Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Kas üks dinosaurus oli piisa, lik või linn? Vastus sellele küsimusele saada mulli ja ta laste ema kuiva maa peal kuu aja või ehk oli talleica Vedki vahel. Tere, head sõbrad, te kuulsite. Mõnus on ja siilipoisi, mõnusat laulu. Nad ise on meil vist jäänud seda kevadet nautima, nii et siin on Georgia. Ivi Tark, Rein. Me oleme selle aasta numbris õige mitmel korral rääkinud saurustest, see maailm oli imeline tol ajal, aga mitte ainult sauruste pärast, vaid ta ilmselt oli imeline ka sellepärast, mis seal sauruste jalgel oli. See on üks väga huvitav ajajärk maa ajaloos ja seda me sageli nimetame ka testihiidsisalikke võis augustiajastuks, sest nemad olid siis tõesti maailma valitsejad. Nii nagu seda hilisemal ajal on imetajad ja nende tohutu levik on geoloogidele palju peamurdmist valmistanud. Ühelt poolt on muidugi taust küllalt ühemõtteliselt selge keskaekonna hilisem osa juba juura ja kriidiajastul olid ju maailma ajaloos selles 500 miljoni aasta ajaloos ühed kõige soojemad kõige merelisemalt, kus kontrasse ookeanisügavusi ja kõrgmäestik oli suhteliselt vähe väga laiadele aladel levis madal meri tähendab kontinendi madalaks kulunud alad olid madala merega üle ujutatud, soe kliima ja see kõik soodustas niisuguste vormide arengut, mis oma arengulõpul enne väga järsku väljasuremist omas väga selge gigantismi tunnused paistsid. Suurte kriiside eel on bioloogias gigantism küllalt laialt levinud, tähendab, kohanemise tulemusel saavutavad nad maksimaalsed mõõtmed, aga kohanemisnišš jääb nii kitsaks, et nad ei ole enam võimelised keskkonnamuutuste suurus taluma. Ja keskaeg konna lõpul on tõesti üks maa ajaloo suurimaid case'i perioode, millal siis ühekorraga surid välja praktiliselt kõik need hiidsisalikud, aga mitte ainult nemad, vaid kõikides loomarühmades toimus väga tugev väljasuremine ja uuenemine, nii et see on niisugune üks suurimaid globaalseid kriise case'i ajastu lõpul tähendab keskaeg konna ja uue aekonna piiril. Seda piiri on põhjalikult uuritud ja otsimaks just neid põhjuseid, miks nii järsk väljasuremine ikkagi toimus. Sellest tuleb nii aru saada, et loomad kasvasid liiga suureks ja muud nagu liiga täiuslik, eks tähendab liiga headeks ja nad olid juba nii välja kujunenud, et nüüd, kui keskkonnatingimused muutusid, siis enam ei olnud nagu enam kuhugi suunas võimalik kujuneda tunud täiuse ja siis oli ega kaks võimalust kas täiuslikuna edasi elada või sama täiuslikuna või äärmiselt ebatäiuslikule uues keskkonnas välja surra. Me peame selle järelduse tegemagi, et nemad olid nii kitsale alale spetsialiseerunud ja selle tõttu saavutanud selle täis et kui need tingimused muutusid ja geoloogid on küllalt ühemõtteliselt selgeks teinud, et üheks põhiliseks väljasuremise põhjuseks loetakse väga järsku kliima jahenemist täiesti globaalset jahenemist, mida nähtavasti enamus nendest ei talu. Kliima jahenema hakkas, te rääkisite siin, et oli hästi mõnus ja soe ja missugune see maailm siis välja nägi? Jah, ja vot see mind huvitab ka tänapäeval leitaks hirmus palju sauruse luid mägedest kas nad olid siis mägede loomad kõrgel üleval, mäe harjatel turnivad elukad või oli nii, et tol ajal nagu ma aru sain, mägesid vist ei olnud, katkendid lauskmaal ringi ja siis pärast maa pilt kerkis kreeklased mäe otsa ja väga õige, need geoloogilised protsessid sellesama keskaekuna lõpul viisid suure osa ütleme, kontinendi äärealade kurutumisel jäämägede tekkimiseni, aga enne võiksime küll ühe väikese ekskursi teha ka läbi selle ajastu. Tuletagem meelde, et vana aegunud lõkkes ka ühe suurima mägede teki perioodiga, see oli permi ajastu ja jätkuselt Riiasest tähendab keskaekuna alguses kui kujunes hiidmanner, pange