Teadust kõigile salapärane tumeaine võib koosneda üsna tavalistest osistest mis on aga eriskummalisel viisil kokku pandud. Immuunsüsteem kipub vanematel inimestel nõrgenema. Eksa kvarkidest räägin täna andi hektariga monotsüütidest aga Pärt, Peterson, iga olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Koor. Suurem osa universumis olevast massist on tegelikult tumeaine. Seda näitavad vaatlused, aga mitte otseselt vaatlused, vaid kaudsed dema gravitatsiooniline mõju järgi. Ja sellest veel rohkem tumedat energiat. Sinna me täna ei lähegi. Jääme tumeda aine juurde sellepärast et et on kaks füüsikut avaldanud nüüd oma uue mõttekäigu, mille järgi nad pakuvad välja, milles mõistatuslik tumeaine koosneb. Seda on teadlased arutanud juba aastakümneid ja välja pole mõelnud, aga Inglismaa Yorki Ülikooli füüsikud Mihhail Paškaanov ja teine ots on siis välja tulnud ajakirjas Journal of esiseks c niisuguse teooriaga. Noh, mille, mille järgi ühest küljest see tumeaine võiks koosneda Meile päris tuttavatest komponentidest. Teisest küljest on need komponendid võtnud suhteliselt eksootilise või, või meie tavamõistes harjumuspäratu vormi. Universumi mõttes siis arvatavasti mitte nii tavapäratu. Aga et nüüd rääkida lähemalt sellest ideest sellest teoreetilisest käsitlusest olen kutsunud laborisse andi hektari keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteaduri. Milles siis nende autorite idee täpsemalt seisnes? Need autorid on selles mõttes et noh, kuidas seda öelda, võtnud ühe teadmise, mis meil on tuumafüüsikast ehk tuumafüüsikast. Me teame, et lisaks no võib-olla raadiokuulajad mäletavad, et kogu aine koosneb nii-öelda enamus aine massistande sellistes osakestest nagu prootonid, neutronite aatomituumad aga teatakse ju veel nii-öelda prootonite ja neutronite sugulasi ja need on tüüpiliselt raskemadki prootoneid ja neutroneid. Need osakesed on lühikese elu eaga. Aga mõned neist on ka sellised natukene nii öelda pikema elu eaga ja stabiilsemad. Ja üks selline osake ongi noh, umbes kümmekond aastat tagasi avastatud. Et see piltlikult öeldes koosneb siis samasugustest kurkidest nagu nagu prooton ja neutron ehk meile igapäevaelust tuttavatest tegelastest. Ta on üle kahe korra raskem kui prooton. Aga noh, mingis mõttes üsna üsna prootoni moodi ikkagi tema laeng on pluss üks Siin tulid nüüd kvargid sisse prooton ja neutron, need, mis aatomituumas meil on, need koosnevad igaüks kolmest kvargist. Aga nüüd see uus osake, mis on avastatud ja mida need tumeda aine osakeseks pakutakse, koosneb rohkematest kvarkidest, kui kolm. Jah, see koosneb kogunisti kuuest korgist, et noh, see on ka põhjus, miks ta on natukene raskem kui prooton ja noh, see on ka põhjus, miks ta ei ole miks tema eluiga üksikuna nii-öelda ringi lennates on lühikene. Ta laguneb tegelikult väga-väga kiiresti ära, aga ta on selles mõttes huvitavat selliseid osakesi kutsutud, tehaksegi siis nagu öeldud, kuuskorki kutsutakse siis eksa kvarkideks ehk selline tore kuuekorgiline moodustis aga meile lähedaseks muudab selle osakese, ta koosneb nendest samadest kurkidest nii-öelda, millest meie koosneme Jaa, sest parke on ju ka mitmesuguseid aga prootonite ja neutronite tegemiseks on läinud vaja loodusel ainult kahte erisugust parki. Neid omavahel kombineerides. Just olmekaupa. Just et need nii-öelda need korid, millest me koosneme, andis uue d-kvark ja tõepoolest, kogu see maailm, mille, mis meie nii-öelda, milles me oleme harjunud elama, kõik need aatomituumad koosnevad just nimelt nendest parkidest. Ja nüüd pakuvad paskaanovia ots välja, et, et ka see väga salapärane tumeaine tegelikult koosneb täpselt nendest samadest kvarkidest. Ainult et nendest kvarkidest on kokku saanud, et