Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, tüdrukud ja poisid. Koolivaheaeg on kohe varsti algamas, veel viimased pingutused koolis. Täna on meil niisugune tore päev, et jälle üle hulga aja on siin, Martin, kui te mäletate, siis Martin on ikka aeg-ajalt rääkinud oma looduselamustest ja neist huvitavatest raamatutest mida ta sirvinud andnud. Tere. Ma pole just eriti vaimset tööd, seekord. Koolis on nii palju tegemisi olnud. Ja ka nüüd ma saan jälle tulla siia. Võtsite koos isaga ühe raamatu kaasa ja seda me oleme enne ka uurinud. See raamatu nimi on Morris miks see pre-allan, triibud? Ja see raamat, millest ma õige mitu korda oleme rääkinud, aga täna ma ei räägi ilmselt mitte väga palju sellest raamatust endast vaid kuna nüüd see koolivaheaeg on algamas, siis täna räägime väsimusest ja, ja unest. Mispärast keegi magab ja miks see magamine nii tähtis on ja kuidas keegi magab? Ma arvan, see koolivaheaja esimene selline suur rõõm kõigil lastel ongi see, et saab kaua magada, sest kuidagimoodi on see asi nii säetud. Koolipäev algab hommikul nii vara ja, ja ta on üpris väsitav ka, nii et hommikul tõusmise igavene raskus on ju nii, Martin. Selle tõusmisega on küll täielik öö. Ma ise olen ka kogu aeg peaaegu iga päev hilinenud. Mida kevade poole, seda unisemaks muutusid? Ja aga kui kevad möödas, hakkame jälle ärkama. Ja suvel ilmselt ärkad õige varakult, mõnikord. Siis on mul piirangud juba, millel ma tõin üles ärgata heal juhul kyll 10. Ema isa paluvad, et palun ära ärka varem. Aga võtame tagasi selle raudtee ja siin on üks huvitav asi kirja pandud flamingo, et magavad niimoodi, et üks pool flamingast magab ja teine pool on ärkvel ja valvab ja nad vahetavad seda öö jooksul. See tähendab siis seda, et flamingo, kui ta magab, torkab pea sinna sulgede vahele või tiiva alla nokka, siis hoiab kogu aeg ühte silma lahti ja siis vastavalt on ka üks aju poolkerade ärkvel, teine silmad kinni ja teine ajupoolkera magab nii-öelda ühe peapoolega nagu magab, teise peapoolega on üleval ja jälgib siis ümbrust ja see on väga tähtis, sest flamingod magavad maapinnal magab veel enamasti ühe jala peal ja see kõik on väga ohtlik, lage maa ja kui sinna šaakal või ükskõik mõni röövel võib tulla, siis peab alati valvel olema ja valvelolek on just niimoodi ühe silma ja ajupoolkeraga siis tagatud sellele flamingod. Kuigi on juttu nüüd unest, aga paljusid lapsi huvitab ikkagi pärast lind ikka selle ühe jala peal seisab ja kuidas ta ümber ei kuku? Kuidas ta ümber ei kuku, see on minu jaoks ka hämmastust, proovige ise seista ühe jalaga, tõstke jalgne moodi põlve kõrgusele õhku ja püüdke seista, pange silmad kinniskukub kohe klõps enim silmad lahti, on väga kerge ühe jala peal seista, pange silmad kinni, proovige siis ühe jala peal seista. Siis te hakkate kohe natukese aja pärast kõikuma ja, ja kukute ümberkude jalga ruttu maha isa pandud. Ja vot mina isaga, kuidas need flamingod ja teised linnud ühe jala peal seista saavad. Ma saan küll, see on sellesama ajupoolega üksi, ilm on ju lahti, see aitab üleval hoidma. Mis sa arvad, et siis nad vahetavad jalga ka, kui nad teise poolega magama jäävad ja esimese pool üles äratavad? Seda pole neil väädiazignev. Õppisin. Nojah, ma ei tea, mina ei oska seda seletada, võib-olla see tõesti on nii, et see üks lahti hoitud silm aitab need siis nagu ärkvel püsida. Aga kui me nüüd