Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, lapsed. Tere, mõnus on. Tere ja tere, onu Aleks. Tere. Küll on kena teiega jälle kohtuda. Ja jututeema on ka täna huvitav. Onu Aleksi pidi olema selline märkmikku märkmetäis mingi huvitavaid asju ja ta pidi huvitavatest ja mõnusatest loomadest rääkima, kes kaua-kaua aega tagasi elasid. Muidugi, mul on raamatus kõiksugu asju piki ja põiki joonistatud, et oleks käepärast, kui näiteks mõnusson või meie siilipoiss midagi küsib. Ehk mul on siis raamatust midagi juba kirjas, mida ma saan lihtsalt ette lugeda, aga põnev nimi, mis mul siin keset lehekülge on toomas checkers. Kas meie eelajalooline loom? Ei ole hoopis ajaloolane, ta tegeles ka väljasurnud loomade uurimisega ja kaks ettekannet tegid Ameerika Ühendriikide filosoofilises ühingus ja nii tark mees, nagu ta oli. Ta ei suutnud uskuda, et ta ei suutnud uskuda, et jumal võis korraldada maailmas asjad nii, et kas või mõni loom, mõni liik igal juhul võib välja surra. Jefferson ei uskunud seda, aga see on võimalik muidugi, kui praegu maapeol kõik kubiseb miljonitest liikidest, kes on kõik praeguseks ajaks välja surnud ja paljud nendest olid näiteks parasitoorsed, ussid, tohutu suured vereimejat, igasugused putukad ja mine tea, kes veel. Tõepoolest igale ajastule ikka oma loomastik. Siis poleks inimene üldse praegu ära mahtunud. Arvatavasti poleks tekkidagi saanud või kuid oleks saanud tekkida siis kuskil väga pimedas nurgas ja täiesti üksildased olekski sinna jäänud. Praegu on ka selliseid liike, kes võivad näiteks praegu välja surra. Jah, seda küll ja seda juhtub kahjuks iga nädal võib-olla isegi iga päev üks liik võib-olla mõned pisikesed putukad nagu eelmine kord, me rääkisime siin küll ei olnud, see oli Tartus ja, ja iga päev võib-olla tõepoolest maapeol meie planeedi peal üks ligigi sureb välja. See on nukker, paratamatult nukker. Aga see on ka tõepoolest paratamatuse, aga samal ajal tuleb juurde ka neid. Muidugi muidugi tuleb. Aga pole veel keegi ei julenud öelda, et maa peal tekib iga päevaga vot nii mitu liiki seda ettekujutust on tõesti raske endale luua, lihtsalt vähe teame veel sellest ja on väga raske määrata, kas on juba nüüd tekkinud uus liik või see ütleme hiir lihtsalt sündinud ruudulisena ja, ja tema järglased võib-olla tulevad hoopis triibulised. Ükskord sai sisaurust aeg läbi ja sauruste asemele asusid. Või õigem oleks öelda, et asustasid maad hoopis teistsugused loomad. Bioloogiliselt pääsesid nagu võimul hakkasid oma õitsengu poole liikuma kiiremini. Kindlasti olid juba siis, kui saurused vihma peal olid, loomulikult. Annelgis võimule said, kas need olid siis saurustest suuremat kaavi, tugevamad? Kindlasti ei olnud saurusi, oli ju ka pisikesi ja suuri, aga kindlasti need, kes siis hakkasid nagu õitsengu poole liikuma, arenema eriti kiiresti. Nad olid suhteliselt mõõdukad katest vormides mõõduka suurusega loomakesed. Sisalikud kilpkonnad, konnad kindlasti, kes olid kogu aeg jakis, kunagi ei olnud väga, väga suured, näiteks varaanid, te teate ju kindlasti lapsed ja sinu vanus on kindlasti ka siis olikutest, kõige suuremad on varalide raevu ajal Komodo saarestikku seal Indoneesia kandis tohutu suur varan Komodo draakoni, seda nimetatakse, et on kolm ja pool jäigi neljameetrine. Võib-olla ma nägin Berliini loomaaias tõepoolest, üks oli üle kolme meetri pikk, vaielda oli vägev, aga ta oli siis oli ja vot selliseid varane. Nii tohutu suuri varane sauruste ajal ilmselt ei olnud. Saurused ei andnud nendele võimalus nii suurteks kasvada, aga saurusi oli ka pisikesi, eks ole. Nii et see oli niiviisi, et need saurused olid nagu. Koloniaalvõimud, kuigi nad muidugi ei olnud mingisugused koloniaalvõimud, nad olid lihtsalt omal kohal maa peal, aga no kujutame ette, mingisugune maa, seal on pärismaalased, nad hea meelega oleksid kõik doktorid