Ikka sulandub väga hästi siia praegu kivi vahele. Kergitame saladuse loori aasta looma talviselt elu. Ühe nahkhiire jaoks on seal piisav koobas. Ootamatu kõrvalepõige argirutiinist. Ööüksikul rabasaarel. Mõnes tundub Õues on paar kraadi külma. Magame selle öö ära ja vaatame, mida hommik pakub. Nüüd on meil haruldane võimalus näha talvituvaid nahkhiiri. Selleks on meil eraldi sissepääsuluba keskkonnaametilt  ja me tulime kaasa nahkhiireuurijaga. See on selline tüüpiline koht ilusti ripuplaanis,  et kuidas ta nii hästi saab niimoodi kinnitada,  kuidas ta suudab seal olla. Tal on sellised küünised, millel on selline kõõlustest mehhanism,  et ta ei pea lihastega hoidma või ei, lukustuvad  automaatselt ja see on täiesti selline passiivne tegevus. Nii et ta paneb nagu klambrite ja klambrid kinni  ja ei pea üldse nagu musklit kasutama. Ja tegu on siis veel endasega. Et on väga sarnane tõmmu lendasega ta peab vaatama kõrvasid  ja jalgu ja. Nahkhiir on täiesti tavaline imetaja, kui te nimi ütleks,  et ta oleks nagu hiir tegelikult hiirta ei ole. Hiired kuuluvad kõik seltsi närilised, aga nahkhiired  kuuluvad eraldi seltsi, käsitiivad, et nad on täiesti eraldi rühm. Ja mis neid eristab teistest imetajatest,  on see, et nad on lennuvõimelised ainsad imetajad,  kes suudavad siis päriselt lennata mitte lihtsalt liuelda,  nagu näiteks lendoravad. Leidsid ja. Kes nüüd on tõmmu? Naha tõmmul on sihuke väike jalga. Järjekordne nahkhiir on leitud, seekord siis teine liik. Tõmmulendlane. Just on veel enda selle suhteliselt sarnane,  kui vaadata. Kas ta on nagu natukene pisem, aga, või see tuleb lihtsalt sellest,  et isend äkki on natuke väiksem ja tõmmul endal on pisem  tõmmu ongi üks meie kõige väiksemaid lenda seal likke. Et ta seal kaalub suvel viis kuni seitse grammi,  mõni, mõni on natuke rohkem, sügiseks on natuke paksemad. Ja mis teda eristab veel endas, vaadata nägu,  siis tal on nägu on tume. Et kui vaadata jalga ja mõelda, siis, siis  mis on teiste imetajatega teistmoodi? Vaata, kas sa mõtled välja? Ma olen küll huvitavasse olukorda pandud,  aga aa, tal on need nagu Ta oleks nagu käed oleks meie  mõistes nagu jalad ja teistpidi ja tal on jalad kestandavad,  tal on jala, ta on peegel, pildis on keeranud 180 kraadi. Et kui meie vaatame varba, siis me näeme varba küüs,  eks nahkhiir näeks selles olukorras taldasid. Ja et see on selleks, et pea rippuda ja lendu minna. Sest kui sa nüüd kujutad ette, et jalad oleks teistpidi  prooviks rippuda, lendu minna, see peaks olema selg vastu  seina ja sama on ka toidu noppimisel, et kui sa õhust püüad  jalgadega või püüad veest jalgadega, siis sul on hea kohe  rõmata krõpsu on hea, kui sul on nagu pihu. Põhimõtteliselt pistad endale su kaksti,  võtad sealt, et see on imeta. Tele ainus ainulaadne kohastumus on nahkhiirtel. Sina. Kes on, vaata, kas sa määrad tumul endale? Väga enesekindel pakkumine, aga nii on, je. Määrasin ära, ma nägin, et tal on tume nägu. Vaatab siit välja üksi alt veel vaadata. Et tal on ja suhteliselt terav kõrv veel endaseal on selline  ümmargune nagu hiirekõrg, rohkem. Mis selle talvise seire töö eesmärk ja sisu on? Seire eesmärgiks on jälgida, et kuidas nahkhiire  populatsioonidel läheb, seda just talvituvatel liikidel  siis et kui meil on pikk aja aegrida, siis me näeme,  et kas arvukas läheb üles alla ja mis, mis on toimumas,  et meil on koopaid, kus on loendatud 70.