hea, kus kõik erinevad kontinendid järk-järgult üksteisele külge sõitsid kontinentide kokkupõrke tagajärjel peaaegu alati tekivad kõrged mäed ja järelikult see pangeeaa manner oma esialgsel kujul oli üsna paljude mäestikes läbitud. Nagu ma kujutan ette praegu umbes aasia mõnda või Aasia ja Euroopa Alpide siis ka kui me praegu kujutame ette, kuidas Aafrika oli selle aja jooksul sõitnud Euroopale selga ja siis tekkisidki Alpid, niimoodi kujunes siis pank ja, ja muidugi väga kontinentaalset kliimaga. Aga aastamiljonid kümned miljonid möödusid ja need kontinendid kulutati madalaks jõgede tegevuse, liustike tegevusega ja nii edasi ja nii, nagu me praegu teame, vanu mägesid nagu Uurali mäed on ju ainult veel natuke lamedat, ei ole enam kõrgmäestikutunnustega, aga keskaekonna algul olid nad kõrgmäed. Nii nagu skandinaavia Mäedki ja väga paljud Kesk-Euroopas on kõik kunagi olnud köök, näed niimodi, pangeeaa mandri ühtse suure mandri lagunemine ongi võib-olla selle sisalik hiidsisalik ajastu üks olulisemaid nii-öelda tunnuseid. Ja siis on ju terve Atlandi ookeani tekke, tähendab, selle hiidmandri sisse tekkis alguses küll lõuna poolt pärast põhja pool tohutu pagu see pragu laienes, sealt voolas välja vulkaanilist materjali, tekkis ookeani keskahelik, mida ma Atlandi keskahelikus tunneme Lõuna-Ameerika Aafrika üksteisest järk-järgult eemaldusid ja siis juura ajastul oli juba ookean uue aasta lõpuks nii kaugele jõudnud, et hakkasid toimima need hoovused, mida me tänapäeval kiibasiin Atlandi ookeanist tunneme näiteks üks väga väga suuri globaalset kliimat mõjutavaid hoovusi, onni, golfi hoovus, mis tänu selle tegevusele siia Põhja-Euroopasse toob niivõrd palju sooja vett, et kogu kliima on ja Skandinaavia ja kogu Euroopa ulatuses suhteliselt pehme võrreldes teiste selle laiusega aladega. Ja võib-olla nende hoovuste tegevus on jälle üks olulisi faktoreid, mis selle ookeani avanemise perioodil oluliselt mõjustas kliima pehmenemist, näedjaid madalaks, tuultele ei olnud takistusi ja jäästumise perioode, keskaeg kunas üldse ei tunta? Ta nii et isegi poolused olid jäävabad, mitte nagu praegu Antarktikasse Gröönimaal mandrijää kuhjunud. Kui selle jäänud sulataks, siis ookeani pind tõuseks üle 50 meetri. Kas see tähendab seda, et tol ajal üldse selliseid jäiseid mütsikese ei olnudki kusagil maa peal jääd üldse, on täiesti kindel, et neid oli, sest ega kõrgmäestikus ütleme, piiratud aladel ikkagi säilisid, sest ka sel ajal toimusid üksikutes maakera osades vaat needsamad, võib-olla väiksemate nimetatakse mikrokont, klientide kokkupõrked ja selle tõttu ka mäged kerkisid neid kohti. Me võime loetleda mitmeid, aga nad on väga lokaalsed ja ja selle tõttu ikkagi isegi troopikas, nagu me teame. Mägedes on ikka igilumi. Jah, aga sellised nagu praegu Arktikas Antarktikas selliseid sõnumit ei tuntud. Gröönimaa oli igatahes päris ilma jääd päris mõnusa temperatuuri kaladest, seal saurused jooksis ka ringliselt Londonis palju sauruse luid leitud ja Põhja-Kanada ja ütleme enam-vähem sellel samal laiusjoonel on ju üks maailma rikkaima hiidsisalike leiukohti, kus on isegi selleks, et kaitsta neid kunagisi geoloogilisi ütleme, haruldusi loodud dinosauruste park. Ja seal on maailmas siis ainus koht, kus juba ainuüksi ühes leiukohas on 27 liiki dinosaurus. Ma arvan, et lastele on üpris kummaline ette kujutada, kuidas midagi triivis ja ker. Siis tekkis suur pragu ja ja mingid hoovused liikusid, aga see kõik toimus niivõrd pika-pika-pika-pika perioodi jooksul. Ei ole nii nagu multifilmis, et vaatad ja näed, kuidas mägi kerkib nagu seenekenema. See see ongi geoloogide ja geograafid, üks oluline tunnetus vahe, et me peame seda geoloogilist aega õppima nägema või tunnetama umbes nagu inimelul on aasta, nii on geoloogilises selles ajaloo raamatus miljon aastat selleks mõõduühikuks, kui me juba panema 50 miljonit, vot siis me saame ajastu pikkuse. Selle ühe suurema ühiku terviku pikkuse. 