ja postil joonide tuletõrjujad ja kuulsad jalgratturid, aga vot ei pääse, sest parajasti on keegi mingisugune suur suur kolonisaatorite jõug, kesise postiljoni tuletõrjujad ja pasunapuhujad ja rongijuhid. Nüüd kõik seesama seltskond, sauruste seltskond tasapisi kadus ära. Nii, vot siis need pärismaalased, no ütleme, et nad on imetajad pääsesid ise võimule ja nendest tekkisid suured kiskjad ja keskmised ja väikesed kiskjad ja suured rohusööjad ja väikesed rohusööjad, keskmised ja lehtede sööjad ja puuvilju sööd ja nii edasi. Mis sa arvad, missugused loomad olid, kes elasid pärast saurusid kohe pärast saurus? Sisauruste ajal juba? No siin juba on, Alex rääkis, et midagi natukene kilpkonnast ja natukene sisalike kilbiga sisaliku, mis sul seal veel võisid olla, sa võid lasta oma fantaasial lennata, et sul on hea fantaasia, muuseas, lutikad olid ka sel ajal, Brutikad olidki täidia ja vaat need on, kes pole veel välja surnud, et siiamaani. Inimesed korduvalt püüdsid neid välja suretada. Pole õnnestunud siia veel lisada. Mina olen siis mingi selline nagu praegu on karu ja tal olid tiivad selja peal vinglikene, ma usun. Niisugune nagu Winny Puhhi jah, tavaline nelja peanlikke karvane jää näoga ja ümmarguste kõrvadega ja paksude mõnusate käppadega jääkivatsile Pelonelist looma päris kindlasti pole kunagi olnud, ei ole. Kahju küll, aga vot see ei ole võimalik, võib-olla lapsed on näinud televiisoris, kus olid fantastiliste, loomade, juuste, värdjate ja mõistatuslikke loomade skeletile ja fotode jaga Tubiste kollektsioonist. Too ja seal näidati näiteks kassidel olid päris korralikud tiivad selle pioneeri af tiibadega Evil sarv peas. Neid asju ei ole võimalik, selliseid asju ei teki, sest selliste käppadega, mis meenutaksid tiiba kuidagimoodi võib-olla võiks mõningasi poeg värdjas kindlasti sündida. Muidugi tema elada ei oleks olnud, see on selge. Aga kas, mis kasvõi ahmis off, kel on normaalsed käed, normaalsed jalad ja lisaks sellele veel harjunud tiiva skeletiluud. See võimalik ei ole väga lihtsal põhjusel linde kaslaste esivanemate seas ei ole kunagi olnud nii, et ühtegi tuikuvat kuskil magavat geeni, mis võiks nagu selle kassipoja selle konkreetse kassipoja arengut niiviisi mõjutada, seda väikest arenevat organismi tekiksid tiivad, ei ole selliseid, selliseid. Lendkalad on vist ka võib-olla sealt tulnud säält kandist. Lendavad selgroogsed, Nad hüppavad veest välja ja, ja muidugi nende uimed on sellised, mis lubavad liuelda nii-öelda õhus jõuda oma hüppesse, pikendada oma kestvust nii kaugele kui 60 meetrit ja isegi rohkem. Aga muidugi, see on lihtsalt üks tohutu hüppe, päriselt, nad ei leinud aktiivselt niiviisi, kuhu tahavad, sinna lendavad, vot selliseid kalu pole olemas ega ei ole kunagi olnud. Aga Jaalindavaid saurusi oli ja päris lendavaid sisalikke võib olla. Aga võib-olla mitte, ma täpselt ei oska öelda, igatahes lindude eelkäijad on sauruste väga lähedased sugulased ja nemad olid tõepoolest lendamisvõimega. Ja muidugi need olid juba sel ajal, kui saurused olid, jaga linn saurused maa peal ja kui nendes tekkisid linnud, siis said nad korraga vähemalt kaks väga tähtsad asja endale litsamat tiivad, mis on lihtsalt esijäsemed, esijalad. Ja muidugi see nende lennuvõime, nende tiiva lendva paraadi konstruktsioon, selles on tohutu tähtsal kohal sulgsulg, see on ainus leiutis kogu evolutsiooni ajaloos. Leiutis on tehtud nii-öelda lindude poolt lindude eelkäijate poolt sest on ju lendavaid loomi, palju therosaurja, Lendsaurused tegelikult nendel oli 405. sõrm esikäppade peal kokku kasvanud ja väga pikkadeks niisugusteks nagu Ungarit sellisteks moodustistega kasvanud kujunenud välja. Ja siis lendamiskiletoetus just nimelt sellele neljandale sõrmele siis nahkhiired, nendel toetuvad kolmele esikäpa sõrme jätketele nii-öelda aga, ja jällegi lendamiseks on