-test  ja Piusas on tegelikult nahkhiir uuritud juba 70 aastat,  see eelmine aasta täis, ehk meil on päris päris pikad pikad  ja korralikud aegread, kuidas näiteks selles samas Ülgase  fosforiidi kaevanduses on lood, on siin olnud kunagi mingi  tippaeg ja nüüd kuidas siis võrreldes sellega läheb? No Ülgas on tegelikult üks kõige võib-olla negatiivseid  näiteid praegu, tõsi, et siin on, üheksakümnendatel on  loendatud 1000 looma või isegi natuke üle,  aga praeguseks on siin 200 kandis ja, ja pigem langeb endiselt. Milles see põhjus siis on? Siin üks põhjus kindlasti on see, et siin see on avastatud  sellise turismiobjektina või talviseks seiklemiseks,  siin on ju inimesed käivad ja ikkagi häirivad  ja et siin, kui vaatad, vaadata sinu või minu pead,  eks ja pead on hästi laelähedal. Isegi kui siin on loomad, siis see kontakt on niivõrd vahetu,  et siin selgelt häirib, et peaaegu kõik sellised suured  tehiskaupad on Eestis kaitse all, seal tegelikult kehtivad  liikumispiirangud esimesest septembrist kuni esimese maini. Et siis koobastesse mitte ainult lihtsalt ei peaks minema,  vaid tegelikult ei tohi minna. Ta ikka sulandub väga hästi siia praegu kivi vahele  ja ta on väga sama värvi ja ta on niisugune,  see on siis suurkõrv suur ja kuidas siis tema niimoodi  peaaegu lihtsasti selgeks teha. Tal on kohe palju häid tunnused, võrreldes  selle vee ja tõmmulendasega. Et üks asi, mida siin märgata, kindlasti on see,  et nimi, suurkõrv, aga kõrvasid ei ole eriti näha. On näha, silgused, väiksed ma ei tea kaugelt vaadates sarve  moodi nukideks. Need on tegelikult traagused kõrvakaaned  ja kui nüüd vaadata hoolega, siis ta kõrvad on peidetud  tiiva ehk lennus alla. Ta kõrvad on kaks kolmandikku kehapikkusest  ja talveks ta siis pakib ära need peitu. Kuidas läks nii, et nahkhiirest sai aasta loom Eestis? Meil oli juba pikalt plaan nahkhiirte näitust teha loodusmuuseumis,  mis on nüüd avatud ja sellega seoses oli  ka siis suurem projekt nahkhiire kaitseks tehtud üle-Euroopaline. Selline projekt nagu batlife ja sealt siis tulid Eestisse  ka toetusrahad, mille najal siis nahkhiiri  ja nende talvituspaiku kaitsta. Nii et see nahkhiire aasta annabki hea võimaluse  siis praegu seda nahkhiirt tutvustada ja. Kaitsetegevusega tegeleda ja seda ka inimestele näidata,  et miks see oluline on. Mis sind isiklikult nahkhiirte juures köidab? No mind köidab ikkagi nende selline salapärane eluviis ja. Neid ei ole liiga lihtne leida ega näha. Ja mingi mingil määral ka see seikluslik moment kuidas neid,  kuidas neid niimoodi avastada. Ja see õine eluviis kindlasti jah, et see on  ka põnev, et öösel öösel nii-öelda lahkhiire retki tehes  ikkagi kogeda midagi natuke teistsugust looduses. Ja siit laest läheb kirja üks tõmmu või habelendlane. Miks või sellepärast, et nende kahe liigi vahe tegemine käib  hammaste järgi ja praegu seda vaadata ei saa. Eestis on meil niimoodi, et asjad on liikidega natuke  segased nagu alati, igal pool, et 12 liiki,  mille peale võib kindlasti alla kirjutada,  et nemad on meil olemas ja siis on veel ütleme kaks  või kolm liiki, kes veel võib-olla kaks liiki,  kes on eristatud ainult helide põhjal, aga  