Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, head sõbrad. Keri jälle. Tere, lapsed. Me oleme nüüd üle pika aja jälle koos. Jah, sellepärast, et pikk suvi on olnud ja igasugu põnevaid sündmusi ja nüüd on jälle päris tore siin stuudios onu Aleksiga Janne kokku saada. Me käisime sinuga loomaaias siis, kui oli loomaaia sünnipäev ja seal oli hästi vahva, nüüd lastesoo suletud, aga lapsed, minge ikka loomaaeda, sest loomaaias on sügisel kaestima. Vaat sügisel on väga vahva kõik need loomad, kes lastena loomade lastena mängisid tööga lastesoos on nüüd sügiseks suureks kasvanud ja neid saab vaadata väli puuridest, need on kõik seal tervitavad teid kindlasti aga looma nüüd on ju eluslooduse osa nii-öelda tõsi küll, inimeste poolt natukene piiratud ja piiritletud igasuguste ristide võrkudega et osa tühjaks ei jääks, nii et igal aastapäeval, iga ilmaga loomaaias on ikkagi huvitav ja tore ka vihma lumesajust, paljud nendest loomadest just siis lustakalt ja ilmutavad võimeid näiteks lume peal lesida mõnusasti kas või neete vahvad jääkarud, tundsid viste sellel suvel laste oma arvukates natukene palavasti küll, aga siis nende aeg hakkab külmemate ilmadega. Jah, Nad on erksa motika külmemate ilmadega, aga ma pean ütlema, et ka minu suureks üllatuseks kõik loomad loomaaias olid väga terved, väga reipad ja tundsid ennast hästi just sellel kõige palavamal ajal. See tähendab, et kui on värske vesi ja õige toit Tobedaid komme, vaid ikka see õige kapsas või ütleme seal mingisugune toiduaine, mida nad peavad saama ja kui on vari, kui on katus, kui on võimalus varju minna, siis loomade vastupidavus igasuguste haiguste vastu jaga palavuse kuivuse vastu on väga kõrge. Meie loomad olid lausa suurepäraselt terved ja reipad sel soojal ajal. Teie, kes te maal elate, kindlasti oma kooliteel kohtate kedagi ja näete midagi huvitavat. Kui saate mahti, siis pange kirja, mida te nägite ja kirjutage meile. Aga siilipoiss. Me lubasime täna ja natukene aega tagasi kerida, õigemini mitte natukene, vaid päris palju. Selline plaan oli ju, et minna tagasi sinna maa ajaloo juurde jälle. Lähme siis. Ma kujutan ettesauruse maja, eks temalgi maja on olnud vaja, see on puitohutu, harakapesa, juura, ajastu, troobi, pesa. Kõige kõrgem sõnajalg on võtnud ta enda, laadsete ja saurusele õnnest õhetav sest pojad on saanud kartma ja kaitsema kohakus kisada ja kiusata, sauruse saada. Ja on nagu suur sauruste onu point ukse auk, isegi kaalubis tonn ja okil on avar kui silmapiirsauruste sahvris isegi kiil on kõrgem kui keskmine elevant. Ja koristustöödega oli ainult, sest ühisjuures kodus on tolmgi suur ja milline olla võiks sauruste kuul, ei kujuta ette keegi. Oh seda ilma imelik. Aga saurusel suurus, mis sobib, miks muidu ta pesasse, kotisauruse, papaiasauruse mamps ja möirata pojad, nüüd jätame jalutuskäik, söögiaeg on jõudnud kätte ja vedas teile käterätte, et pole leiutatud veel. Rääkimata seebist, rääkimata seebist. Meil oli paar korda juttu saurustest, siis oli juttu loomadest, kes tulid saurustele nagu asemele aga nad olid kõik selgroogsed loomad, eks ole, ja, ja on igasugu tondid ja vaata tondid, maasto tondid ja, ja tõrjuvad hundid ja kõiksugu tondid, eks ole. Ja mõned olid isegi kummaliselt liigendatud tenorid ja nendest oli ka meil juttu ja siis paar-kolm korda mainisime meiereid tol ajal kindlasti elasid ju selgrootud loomad ka maa peal. Võib-olla täna räägime natukene, nendest, nendest võiks küll rääkida, Laden ju panevad ilma selguvad. Ja muidugi see ei tähenda, et nendel ei ole skeleti toest ainult nendes Kellid toes on lehine mitte sees, vaid need kõvad kaitsvad asjad, mille külge seal siis vastaval seestpoolt kinnituvad lihased