ikka seesama kilenahk. Ainult lindudel on suled ja see on niisugune leiutis. Lindudest parimaid lendajad, ilmselt pole kunagi olnud. Aga kas praeguse ajase koer nimega New Flandlane, kes on ka lindude järeltulija, tal on ka ju selliseid lesta moodi asi. Rohkem nagu ujumislestad ta ikka Juhan kliendil ja ja, ja veest on muidugi väga hästi hakkama. Nahk on fantastiliselt põnev, vähe sellest, et ta on ajuga ühest ja samast rakkude kihist pärit. Tal on fantastiline võime evolutsiooni käigus muunduda ja muutuda kas ujumisLeistaks või kile, eks, või siis lendamiskile, eks või ta võib ju anda Juzarviseid moodustisi nagu Nendel ürgsetel imetajatel, kes tulidki muuseas nii mõneski maailmajaos näiteks Lõuna-Ameerikas saurustele asemele praegu elavad pöörased on nende sugulased ja nahk on fantastiliselt põnevate võimetega elundkond, ütleme niiviisi. Aga kas nihvlandlan on sealt pärit ka lindude seas? Ei ole reisikalade seas, ei ole pärid, ta on just nimelt imetaja, ta just nimelt keskealine koerlane, ta on koer ise kah. Aga sellised ujumislestad, ma olen neid näinud näiteks Riia linnas, need, kes on Riia linnas käinud, teavad, et seal on see Snelli tiigi moodi tiik. Täpselt nagu siin Tallinnas kah raudteejaama vastas. Ainult et Riias on väga suur. Aastakümneid arenes oma rottide Ja nemad olid väga kiindunud vee-elukate söömises, selles tiigis oli väga palju muda ja väga palju kõik suud, taimseid, asju, mida sõid teod ja, ja veeputukad ja rotid hakkasid tigusid sööma ja hakkasid käima tihti selles tiigis ja kujutad sa ette juba 75. kuuendal aastal sealsetele rottidel olid. Lähme nüüd sinna tagasi sinna aega. Mis ajast me üldse räägime, segunevad saurused, läksid ära ja tulid uued asemele. See on tegelikult väga pikk aeg, see algas vähemalt 120 130 miljonit aastat tagasi ja kestis kuni umbes 70 miljonit aastat tagasi, päris kaua, ikka, päris kaua muidugi, paljud sauruste. Oi, oi oi, aga nüüd kuulete, uks koliseb ja sealt suure suure seljakotiga siilipoiss. Tere. Tere sili poiss. Tere süüli paisk. Tere jälle. Seal tulid nüüd reisilt ja ma tulin rootsimaalt jahull üle mere, milleks üle mere tulid Oikom laevaga. Ja siis sinna läksin kalal, aga aga meie räägime siin neist loomadest, kes elasid pärast seda, kui saurused ära kadusid, kui nende aeg otsa sai. Ja mul on see väga huvitav küll, see jutt sellepärast, et ega ma rootsimaal ka neid loomi näinud. Ah, nii, et kui nad kadusid, ega nad siis rootsi ei läinud? Ma küll ei märganud. Ja kardan, et neid ei leidu praegu. Ja, ja me just rääkisime siin, et paljude sauruste rühmad, kõik need allosauruse ja türannosaurused, hirmsad kistud saurused väga kiiresti surid välja. Sama lugu oli arvatavasti nende Brondo sauruste ja diplodokustega ja meresaurused surid veel võib-olla veel nii-öelda välja, aga väikesed saurused, kes elasid roht, plaan taolises maastikus kõrbetingimustes elasid väga kaua aega veel nende nii-öelda kadumine või, või äraminek kestis tõesti kümneid miljoneid aastaid, kümneid miljoneid aastaid tuli nendel asemele siis ka teiste loomade seltskond. Me rääkisime juba sellest, et nad olid meie kaasaegsete praeguste roomajate lindude imetajate eelkäijad, nii et siis vastavalt, kui saurused viimased saurused tõesti kadusid, siis olid maa peal juba linnud. Ja muidugi kõik need linnud olid päris lendamisvõimelised, aga nendel olid veel hambad suus. Eelmine kord rääkisime Siis kõigiti mõlemad reisil olite mõnusam, käis nimelt Tartus otsimas kevadet ja te olete mõlemad nii palju reisinud. Aga mis te arvate, kas räägime nüüd neist loomadest täna edasi või mida ta oma reisist rääkida? Ma arvan, et räägime nendest loomadest ikka edastena, täiesti nii huvitav teema. Linnud, kes elasid tol ajal enamasti on nii palju, kui teada on enamasti elasid mingisuguste veekogude, mitte just piiril, aga läheduses, kas nad olid kõik