selle veel päris kindel ei ole, nad on kinni püüdmata,  nad on tõendamata nagu nii-öelda hartbruufi mõttes  või niimoodi, et vaatan otsa, on olemas. Pooled liigid tõesti veel rändavad minema,  pooled jäävad siia ja rändurid võivad teha päris pikkasid rändeid,  nad rändavad kuskile kesk või Lääne-Euroopasse,  aga talvituma mitte toitu, nagu näiteks rändavad linnud. Ja kõige pikem ränne, mis meil teada on,  on üks hõbenahkir, kes on kinni püütud ja rõngastatud kunagi  alati vilt ja on kinni püütud Austriast. Eks see ränne oli seal 1500 kilomeetri kanti,  et päris päris pikad ränded väikeste loomade kohta. See liik oli siis ikkagi veelendlane ja ta oli üsna ergas juba. Ja tegelikult see on päris tavaline, et nahkhiired ärkavad  ilma segamata üles üks kolmekümne-neljakümne päeva tagant. Tema oli siin juba täitsa ärkvel, enne kui meie jõudsime  ja tegeles selliste puhastusprotseduuridega,  et suges ennast ja otsis parasiite ja puhastas oma tiiba. Täpselt käib asja juurde aeg-ajalt ja siis nad lendavad  natuke ringi, tõenäoliselt joovad vett, eks. Ja siis lähevad magavad kuskile edasi. See on just selline poos, kuidas üks nahkhiir paljude jaoks  meenub sirgelt, pea alaspidi ja, ja kes ta on,  nüüd, kui ma näen siit külje pealt vaadates,  et tal on väga hele karvastikuga kõht. Mis sa veel näed, kui sa võrdled näiteks veerendusega? No ma näen, et seni nähtud nahkhiirtega võrreldes on ta minu  jaoks keha alt suurem ja jalg tundub päris selline lai nagu  kühvel või lest. Ehk siis ta võiks olla see, kes püüab vee pealt toiduobjekte  ja täpselt kõik vaatlused on väga õiged,  aga tegu ei oleks veel endas ega vaid tiigilendasega  kes ta on küllaltki sarnane veel. Aga ta on suur, et tema võib siin kaaluda 15 grammi  ja mõni niisugune tõsisem tegelane isegi võib-olla 17 Eesti  nahkhiirtest suur nahkhiir. Et on, on üks liik, kes on meil suurem, tema on suur videlane. Tema on selline ikka massiivne ta võib-olla  ka 30 grammi või 35, mõni väga suur. Uskuge või mitte, aga ühe nahkhiire jaoks on seal piisav koobas. See on jah, nagu niisugune väike elutuba  või korter. Kui vanaks nii pisikesed loomad siis elavad  ja kõige vanem tõmmulendajad on leitud Venemaalt. Rõnga järgi saab siis vanus teada, et oli vähemalt 42 aastat vana,  aga noh, keskmine vanus, eks kindlasti ei ole seal,  et see on oluliselt oluliselt madalam. Aga need ekstreemsed näited on ikkagi väga,  väga võimsad ja, ja ka Eestis me oleme leidnud üle 30  aastaseid loomasid. Meil on niisugused, ärge siin on kaks tükki,  kas nad paarituvad. Selleks paaritumiseks siis pigem isane otsib just ema süles  ja jah, nii palju, kui me koobastes teame,  see käib niimoodi, et isased ärkava üles  ja siis lähevad, otsivad emasid. Aga sügisel küll võib-olla niimoodi, eriti rändliikidel,  et isastel on selline sotsiaalsed helid,  mitte nagu see kajalokatsioon putuka leidmiseks orieteerimiseks. Nad teevad selliseid peibutushelisid ja siis nad võivad  koguda sellise väikse haaremi kuskile puu sisse. Kas nahkhiired on oma paariliste suhtes truud? Ei, ei, seda ei ole, et sellist elu neil ei ole. Nende paaritumine käib niimoodi, et on sügisel,  on, on parvlemine, nad kogunevad koobastesse,  seal lendab läbi hästi palju loomasid ja  siis seal ei ole mingit sellist kindlapaarilise