kolmekaupa midagi prootonite ja neutronite sarnast, vaid on nad kogunenud kokku kuuekaupa ja moodustavad heksakorgi. Ja sellele nad on pannud ka sellise toreda nime, mitte küll Toskaana pea ots, vaid vaid sele heksa kvargi, omaaegsete avastajad teed Pärn 2380, et see oleks siis ka nimetatud. Aga kuidas nüüd siis on see idee tulnud füüsikutele, et nendest tee tärn 202308 kümnetest võiks koosneda tumeaine, mida ei ole näha. Jah, et nüüd kuulajal võib tekkida küsimus, et ohoo, et juba mainitud, et see osake laguneb ära, et kuidas me ju näeme. Universumi vaatame, me ju ei näe, tohutult laguneks seda ainet, seal laguproduktid oleks meile tegelikult noh, mitte silmaga nähtavad, aga vähemalt teatud aparaatidega tuvastatav. Et tegelikult see tumeaine peaks olema ammu juba ära lagunenud, kui ta koosneks üksikutest sellistest osakestest. Aga nende füüsikute idee ongi selles, et kui panna sellised osakesed, need on siis nii-öelda spinniga null osakesed ehk osoonid neid võib panna kokku nii-öelda üheks üheks suuremaks osakeseks, mida kutsutakse siis sellise toreda nimetusega nagu Bose-Einsteini kondensaat kondensaadi pallike. Ja see kondensaator on selles mõttes huvitav, et kui see kondens saadi tükk on piisavalt suur siis muutuvad need osakesed seal sees nagu stabiilseks. Noh, ütleme nii, et eraldi võetuna nad ei ole, seal pallis stabiilsed, aga nad nii-öelda tänu kvant efektidele muutub see pall kokkuvõttes stabiilseks, kui suureks kondensaadi pallikon. Seda on tegelikult üsna keeruline arvutada, et see arvutus on noh, ütleme nii, et ma olen kusagil näinud neid arvutasid mitut teha üsna suurtel arvutitel. Aga noh, nemad hindavad nii-öelda näppudel, et see võiks olla umbes koosneda sellest, noh, ütleme sellisest 1000-st kuni miljonist sellest konkreetsest eks akvarist. Aga kuna eksa kvark ise on hästi pisike, siis tegelikult need pallikesed ka väga suured ei ole. Pigem pigem jälle ikkagi silmale nähtamatut. Ja kindlasti, et noh, me teame ka, et kui me võtame loodusest 1000 aatomit, siis siis on see nii väike kogused, et noh, teame ju, et viirused koosnevad ikkagi miljonitest ja miljarditest aatomitest. Et sellest tohutult väike ja kokkuvõttes toodud väike osake tema omapära on võib-olla see, et ta on, tantsis laetud. Ta loomulikult tõmbaks külge Endale elektrone, et oma laengut nii-öelda varjastada nagu, nagu nagu teame, vesiniku aatom tõmbab külge elektroni moodustab neutraalse vesiniku samamoodi need tõmbaks külge varajases universumis endale elektronid muutuks kenasti neutraalseks pallikeste sees või küljes on siis elektronid k jah, ta ongi mõnes mõttes selline noh, ütleme väga eksootiline või või noh, mina ütleks lausa füüsikuna selline natuke perversne vorm aatomist, et aatomituum, mis on üsna suur seal, mille laeng on siis 1000 noh, me teame, looduses kõige suuremad laengud on. Anti jah, 100 kanti alla 200, nii et see oleks siis selline, mis algab, ütleme, 1000-st selle laenguarv elektronid, kuna ta on üsna ikkagi kopsakas, siis elektronid ei, me tavalise aatom puhul kujutame ette midagi sellist, et elektronid võnguvad ikkagi nagu väljaspool aatomituuma enamus aega siis selle puhul on nii, et elektronid piltlikult võnguks enamasti seal selle, selle kondensaadi pallikese sees. Selliseid kummalisi hiigelpseudoaatomeid on siis terve universum täis. Tuleb välja. Jah, neid peab olema siis noh, kuna tumeaine tumeainet on, ütleme umbes kuus korda rohkem kui nähtavat ainet, siis seda peab olema umbes kuus korda rohkem kui kui seda ainet, millest meie koosneme, aga, aga näha teda ei ole. Jah, see silmaga me seda näha ei saa. Sellise palliksega juhtub, kui ta näiteks maarjamaakera tabab, siis tuleb välja, ta on need teadlased on ka viidanud, et