hakkame mõtlema, kui palju üks või teine loom magab, siis see on väga eriline inimene, magab täiskasvanud inimene umbes seitse, kaheksa tundi ööpäevas. Võtame nüüd kogu elu jooksul, siis tuleb välja, et üks kolmandik elust magatakse tegelikult maha. Aga mõned teised loomad näiteks magavad palju pikema aja elust maha. Näiteks lõvid, leopardid, Jaaguarid ja üldse kaslased magavad kaks kolmandikku oma elust lihtsalt maha. Ja, ja see on väga lihtsalt seletatav, nendel kulub tegelikult toidu hankimiseks väga palju energiat. See on väga väsitav töö taga ajada, kedagi kinni püüda ja ära süüa. Ja siis, kui see kõhtu täis söödud, siis tuleks võimalikult rahulikult olla, et aegamööda seeduks see toit ja et seda energiat asjatult kaotsi ei läheks ja kuna nendel loomadel enamasti vaenlasi ka ei ole, keegi neid une pealt torkima ei tule, siis võivad nad rahulikult kuhugi ennast pikali visata ja, ja magama jääda. Leopardid Jaagord üldiselt. Vot sellist võimalust, et nad magavad kusagil puu otsas, meenutavad nagu mingit nahka, kes sinna puu peale laiali laotad, need käpa tripnevad puutüve pidi alla, aga lõvid magavad enamasti puu all kui ka lõvi veel aeg-ajalt puu otsa magama minna, aga neid on enamasti terve kari koos. Ja ükski puu ei pea vastu, kui lõviraskused loomad sinna puu otsa läheksid. Isegi väiksemaid loomi ei pea nad vastu. Ja, ja kui väiksematest loomadest räägime, siis kas on üks linnuparv, kes on väga ohtlik või nädal seest kolm puud maha kukutada lihtsalt et siis kui magavad on nii suured parved, et nõrgem puu vajub nende all lihtsalt kokku. Need on väikesed, värvulised varblasesuurused, linnud, haned, parved on nii tohutud, tõesti, puud murduvad nende suure raskuse all katki ja tõesti nädalas õige mitu puud ära murda, selles oli Martinil päris õigus, kohe tulen tagasi lõvide juurde, siis kujutage ette, kui 20 lõvi näiteks roniks ühe puu otsa, iga lõvi kaalub 200, kiloson neli tonni sinna puu otsa igasugust krahvris. Loomulikult see puu ei pea vastu. Aga nüüd, kui me uuesti räägime sellest magamisest, siis kui inimene magab, siis inimene tihtipeale näeb magamise ajalgi und. Tegelikult me näeme alati und, aga hommikuti alati ei mäleta seda. Mund oleme näinud, kuna unenägu jääb meelde siis, kui ta On nähtud vahetult enne ärkamist. Me näeme öösel tavaliselt neli, viis und ja kui neil paha tunds märkab öösel vahel neli-viis korda üles ka. Ja sel ajal siis aju nagu töötab, õieti päris täpselt ei teatagi, mis ajuga seal toimub. Tähendab, nagu sorteeriks päevaseid ja eelmiste päevade muljeid kastidesse osa kustutab maha, osa paneb kuhugi kaugesse sahtlisse, sest vahel on selline, et mõni pilt tuleb mälust välja alles võib-olla kahe-kolme aasta pärast järsku ootamatus kohas kerkib mällu mingi pilt, mis ei ole nagu ümbritseva asjaga üldse seotud, kunagi une ajal on ta kasti ära pandud ja nüüd ta seal sahtlis olemas ja millegipärast tuleb ta siis jälle jälle esile. Aga kui On uuritud nüüd väiksemaid loomi, siis on selgeks saadud, et und näevad veel linnud ja imetajad. Kõrgemini arenenud loomad, aga näiteks juba maod ja sisalikud ja konnad ja kalad ja putukad neil enam unenägusid ei ole, nii et nemad und ei näe. Ja kui see on, ütleme, muljete sorteerimiseks ette nähtud, siis tekib küsimus, et miks siis nendel loomadel ei ole vaja neid muljeid sorteerida ja teadlased ei ole sellel nagu mingit selget