valikut. Lisaks nad paarituvad ka talvel, et kui mõni isane üles ärkab,  ringi lendab, siis võib juhtuda, et ta leiab mõne emase  seina pealt ja läheb asjaks. See toimub nii sügisel, nii talvitumise ajal kui  ka kevadel, sest et nahkhiirtel on selline imelik viis leitud. Et paaritutakse siis peaaegu poole aasta vältel,  eks. Ja viljastumine toimub kevadel. Kõrvalt siuke lai on tegelikult niimoodi vaadata seda. Kahe värviline karva otsad on heledad, alt on tume. On karva alt vaadata on niisugune lai lehmanina niisugune  must nagu kõrva taga, ta on selline hele  ja kollane. Kas see on nüüd põhjanahkhiire tänases viies liik  ja et see on meie kõige tavalisem nahkhiire liik,  et kui suvel kuskil maja hoovis kohata kedagi lendamas,  siis enamasti enamasti on põhjanahkhiir. Mida siis kokkuvõtteks öelda, need tunnelid,  nahkhiirekoopad on läbi käidud, loomad on olemas,  viite liiki nägime, on siis kõik hästi? No üldjoontes on hästi jah, et kõik liigid on siin,  arvukus on umbes sama, nagu ta on olnud viimastel aastatel,  aga kahjuks ei ole ilmselt tõusuteele tagasi pöördunud  ja see 1000-st loomast jääb endiselt vii kaugele. Looduse tervendavat mõju inimesele on sõnadega raske kirjeldada,  seda peab omal nahal kogema. Mina lähen täna ööbima, põhjamaa kõrbesse,  ei rappa ja võtan vastu selle kõik, mis loodus mulle pakub. Romet tõid mind väga eksklusiivsel matkarada  kus oleme tõesti sina, mina ja meie kaameramees,  et kui tihti tuleb sulle ette seda, et sul on kliendiks  ainult üks inimene, seda tuleb ikka, ma arvan,  et aastas kuskil kümmekond korda, et on sellised üksikud  kes tahavad omaette olla ja kogeda nagu täies ulatuses seda loodusmaastikku. Võtame üks kaks, kolm. Saingi üle. See ongi see põhjamaine kõrb nagu sa oled öelnud. Jah, et siin on näha, et ta on selline liigivaene maastik  ja ega siin ka suvisel ajal väga palju loomi linde niimoodi  püsivalt ei ela, et selles mõttes ta õigustab  selle kõrbe võrdlus minu minu arvates. Aga see maastik võlub sind, kui tihti sa käid rabas aastas näiteks? Raske öelda, ma arvan, et suvi. Sellisel ajal ikkagi suurem osa päevadest nädalas,  ma ikkagi veedan rabas ja kevadel ka üsna palju,  et võib-olla talv ongi selline, et kus ma satun natukene vähem. Aga võib nimetada oma teiseks koduks seda. No igatahes Liikumise hõlbustamiseks, kuigi tundub, et on selline hea  käida maa, siis meil on ikkagi räätsad kaasas  ja jah, sest siin võib-olla selliseid ettearvamatu kohati  ka meil, no hakkame sättima. Raba armastajana, sa toodki oma kliendid kohe siia sisse,  see on selline lihtne, aga väga ürgne koht,  mida inimesed ütlevad. Raba puhul nad enamasti mainivadki kahte asja,  mis neil silma jääb, et üks asi on just see mingisugune  seletamatu ürgne tunnetus, mida nad ei oskagi sõnadesse panna,  et mis asi selle niimoodi ürgseks muudab,  aga nad tunnevad seda. Ja teine asi on siis see vaikus, mida see maastik siin  niimoodi Pole see raba nii elutu kõrb ju midagi, et isegi süda talvel  on siit marjad täiesti leitavad ja, ja söödavad. Ja et üks asi on jõhvikas, mis säilib väga hästi  ja tegelikult ka teised marjaliigid, kui sa võtad mustika  pohla ka muraka, mis on selline kollane kuld,  võiks öelda, et tegelikult raba kõiki neid marju tegelikult pakub,  aga mis välismaalane ütleb, kui