30 kuni 60 miljonit aastat on meie nende põhiliste ajastute pikkused, nii et seda teab kahtlemata õppima tajuma. Ma kujutan ette, kui oleks üks niisugune multifilm tõepoolest, kus siis kes 10 minuti jooksul näeks, mis toimus selle pika pika perioodi vältel. See võiks üks fantastiline vaatepilt olla. Jaapanlased on sellise asjaga hakkama saanud, maakera mineviku multifilmiversioon on, on olemas ja seal on kõik need mandrite triivimist ja mäestiku tekkimised ja uuesti lahti triivimised ja kõik on seal ilusti ära näidatud, et kokku võib-olla kestab ainult viis minutit, aga väga kujukalt on seal igatahes näha küll, mismoodi see kõik toimunud on, neid meil ei ole luba demonstreerida filme tähendab, need on olemas küll, aga neid ei saa näidata. Võib-olla kunagi, võib-olla kunagi mõjukamaks saame juba, ma teatan laste käest osta. Nii peavad lapsed ise oma silmade eest konstrueerima, selle filmi kiirendatud kujul mõtlema, kuidas see kõik toimus nii, aga mis siis siis sel ajal veel juhtus, sest et Georg rääkis eelmistes saadetes, et sel ajal, kui need saurused ringi tatsasin, oli üpris märgsema Soiver. Soine maa kahtlemata ja siia võib veel lisada, et see keskaekonna keskmine ajastu juura ajastu on ka küllalt suurte söe leiukohtade tekkimise aeg. Kivisüsi on ju tegelikult turbalaadse sette kihistumise tulemus, nii et niisugused laiad turbasood olid sellel ajal paljudele maakera aladele väga iseloomulikud. Ma arvan nii mõnelegi lapsele on üpris ähmane ettekujutus sellest, mismoodi see selline pehme mass nagu turvas, on samblatuustid sisuliselt mismoodi saab sellest kivikõva mass, nagu kivisüsivee sealt välja pressi. Selle vee väljapressimiseks on esiteks vaja jälle neid miljoneid aastaid. Teiseks on vaja tugevat rõhku kõrgemad kihid järjest ladestuvad peale ja maakoore aeglase vajumise olukorras. Needsamad pehmed setted satuvad järjest sügavamale, tekivad uued kümned, sajad ja sageli ka tuhanded meetrid setteid peale ja siis on juba nii kõrge rõhu ja nii sügavamal ka kõrgendatud temperatuuri tingimustes. See vesi surutakse välja lisaks, kõik need organismide jäänused surutakse tihedalt kokku. Nad tihenevad ja erinevad setted tihenevad väga suures koguses. Kui me võime näiteks öelda lubimuda, kivistub praktiliselt tihenemata, tähendab, ta tsementeerib selles samas mahus, nagu ta on siis juba, kui seal on saviaineid hulgas ütleme 25 30 protsenti siis tema läheb kaks, kolm korda. Kui viis 60 protsenti selles sättes on saviaineid siis ta läheb viis-kuus korda kokku, kui ainult puhas peensavi buda läheb kuni 10 korda oma mahus väiksemaks. Kui me arvestame praeguseid kihte savikihte, siis kunagi, siis eteid peame tõmbama laiali jälle 10 korda suuremaks. Kui meil on seitse meetrit praegust mingisugust kilta siis värskelt oli ta vähemalt 70 meetrit. Ja ütleme, need kõvastamise protsessid maakoore sees tekitavad võimaluse ka siis, kui maakord tervikuna enam ei vaju. Aga sete läheb kokku tihenemisel, siis tekib merepõhi ikkagi aega, mida vajub ja seal tekib jälle ruumi uute setete tekkimiseks. Alati, kui ühes kohas vajub siis teises kohas kelk ja nagu me siin enne rääkisimegi sisalikke elasid põhiliselt madalatel aladel küllalt merepinna lähedastel nivoodel. Aga praegu leitakse nende luid kõrgmägedest mägede tekkimise ajal tuhandeid meetreid pressitakse need kunagi merepõhjas tekkinud setted üles. Nii et tähendab, et need saurused võisid olla juba ammu välja surnud. Mäed tekkisid, ikka, jalad kerkisid siis. Nõudena ja nad kehtivad veel praegu ja elu