vastust leidnud, miks see nii on. Ja praegu jätkatakse praegu üldse väga palju tehakse maailmas aju uurimisi ja siis selle uneuurimisega. Viimastel aegadel on avastatud väga palju uut ja põnevat sellel alal, justkui vaadata saab ajutoimingut ja tehtud ajule neid entsefalogrammele. Keeruline sõna, aga see on umbes samamoodi nagu kardiogrammi tegemine südamele pannakse ajule elektroodid peale ja või õieti, need kinnitatakse pea külge ja siis aparaat fikseerib paberi peale või ekraani peale. Sellised elektrivooluvõnkumised seal ajus ja selle tagajärjel saab üht kui teistel ajutoimingute kohta siis arvata. Aga nii veel ei ole, et see unenägu ekraanile ilmuks ja meie vaatame siis nüüd, mida Martin unes näeb? Ja praegu sõidab, minu teada veel ei ole, aga võib-olla selle asja nii kunagi välja jõutakse. Et hakatakse unenägusid ekraanile tooma ja on võimalik vaadata, mis siis teine munes näeb, fantaasiafilmides selliseid asju juba näidatud on? Sulle meeldis? Ekraanile tuuakse. Siiski ma ise sellest ei tea, siis kõlli tahaks muidu mulle ma ei tea, mis Unil sinna peale. Et sa vaataksid enne unenäod ise üle ja siis alles näitaksid teistele Kindla valedest ku vahel vaatad ikka, missuguseid jaburaid unenägusid näed, siis need on häbi nähagi, rääkimata siis sellest, et keegi neid vaadata võiks. Ja, ja miks just niisuguseid unenägusid näen, miks ma just niisuguseid nägema pean, mitte keegi vastust ei anna. Sellele küsimusele. Ja erinevad loomad magavad erineva pikkusega aja oma elust maha näiteks tõelised rekordmagajad loomariigis, laiskloomad, nemad magavad päevas 24-st tunnist 20 tundi. Kujutage siis ette, mis elu see on, kui sa ühe kuuendiku ainult oma elust oled üleval ja viis kuuendiku magad. Aga kui nüüd tulla tagasi selle unepõhjuse juurde mikspärast üldse und vaja näha on ja mispärast magada vaja, on? Sellele ma hästi vastust ei oskagi arvata. Küündi näeks siis male siis täiteks magada, kui ei taheta magada, siis siis. Kus tegelikult see umbes nii ongi, et kui näiteks inimene magada ei saa, siis pikka aega on ärkvel, siis ta tõesti vajub ühel heal hetkel lihtsalt kokku ja ei jõua midagi teha, see seletaks siis ära selle teooriatund on vaja selleks, et välja puhata, et reipana ennast järgmisel kadunud. Aga nüüd tekib uuesti küsimused, mis pärast siis laiskloom peab magama päevas 20 tundi samal ajal näiteks loomad ja nahkhiired 19 tundi, aga elevandid ainult kaks tundi. Nii suur loom ja nii vähe, aga magab, eks ole naljakas. Naljakas ja nende juurde ma tahangi tulla. Elevandid magavad kaks ja pool tundi, aga enne magamaminekut, ma arvan, ma tean, miks ta nii vähe magavad. Kuna pead korjama kõvasti lehti jääb, teevad sellest endale nagu voodi alla. Looma ja tingimustes on see kaks, kaks pool tundi kindlaks tehtud, keegi päris täpselt metsas pole seda saanud vaadata, kuidas elevandid magad ja näiteks loomatingimustes tihtipeale elevandid pikaleviskagi tukuvad, nii püstijala peal, aga metsas on nähtud ikka, et nad on täiesti külili ja pikka aega tegelikult arvatigi elevant ei saagi otse pikali magada. Veel paar korda aastad tagasi arvati, et elevant, kui ta pikali viskab, siis ta on nii raske, ta hajub nii lössi, siseelundid vajuvad sinna kokku ja ta sureb ära. Aga ilmselt see suur raskus tal piirabki selle magamise aja ära, et võib-olla tõesti, kui ta üle paari-kolme tunni pikali oleks, siis tekiks