ta kui sa talle  selle ette näitad, näed, võta siit maast  ja söö. On väga kahe etine lugu, et mul on olnud juhus,  kus inimesed Lõuna-Koreast üldsegi ei küsinud midagi,  et nad olid kohe käpulisel mustikapõõsas  ja ainult noppisid nagu väiksed lapsed. Aga mulle tundub, et kui inimene on rohkem siit kuskilt  Lääne-Euroopa poolt, siis ta esimese hooga nagu pelgab,  et kas seda saab süüa niimoodi, et äkki on must  või kuidagi saastunud. Igatahes super hea vitamiinipomm. Lähme edasi. Siin on veel keegi peale meie, et põdrategevusjälgi  tegelikult on terve see raba tihedalt täis. Jah, põder on mingis mõttes paradoksaalne loom,  et Eesti looduse raskeima loomana eelistab ta selliseid elupaikasid,  mis on soode ja rabade läheduses, kus justkui on kerge sisse vajuda. Aga sellegipoolest ta saab väga hästi siin hakkama  ja kui meil on sellised suured räätsad jalas,  siis tegelikult põdral kahe sõra vahel on  ka selline nahk, kes moodustis, et temal ikkagi nelja jala  peale tuleb ka selline arvestatav kandepind kokku ja,  ja sellepärast ta siin niimoodi peal püsib. Ja põdra kohta tegelikult võiks veel. Öelda kuidagi seda ka, et põder peaks olema üks esimesi  põhjusi väidetavalt, miks inimene üldse kunagi väga kaugel  ajal oma sammud siia rappa tõi. Sellepärast et Eesti vanim asula, mis on  siis pulliasula Pärnumaal et luuleidude põhjal on kindlaks tehtud,  et need kütkorilased, kes siia tulid, nemad  siis põhiliselt küttisid põtru ja kopraid. See lõpp oli ikka tõeliselt vesine. Aga nüüd me oleme jõudnud justkui oaasi,  aga ma ei ole kuskil metsa servas, vaid keset rabamast siin  ikka jah, me tegelikult jõudsime nüüd ühe sellisele soo saarele,  võiks öelda. Ja selles mõttes oaasi võrdlus on väga tabav,  et siin tegelikult suur osa sellest elust just toimubki. Ja mis on eriti huvitav, et kunagi on sellistes paikades  ka inimesed elanud, et siin lähedalgi on talukohti. Kui me juba ürgseks läheme, siis täna ööbime eriti varaste  esivanemate kombel puu otsas. Nii me peaks siis leidma siit mõned puud,  mis on teineteisest sellised. Ümmarguselt viis meetrit ja ma vaatan, et siin tegelikult  täitsa on olemas. Paneme kahe puu vahele ja, ja. Ja ongi telk olemas? Kui te arvate, et me teeme siin metsas paki kiirtoitu,  sest mugavus Pole siis te eksite. Meil on tõesti siin restorani söök lausa tulemas,  sa hakid siin sibulat, küüslauku, vorsti,  mida sa teed siis? Ma teen ühte sellist, võiks öelda hästi lihtsat matkasuppi,  millel on ka siis nimetuseks antud Mehhiko talupojasupp,  nii et meil on seal tõesti sibulad, küüslauk. Suitsuvorsti ja ube ja, ja natukene ka purustatud tomatit,  et tuleb selline kergelt vürtsikas supp,  meil. Ja lihtne oleks ju lihtsalt valada kiirnuudlitele kuum vesi  peale ja ära süüa. Aga kogu see eelnev protsess, et sul on kõht tühi  ja sa hakid ja keskendunult, teed seda ja  siis lõpuks, kui sa selle esimese ampsu saad,  siis see on nagu kogu seda vaeva väär. Täiesti uskumatu, kuidas päevane rabamatk  ja see värske õhk ja see jahedus teevad näljaseks. Ma olen seda toitu vaadanud ja imetlenud,  nüüd maitseme ka. Maitsekas selline. Sooja andev toit, ma usun küll. Sellega elame tänase öö üle. Miks sina ikkagi teed sellist asja, mis see sulle annab? See, et sa ei saa oma mugavas soojas toas olla vaid trotsid  