavad pea välja allika sulestikuga  kuldnokkapõnnid ja ümbritsevad maailma uudistavad,  siis võib kindel olla, et lahkumine pole enam kaugel. Kui Lääne-Euroopas on tavaline, et kuldnokkadel on  ka teine kurn siis Eestis lendavad kuldnokad metsadest  aedadest rannikualadele juba juuni teisel nädalal. Minu kodukandis kaovad kuldnokad üsna varakult  ja ma mäletan, et kui ma veel koolis käisin,  siis sageli ma ei näinudki kuldnokkade tulemist  ega ka minemist. Minu kodukülas öeldi, et kuldnokad käivad suve jooksul veel  kodusid üle vaatamas ja nii olengi tegelikult veel isegi  septembris näinud, kuldnokkasid pesakastide juures askeldamas. Tegelikult ei kao nüüd suvel mitte kusagile mujale kui  roostikesse ja põõsastikesse. Ikka selleks, et rändeks jõudu koguda toitudes  nii marjade, st putukatest kui ka lehetäidest.