juba nii tugev surve nendele siseelunditele, kopsudele, maksale ta lihtsalt ei ärkaks üles. Ja muidugi huvitav veel kaelkirjaku magamine, kaelkirjakud magavad nii et nad pakivad enda nagu sõna otseses mõttes kokku, nemad pakivad jalad kõhu alla kokku ja siis, kui nad maa peal juba lebamas, siis see pikk kael, et see niimoodi püsti jääks, kolm meetrit maapinna kohale veel painutad selle kaela niimoodi üle kogu keha ja toetavata kuhugi sinna sabajuure peale ja siis eemalt vaadata, nii nagu suur look oleks painutatud sinna kaelkirjaku kohal väga omapärane asend magamiseks, pea veel allpool näiteks kui, kui suur osa kaelast, et tõenäoliselt peaksid palju verd pähe voolama, kaelkirjak ei saaks üldse korralikult magada, aga, aga tegelikult on ta seal suure kaela sees veresoontes erilised klapid, mis takistavad vere voolamist pähe ja, ja reguleerivad selle verevoolu. Nii et see pea Ülemäärase pere hulga all siis ei kannata. Aga miks siis ikka magama veaks ja üks teooria näiteks arvab hoopis seda, et need loomad magavad sellepärast, et vältida tarbetuid sekeldusi, et elu ohutumaks muuta, sellepärast on vaja magada. Et nad magavad selle kõige ebameeldivam, kõige ohtlikum aja oma elust maha, kui sa paigal oled ja ei liiguta, keegi sind ei näe, siis on suur tõenäosus ellu jääda, aga noh, huvitav näiteks mõned loomad ei maga peaaegu üldse. Näiteks need pisikesed karihiired, kes meil metsa all praegu juba ringi piiksuvad ja kusagil mai lõpus või juuni alguses hakkavad pulmi pidama, siis nagu ritsikas erilisel kuusemetsade all. Karihiired on nii intensiivse ainevahetusega energilised loomad, et nemad ei saa magada, sest kui ta liiga kauaks kuhu jääb energiakulu, on tal nii suur, isegi magades. Et ta võib jääda nii jõuetuks, et ei ärka enam kunagi üles. Ta peab kogu aeg sööma ringi jooksma ja ta sööb päevas enda kaaluga võrdse koguse toitu. Kujutage ette, kui meie peaksime niisugust elu elama. Väiksed lapsed, kaks, 30 kilo toitu päevas ära sööma, mis sa arvad, Martin, mis saaks? Üks inimene ei suudakski palli süüa. Aga selle unega on küll veidrad lood v toolile neid tukkuma jääme siis õige pea, kukume mörtsti ümber. Kusagile toetada ei saa, onju nii? Jah sellepärast mind huvitabki, miks mõned loomad niimoodi maha? Kui mina laps olin, siis vaatasin kanu ja kukke seal õrre peal. See pisike peenike pulk sinna, nad sätivad ennast, silm vajub looja ja seal nad magavad. Ma arvan, et see sellepärast sellised arkis jalad, nüüd tahetakse lennugu lukuga kinni, sinna hästi tugevasti. Sellepärast ma arvan, et alla ei kukuks. Ja päris õigus, tegelikult see süsteem, kuidas kanad ja üldse linnud seal oksa peal püsivad, on tõesti nii nagu omamoodi lukusüsteem. Et kui ta maha kükitab, siis varbad automaatselt tõmbavad konksu ümber selle ja alles siis, kui püsti tõuseb, siis tal lähevad jälle lukust lahti. CERNi. Täna on niimoodi kükakil, nii nagu ta seal arve peal on, seni on see lukk kõvasti kinni ja tal ei ole kuhugi kukkuda. Kuidas sellel puutüvel või puuoksal niimoodi lebada, käpad ripakil, ühed ühele poole, teised teisele poole, et sealt maha libisema ei hakka. Ja see on muidugi omaette küsimus, aga ma arvan, et päris inimest ja neid loom üldse võrrelda ei saa, sest kui me natukene loomade und oleme jälginud, ma arvan, ühel lapsel on kodus koer või kass võeti, siis te näete, kui erksa unega tegelikult loomad