neid raskusi, sest loodus ei hellita. Ta alati Jah. Ma arvan, et põhiline asi, mis mind siia kisub,  on mitte niivõrd need visuaalsed, kaunid maastikud  või päikeseloojangud vaid pigem isegi mulle meeldivadki need  raskused rohkem, sest need aitavad kuidagi paljastada seda  sellist tume ala iseendast, et mida sa väga hästi sellises  mugavas elus ei märkagi enda juures, et sa ei tea tegelikult  lõpuni välja, kes sa oled. Sa oled öelnud, et loodus muudab inimest paremaks,  kuidas ta paremaks meid muudab. Üks asi, mis loodusest kaasa tuleb. Kuidagi selline suurem empaatia võime paratamatult,  kui sa siin suure looduse keskel oled, siis sa,  sa ei mõtle niivõrd ainult iseendast, vaid ikkagi sa tajud  seda enda seotust selle suurema ruumiga ja minu arust see  tuleb väga hästi ka sinna nelja seina vahele,  mulle argipäeva kaasa. Kas sa oled ka mõelnud vahel, et miks inimene niimoodi teeb,  et ta ikkagi lõppkokkuvõttes hävitab seda loodust,  mis talle väga palju head teeb enda ümbert ära? Tänane majandussüsteem on paraku selline,  et me saame oma toidu ja muud põhiasjad poest kätte. Need võib-olla tulevad hoopis teisest maailma otsast  ja meil puudub see selline vahetu kokkupuude  ja selline otsene tagasiside looduselt. Nii et kui me kuskil linnas oleme, siis me ei pruugigi  kuidagi hoomata seda, mida, mida meie otsused endaga kaasa toovad. Selles mõttes ma tunnengi seda, et hästi oluline ikkagi on see,  et inimesel oleks nagu maast madalast selline emotsionaalne  side loodusega olemas, et piltlikult öeldes justkui käsi  natukenegi oleks pulsil, siis me teeksime just sellesama  sisemise tunnetuse järgi ka selliseid moraalsemaid otsuseid  oma keskkonna suhtes, et täna tõesti paistab,  et see, see taju jääb meil nagu järjest nõrgemaks. See on siis minu tänane Õhus rippuv voodi. Väga pehme ja mõnus tundub. Õues on paar kraadi külma. Magame selle öö ära ja vaatame, mida hommik pakub. Head ööd. Tere hommikust, vaadake, mida täna hommikul loodus meile pakkus,  kõik on ümberringi valge lumine, sellist pilti näeb  tänavusel talvel haruharva. Nüüd pakime selle laagri kiiresti kokku ja läheme jälle raba  peale ja vaatame, milline on see lumisena. Me oleme nüüd näinud kahte täiesti erisugust,  ilma, et kui õhtul oli üks, siis täna on raba ikka täiesti teistsugune,  kui sina käid nüüd väga palju kordi aastas siin rabas  ja metsas Sa näed ikka väga-väga erisugust ilma  ja loodust mitte ainult nelja aasta aega. Ja et tegelikult sellepärast ma inimestele ütlengi,  et kui sa oled ka ühes asukohas korra käinud,  et see ei tähenda, et sa saaksid justkui sinna taha  linnukese teha, et on käidud vaid pigem proovigi käia  erinevate ilmade ja erinevate aegadega, et see on täiesti  erinev kogemus. Ja noh, täna on näha ka, et tuleb olla natukene osavam  selline maastikulugeja, sest tegemist on värske lumega  ja raba muutub selliseks salakavalaks, et sa kunagi ei tea,  kus all on vesi või laugas, nii et tuleb olla ettevaatlik. Ja sellest tekivad ka sellised mõnusad kontrastid,  et kui me nüüd lõpuks saame autosse ja hiljem tuppa sooja,  et siis me hindame seda palju rohkem, kui,  kui igapäevas niimoodi mugavas sellises tsoonis kulgedes. Nii et kui te tahate, et loodus teid tervendaks,  minge ise loodusesse. Lähme, otsime kodutöö üles.