ja teised elundid on nendel väljas ja kes need olnud. Need on need putukad muidugi putukad ja ämblikulaadsed ja kindlasti sajajalgsed ja tuhandejalgsed ja nende sugulased ka näiteks igaüks teist tunneb kindlasti vähilaadseid, kes ei ela üldse vees, vaid maismaa peal ja need on kakandid keldriga hakanud ja veetud paljuga kandid, isegi kõrbes on plakatid, ehtsad vähilaadsed aga elavad mõisma peol. Ja arvatavasti sellised vähilaadsete taolised loomad olidki esimesed, kes ronisid ürgmerest ürgookeanist välja äsja tekkinud maa peale, aga muidugi areneda korralikult. Nad said alles siis, kui maa peal arenes taimestik, ilma selleta päris õigesti arenenud ikkagi ei ole võimalik ei suurtel ega väikestel loomadel, sest kõik loomad On muidugi mitte muidusööjad, vaid ikkagi sellised sööjad, kes söövad orgaanilist ainet, mis on valmistatud taimede poolt. Aga kas nendel vanadel aegadel putukad olid samasugused, nagu nad praegu on, või olid nad kuidagi teistsugused hektarid, suuremad, nad oli tublisti teistsugused. Putukatega on lugu niiviisi, et tegelikult nad hakkasid arenema väga varakult, ütleme, ürgajastu paleosoikumis viimastel perioodidel peamiselt seonsis kivis periood, jah, carbon, siis, kui hiljem kivi sööks, muutunud taimed arenesid maa peal. Ja sellele järgnes siis niinimetatud permi periood, siis tulid maa peale selgroogsed igasugused ja siis selgrootud arenesid juba maa peal nii tõhusalt. Kõigepealt muidugi igasugused vähilaadsed, arvatavasti hiidmere, skorpioni täht, nad kõik surid välja 200 miljonit aastat tagasi. Aga nende sugulased, kui suured need skorpionid olid, kaks meetrit on täiesti võimalik, arvatavasti mõned olid isegi veel pikemad. Kujutage sõrgadega elukas, Celeron, pikk, niisugune lüüriline, hästi liikuv saba, mis lõpeb ogaga. Tollest ajast jäi meie meredes odasabad, kuidas ta võib-olla 90 sentimeetrit pikk, peaaegu meetri pikkune ja tal on selle peale suur suur tyyp, millest kaks silma välja vaatavad ja niisugune oga mõõgataoline saab. Ja kui me ta keerame kõhuga ülespoole, siis me näeme, etalon, tugevad ujumisjalad ja loomulikult selline loom ujub selja peal kõhuga ülese poole. Vaat need on praegu maailmas täitsa palju, aga see on ka praktiliselt ainus tollaaegne loomides jäi õid, teised sulid välja. Aga jah, pionid arvatavasti nad käisid maapeol, nad käisid jõgedes kindlasti mage eelistest, meie uudis käisid ja ämblikulaadsed tekkisid siis arvatavasti ämblikulaadsed olidki esimesed sellised selgrootud loomad kes väga jõuliselt massiliselt hakkasid maad vallutama, kui see maataimestikuga äsja tekkis. Ka, kuidas need ämblikulaadsed seal vees võrku säiku tulla? Ei midagi niisugust, nad ei osanud teha selles niiskes mullas, kus nad arvatavasti tegutsesid, mingit võrku ei olnud võimalik teha ja selles asi ongi, et need päris ämblikud, kes oskavad võrku teha. Nad on koos lestadega ta tungi kõige jõudsamalt vägevamalt arenenud ämblikulaadsete liid nädal, hiljutised, nad tekkisid suhteliselt hilja, tolleaegsed ämblikulaadsed ei osanud mitte midagi niisugust, niisugune ämblikuvõrgupüünise tegemine, see on suur suur saavutus arenguteel evolutsioonis ja see andis võimalus nendele Ämlikutel, kes esimestena nii-öelda hakkasid võrgu tegema levida üle maailma, absoluutselt kõikjal, aga esimesed putukad olitiivutud, täiesti tiivutud väikesed loomakesed nad ei olnud üldse mitte suured. Kuid neid sai üpris palju. Ja juba selles ajastus, mida me nimetame ülemiseks, karmooniks, ülemiseks, kivise ajastuks. Nii et 100 üheksatkümmend, võib-olla miljonid aastat tagasi ja veel isegi varem hakkas tekkima väga palju ei hakkas tekkima nende igasuguseid põnevaid vorme, tõesti põnevaid vorme, mis aga siis