on, võrreldes inimesega, mõelge kasvõi selle peale, kui palju teie isa ema pead vaeva hommikuti nägematuid voodist välja saada, raputavad varbast ja kõrvast ja sakutavad ja kuidagimoodi järka. Aga näiteks puudutage koera või kassi õrnalt kas või käega, nii ta kohe krapsti üleval vähemalt tõstab pead ja vaatab, mis toimub, nende uni on tunduvalt erksam ja, ja ma arvan, et lõvid ja tiigrid ja kes puu otsas magavad leopardid, et nendel on ka selline erga sunnil, kui ta hakkab libisemist, tuleb silmad lahti ja kohendab asendite jää peal Coheni uuesti sinna. Mogo teadlejaid, jälgijaid, seda vabaaastaga Nemad pole midagi, ta äkitsi kohendab end silma tahtil. Koeraga tuli mul see pilt, et diskus puudutab, viskab üles, hammustasin käes. No ja see on täiesti õige, sest vahetevahel loomad une pealt väga ehmatavad ja tõesti ta võib esimese reaktsiooniga rünnata, eriti kui tegemist on võõra inimesega, oma inimesi nad tavaliselt ei puuduta, aga vahel võib ka kuidagi väga ehmatada sügavast unest üles ärkab siis, siis võib ta tõesti hammustada ka, nii et nad on küllalt nüüdi, ärksad ja reageerivad kiiresti, reageerivad ennast kaitstes sellele unele. No näiteks, kui tuleme tagasi veel laisiku juurde, kes supermagaja ja tema magab puu otsas ja siis kuidas tema alla ei kuku? No temaga on asi lihtne, temal on hästi pikad küüned, need on viis, kuus sentimeetrit pikad nagu konksud ja siis ta nagu riputab enda riidepuuga sinna puu otsa umbes samamoodi riidepuuga ei kuku hõlpsasti alla ja siis ta oma raskusega veab endalt küüntega sinna puu tüve külge kinni ja nii ta seal ripub ja ja tunneb ennast ilmselt üpris hästi. Ma arvan, et sineli väike liialdus lass looma, et ei ole ju eriti palju üleval nartsisse süüa ka eriti palju ainult söövad rasked olla. Ma arvan, nad peavad kõvasti pingutama, et oma küüned sinna puu külge saada. Nojah, tegelikult, ega nad nii väga rasked ei ole küll, aga no üks suur laiskloom võib-olla natukene on kergem, kui sina oled, ma arvan, ta on umbes paarikümne kilo raskune, võib-olla. Nii et kuidas nüüd võtta minuga võrreldes muidugi kergeldaks, sinuga võrreldes on ta üpris raske, siin maailmas on kõik suhteline. Mina küll mõtlen, et ei maksaks selliseks laiskloomataoliseks hakata, sest see on ikka hull lugu küll, kui suure osa sellest ilusast suvest lihtsalt maha põõnutad. Ma arvan, et keegi ta laiskloomal Ei, nojah, ega me ei saagi see hakata karihiireks laiskloomaks, meie oleme inimesed ja meil on oma rütm ja peame selle rütmi järgi elama ja tegelikult on inimeste hulgas ju erineva rütmiga inimesi, mõni tahab hommikul kaua magada, teine ärkab juba enne kukke. Koitu läheb õhtul varakult magama. See on igalühel individuaalne igalühel, nii kuidas talle paremini sobib. Ja ei maksa sellepärast ühte paremaks pidada, teist halvemaks, et tema on natuke teistmoodi, kõik olema ühesugused oma veidrustega. Ma sooviksin kõikidele head lõkkitamistlik kooli lõpetamist ja loodetavasti kevadväsimus kaob otsiku ära. Nojah, see on muidugi hea soov, et kevadväsimus nüüd kohe kooli lõppedes ära kaoks ja kõigil jätkuks energiat ringi joosta ja uurida ja avastada ja leida ja sügisel siis värskete muljetega jälle puhanud kooli tulla. Kahtlema kuulmiseni lapsed. Kel tahtmist on ja soovi on ja huvi loodusest velg ja ta halvemat või heada las keerab raadio kruvi, kuni kõlaks Hellerge. Siililegi selge. Ja ongi kõik.