kalatoidulised, noh, seda kindlasti mitte, kuid väga paljud liigid, keda paleozooloogid tunnevad, olid tõepoolest kalatoidulised. On näiteks teatud liitia saurusi või välja surnuid. Imede olidki, kelle luid on tohutu palju üle tervenenud üks Lõuna-Ameerika teatud vanusega geoloogilistest kihtidest on täiesti võimalik leida loom nimega nutust. Üllatus oli selline üpris sümpaatne loomake, arvatavasti ta armastas hammustada. Aga ta ei olnud lainet. Siiski oli ta kindlasti sõid kõiksugu asju kuninga usiga umbes. Ja muidugi tal oli väga hea levida kõik ja vot seda looma leitakse kõikjal absoluutselt nii-öelda üle terve Lõuna-Ameerika, aga on näiteks selliseid loomi, kellest on liidud ainult üks. Siis me rääkisime Thomas Jeffersoni-ist ja sellest, et ta mitte kuidagi ei suutnud uskuda, et terve liik võib välja surra. Tema siis hakkas setumas Charles paljuntoloogiaga tegelema ja leidiski, kaevas välja tohutu suur püünised. Töös oli nii suur, Jefferson mõõtis ja mõtles ja pakkus seletused. See öös kuulub kaslasele, kes on lõvist vähemalt kaks ja pool korda suurem. Ja kuna see person ei uskunud, et loomade liit võivad välja surra, siis ta kohe kulutas välja urujahti selle loomalihale ja määras kah Premiumi inimesele, kes toob talle sellise kiisu? Seda küll hakati otsima, aga muidugi leitud ja võttis aega, enne kui päris paleozooloogid. Jefferson suur ja, ja tark inimene, nagu ta oli ikkagi soolo, kes jaganud suurt, mitte midagi päri zooloogid määrasid ka selle liigikuuluvuse, see oli välja surnud kahjuks küll. Laisklo. Tema nimi on mega looniks, see ei ole suur seal hiidküüs või midagi niisugust ja see oli pisike loom, 80 sentimeetrit pikk, aga keskmine küüs tema esijalgadel oli tõepoolest üle 20 sentimeetri pikk. Kuradit seda liiki on siis otsitud küll. Ei leitud rohkem üks niisugune küüs, nii et need linnud ürglinnud, kes elasid veekogude servadel võib-olla tänu sellele, et nad jäid mingisuguse spetsiaalse muda sisse, mis hoidis nende jäänuseid. Võib-olla nad jäid, ma ei tea, seal liiva sisse või killustiku aukudesse igal juhul neid on palju, nad oskasid lennata, nad ei olnud suured. Väga vähesed nendest olid pelikani suurused. Pelikan on väga suur lind, nii praeguste olemasolevate eksisteerivate kui ka välja surnud lindude seas ja võttis aega ja päris palju aega, enne kui tekkisid tõesti tohutu suured linnud. Jaanalinnusugulased moa Epiornis siis teatriima, oi, see oli õudne elukas. Viis meetrit kõrge ja teravate otsadega kohvrit meenutav nukk, teravad konksu sees kindla peale, see ajas elementidega taga, tolleaegsed elemendid olid suhteliselt häkkisid. Aga lennata tähisa? Ei muidugi. Vot see on sul mõnus, on kohe väga õige küsimus, kas selline tohutu suur kahejalgne nokaga lind suudab kallinnata? Ei muidugi mitte ükski Jaanenit lennata ei suuda, nendel tuli loobuda lennuvõimest algselt omatice poolest, kõik linnud olid lendajad ja siis lendas paremini, kes halvemini. Aga hiljem paljud linnud, näiteks praegustest lindudest pingviinid loobusid lennuvõimest. Sest nendel oli vaja väga tõsiselt oma kehakaalu suurendada pingviini, tal on seda vaja Antarktikas, kui sa oled kliinuki kõhnuke ja sul ei ole seda piki nahal ega elada, ei saa. Ürgsetest lindudest võiks muidugi väga palju rääkida, nad on tõesti huvitavad näiteks Madagaskari saarel elase bjornis võib-olla Seebjornis oli tõesti kaasooriga väga sarnane. Igatahes luustikud on üpris sarnased seebi ornissuri välja kah mõnisada aastat tagasi. Aga nüüd on jälle nii juhtunud, et meie saateaeg saab otsa ja alati kõige põnevama koha peal jälle tundub, vähemalt nii on elus alati nagu järgmine kord, me võiksime ju imetajatest hakata rääkima, sest ma usun, et soovitab nii mind kui siilipoissi. Kuule tädi Annet selja ja kõiki neid lapsi ka, kes meid kuulavad. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