juhtus maa peal, kas tead ka siilipoiss, et siis tekkis varem olevatest Mandritest üks superkontinent superkontinent, mida nimetatakse praegu pan geia. Just sellel ajal. Ja selle superkontinendi peol, erinevalt Nendest kohtadest varem tekkinud ürgputukad ilmselt said mingil viisil kokku. Ja see kohtumine oli niivõrd vapustavalt kasulik arenguteel. Et siis olles hakkas putukate erinevate vormide mitmekesisus õigupoolest arenema ja ürgse maid putukaid, kui me vaatame, need on niinimetatud paljo. Pikk keeruline nimi, aga nad olid nii prussaka, quica hiidkiili sarnased ja kuna nad arenesid tol ajal, kui juba punased aja lojaalsed niisugused orud tekkisid maa peal, siis võib arvata, et paljud neist olid pruunikaspunased, nendel olid ka mustrid, on teada, on kindlaks tehtud, et need ürgsed putukad olid väga värvirikaste mustritega ja nendel olid värvilised ärised diivadel, nendel olid plekid ja triibud peal suured tähnid, näiteks nad olid väga huvitavad, eriti palju oli triibulisi vorme, nii et võib täitsa endale ette kujutada, et ka ürgsed kiilid. Aga need olid üldse kõige suuremad putukad, kes kunagi maa peal elasid. Need ürgkiilid, mis kah paleosoikumis viimastel miljonitel aastatel nii-öelda tekkisid, nende tiibade ulatus ületas 75 sentimeetrid vägevad, eks ole. See on nagu väikelennuk, pigem isegi helikopter, sest eks ju kiil, kui ta lendab natukene, meenutab helikopterit. Karter niivisi neli tiiva seal nagu tõrjuvad kõik ringi ja nendel oli juba väga tähtis omadus, nad oskasid oma tiivad selja kohal kokku panna. See hoid aktiiv, sest kõik nendest ärksamad üldiselt seda eriti ei osanud. Mõned Ühe päevikulised, see on ka väga ürgne seltskond, ühe päevikulised, neid leitakse näiteks kivis öös, mõnikord nende jäänused on hämmastavalt sarnased nende ühe päevikuliste farmidega, kes praegu elavad. Vaata et igas jõekese, igas tiigis on nende vastseid ja kiilid, nad olid juba päris kiilid muidugi nende vastsed elasid ka vees, aga üldiselt tuleb endale aru anda väga selgelt, et kõik veeputukad, neid on, aga väga palju. Ehmess, tiivalised, puruvanakesed, siis on ühe päevikulisid keevikulised ja kiilid muidugi ka väga palju v Mardikalisi. Väga paljude kärbeste ja peaaegu kõikide sääskede liikide vastsed elavad vees, nad on kõik nii-öelda sekundaarsed veelised, nad läksid vette nii-öelda tagasi. Kõigepealt, aga putukad tekkisid kui maismaa loomad ja maismaal toimus terve sepp putukaareng. Need, kes leidsid võimalust, leidsid evolutsioonilist võimalust vette minna kas või ainult ühel arengustaadiumis, ütleme vastsestaadium, nemad said suurepäraselt seal elutsele ja nende hulka kuuluvad nüüd kõige ürgsemas, mis praegu veel elavad vormid. Siis, kui saabus sauruste õitseaeg, siis mesosoikumis keskmine ajast hakkasid arenema mardikad, vutikalised õistaimede tekkimisega hakkasid arenema niisugused meile hästi tuttavad putukate vormid nagu kiletiivalised mesilased, sipelgad, herilased, Jaagad, varblased nagu varblased. Paljud nendest elavad ju puidus, nende vastsed elavad puidus, aga täiskasvanud vähemalt täiskasvanud on ikka väga kindlalt seotud õistaimedega. Ja muidugi siis sel ajal arenesid eriti hoogsalt ka kahetiivalised, kes nad on siis sääsed ja kärbsed. Ainult üks paar tiibu, see on selline seltskond, need kahetiivalised. Et arvatavasti nüüd lähima 100 aasta jooksul putukat uurijad, endumuloogid saavad teada vähemalt sama palju liike, kui neid praegu teada on. Sest neid on tohutu palju liike ja Nad on väikesed vormid ja elutseda nad oskavad fantastilisest kohtadest näiteks männivaigu sees, kuidas neil need tiivad isside, hokolli, tiivad kleebuksid nendel vaiguga kokku ja maaeluajaloo uurijate õnneks seda juhtus