jooksul mägedesse nad ei pääsenud, aga skelettidena on nad kõrgmägedes. See maakera ei olnud nii nagu üks hästi täispuhutud pall ja siis tuli natuke õhku välja. Ja seal on see kummaline asi, et saurused muudkui kerkisid ülespoole, nemad läksid sinna mägedesse, samal ajal kivisüsi, turvas ja need taimed, need vajusid maa sisse, mõned 600 ja 700 meetri sügavus. Eks vajusid sageli ka needsamad setted, kus mattusid need sisalike jäänused. Aga juba palju hiljem, kui nad sageli on juba kivistunud, siis tõsteti nad uuesti üles. Ja selle kõige universaalsem protsess oli, kui ookeanikoor sukeldus mandri panga alla. Ja siis, kui teine kontinent ujus sinna juurde. Kokkupõrke puhul ei olnud kuskile mujale pressida kui ainult üles. Kui surve on tohutu suur muidugi kõik kihid kurutatakse, tihenevad mäetekke väga olulisel määral. Kõik lubjakivid kuumuse muutuvad Mahmuritaks, nagu me teame ja küllap neid sisalikke luid on ka leitud väga kõvasti defameerituna ja ümber kestaliseerununa tavaliselt ainult nendest siis palju ei räägi. Sest balantoloogid on eeskätt huvitatud ikka kõige paremini säilinud jäänustest. Piltlikult öeldes siis, kui see põrkumine toimub, et need kaks mandrit nagu kasvasid kokku ja kerkisid selle kasvamise ajal Mäeg selles ühtset suud pauku ei olnud, sest see protsess toimis väga pidevalt, nii nagu meie praegu kujutame ette terves reas maagia kohtades on need protsessid käimas. Maa väringud on kahtlemata kõige rohkem koondunud just nendesse kohtadesse, kus ookeani kuu sukeldub mandrite alla ja need on need ookeanis hüvikud ümber Vaikse ookeani, samuti need mäed, nagu näiteks Armeenias Gruusias olid hiljuti suured maa väringud. Seesama pressing kestab veel praegu edasi. Ega need pressimised ei ole veel lõppenud. Kuni Eestimaalapike tol ajal oli, kui need saurused elasid Meie praegune, ütleme see Põhja-Euroopa kontinendi osa enam väga suuri muutusi nii kiireid rändeid ei teinud, kui ta seda tegi vana aekonnas võib-olla meie küll ei tea seda nii detailselt, sellepärast et neil ei ole sellel ajal lausa siia Eesti alale setteid kujunenud ta oli madal, lausik, kontinent ja sel ajal me küll võime öelda, et voolasid sinijõed, mis kujundasid näiteks Soome lahe ja ürgNeevaks nimetatud jõgi oli väga suur, ta voolas mööda praegust Soome lahte, kulutas pehmeid liiva, kive graniitalusel ja nii siis üleval kõrgemal nagu praegugi, paekaldal on paekihid, Need varisesid järjest alla ja niimoodi taandus praegune paekallas Soome ütleme lõunaranniku poole pealt järk-järgult järjest kaugemale lõunasse. See on üks neid tegevusi, mida kümnete miljonite aastate jooksul on toimunud. Ja see oli kindlasti juba keskaeg, konna lõpul, aga eriti uus aekonnas. Mõningal määral nihkus kontinent ka põhja suunas, aga mitte kuigi palju. Nii et me võime öelda, et võib-olla selle sisalike ajastul oli ta lõuna- ja Kesk-Euroopa laiusel umbes. Oih Trekiviidarkidele onu Georg, kõik Annegavel munni nii ähmi täis kevad, nii ilus. Kalendri järgi ma vaatasin, et täitsa kindel kevad on käes. Janne, kas me hakkame saadet tegema või tead mõnusa, me hakkame neid saadet lõpetama lõpetama. Jah, me oleme siin juba päris tükk aega rääkinud sellest sugune ümberringi oli maal siis kui need saurused elasid, siis ma jäingi selles saates praegu ilma. Ei ole viga, mõnus on, ega maa ajalugu selle koha peal pidama jääb, meil jätkub juttu veel oi kui. Läks saateks, aga siis on mul vähemalt see suur õnn, et ma saan lastele öelda, et aega ja peatse kohtumiseni, eks ju, jah, ja kuuevust räägime jälle edasi, siis kevad juba nii tavaliseks muutunud, teda enam avastada ei ole vaja, siis varsti vaktsiini pass ka kohale. Koht, mis on hea. Et aeg, lapsed. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