üpris tihti. Tiivad kleebusid vaiku siis sepp Raivo loomu uppus vaigu sisse, hiljem aga tekkis sellest vaigutükist merevaik, mille sees putukas on kõikide oma tundlatega karvakistega säilunud suurepäraselt. Teine asi putukate balevatoloogilistest leidudest eriti palju juttu ei olnud, noh, oli teada vanas maailmas 30 35 kohta, kus neid palju leiti põlevkivi sees näiteks ja siis merevaigus, loomulikult siis uues maailmas kahjuks 70 75 niisugust kohta, aga merevaik on õnnetuseks kalliskivi ja kui inimene leiab merevaigutükki, kus on veel putukas sees siis ta üritab seda müüa hästi kalli hinna eest. Te ei vii teadlase kätte, ei ütle talle, et vaata, uuri kallik, aga jah, kui tore, et selline nähtus, merevaiku moodustamine on maailmas olemas merevaigu Läänemere merevaik, see on 10 40 100, millegiga 1000 aastat vana, see on siis niisugune uus moodustis, eks ole, aga kivis kihtides näiteks leitakse merevaigutükke, mis on 120 miljonit aastat vana ja juba seal on sipelgad juba seal on isegi liblikaid, meenutavaid vorme, kuigi peab ütlema, et liblikad on väga noor putukate selts. Et need putukad on ühed väga vanad elukad ja kui nad olid sauruste ühel ajal, siis kõik need skorpionid, nede ogad on saba otsas ja nad olid hiigelsuured. Võib-olla see skorpion tehnilis austaja liiga saurused välja surid? Ma usun, et kui, siis vastupidi sauruste eelkäijad tekkisid parajasti siis, kui nende meriskorpionid või vähk skorpionid viimased vormid oli parajasti välja suremas, ei tea neid asju, kuid üks asi on täiesti selge, ega need skorpionid ja ämblikulaadsed, nad ei ole, putukad. Putukad on ainult need lülijalgsed, kellel keha lüliline, kellel on kolm paari jalgu käimisjalgu päris jalgu ja kelle keha on kolmeks osaks jaotatud, nagu liigendatud, pea, rind ja kõht ja putukat ikka ei ole kõige ürgsemas lülijalgsed kõige ürgsemas lülijalgsed on trilo piidid, kolmest sagaras koosnevad loomad ja need meriskorpionid kindlasti ooda Sabelised, aga mis putukatesse puutub, siis paleosoikumis lõpp võib vabalt nimetada tara kandide ajastuks sest nupusukate sugulast vorme oli tol ajal tohutu palju, kuid nende asemele tuli kõrgemate putukate niisuguseid tähti selts nagu Mardikalised ja sauruste aeg. See oli ühtlasi ka mardikate aeg tol ajal mardikad, erivorme arvatavasti oli mitu korda võib olla mitukümmend korda rohkem kui meie ajal kohe tuleb meelde nii-öelda, et vähemalt 40000 eri liiki arvatavasti on ikka palju-palju rohkem tohutu palju, aga neid oli võib-olla mitukümmend korda rohkem ja nad olid igasuguseid, elasid igal pool, keda sauruste ajal ei olnud, ei olnud ei kirpu ega täid, kas neil kirbule väile olnud sauruste seljas midagi teha või kuskilt kinni võtta, vaid täpselt nii nad olid roomajad, nende nahk oli nii kõva, et ei kirp ega täi tekkidagi saanud, millega sa torkad läinud, seda on vaja puurida. Aga selleks on hoopis teised parasiidid, kes puurida oskavad, nemad tekkisid alles siis viimased saurused veel olid sauruste ajastu lõpul oli juba imetajaid ja linde soojaverelisi ja siis tekkisidki kirbud ja täid 70 miljonit aastat tagasi ilmselt mitte. Saurusi veel oli, aga need olid tõepoolest Samost ajastu lõpu tunnistaja, need sauruste ajastu mesosoikumis, eks ole, seal Sistrias siis juura ja kriit. Praktiliselt kogu selle perioodi võib mardikate ajastuks nimetada küll neid sarvilise, siia teisi, aga kõik olid hõlmade kate diivadega, neid vorme oli palju. Millest me järgmine kord räägime? Mina omalt poolt hea meelega jätkaks sama teemat putukate evolutsioon, putukate areng ja näiteks järgmine kord võiks ju võtta vaatluse alla mesilased. See on hea mõte praegu kuulmiseni. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