siis ta lihtsalt põrgates atmosfääri ülakihi, aatomite ta nii-öelda laguneb ära üsna kiiresti. Et ja samamoodi, kui ta tabaks ainet kusagil planeetide peal või kuu peale, siis käiks sellised väiksed sähvatused, aga need olid üsna sarnased kosmiliste kiirte poolt tekitavate väikeste sähvatust, aga nii, et seda väga lihtne eristada ei ole sellistest nii-öelda kosmilisest foonist, nagu me teame, maa atmosfääri kogu aeg pommitavad suure energiaga osakesed, mis tulevad kusagilt kosmosesügavusest. Et noh, selles mõttes nii triviaalne seda eristada muust, kõigest muust, sellest, mis toimub ütleme, kosmoses. Aga nii, et põhimõtteliselt me võib-olla oleksime, oleme juba näinud neid efekte lisaks gravitatsiooniline selle siis ka neid nii-öelda kosmilise kiirguse põrgetele sarnaseid efekte ise seda. Mattagi jah, nad viitavad ka, et noh, et tegelikult olemasolevat olemas sellised teleskoobid, mida nimetatakse teleskoopidega, näiteks mis vaatavad atmosfääris toimuvaid selliseid väikseid sähvatusi, mida noh, mida arvatakse põhjustavat kosmilised, kiired, aga nüüd nemad viitavad, et noh, võib-olla mõned nendest ähvardustest on nüüd natuke teistsugused ja natuke korralikumalt analüüsida, siis võib-olla tuleks sealt isegi juba olemasolevatest andmetest välja, see on olemas. Nii et see on nüüd kohe üks järgmine uurimissuund, mida, mida võiks käsile võtta? Jah, tõepoolest, et kindlasti nüüd need eksperimendid hakkavad neid vaatama. Noh, ma sellest artikli ilmumisest on umbes kuu aega möödas, umbes et noh, eks siis on üsna kiiresti käest oodata mõningaid esimesi vaatlusi. Seni on räägitud enamasti tumeda aine kohta, seda, et tumeda aineosakesed arvatavasti üldse või peaaegu üldse interakteeru tavalise ainega, aga nüüd tuleb välja, et need osakesed tulevad vastu maa atmosfääri ja põrkavad siin ja teevad igasuguseid trikke veel lagunevad tükkideks, mida, mida on võimalik näha? Jah, tegelikult tumeainega peabki, nagu öeldakse, tihti ta intellekteerub väga nõrgalt. Aga tegelikult see, noh, see nõrk on nagu selles mõttes suhteline noh, on öeldud, et kui võtta selline osakene neutron, mis on ju tavaline ka nii-öelda tavaline osake teha neutron nii-öelda käsitsi, sundida tal olema stabiilne kuidagimoodi, oletame, et millal me saame lülitada ümber teise reziimi, et tal oleks stabiilne, tegelikult tumeaine võiks haavad koosnedega neutronitest. Et see on lihtsalt kuna neutron ei ole elektrilaengut, siis teda mingit nähtava valguse efekte, selliseid efekte ta ei põhjusta. Tuumainteraktsioon on niivõrd, mõnes mõttes ka niivõrd nõrk, öeldakse küll, tugevnenud reaktsioon, aga tugeva interaktsiooni häda on see, et ta mõjub ainult väga lühikeste vahemaade taha. Ja tegelikult ka selliseid osakesi ei oleks näha millisega ütleme selline kunstlik neutron, mis oleks stabiilseks tehtud sobiskadestumaineks. See osake ongi nüüd selles mõttes nagu selline minu, mina ütleks, selline hiigelaatomituum mõnes mõttes, kui ta on elektrist neutraalne, siis ta on tõesti tore tume-tume, taine kandidaat. No neid hiigelaatomeid peab kosmoses olema suurte pilvedena. Kas on tõesti siis nii, et valgus paistab sealt läbi, kõik paistab läbi ja ja nii-öelda visuaalselt me ikkagi neid vaadata ei saa, otse. Jah, et need autorid muidugi nii põhjalikult ei analüüsi, et selge on see, et kui seal sees on elektronid, siis noh, tal, tal peaks olema mingit reaktsioon nagu aatomite puhul me teame, et aatomeid me näeme ju tänu sellele, et nad kuumutama näiteks aatomeid või, või kiiritame teda teiste valgusega või ultraviolett kiirgusega, hakkab nii-öelda helendama, hakkab neelama neide kiirgama. Et milline nüüd sellise objekti kiirgusspekter, seda noh, me ei tea täpselt, sest ta on ikkagi üsna üsna niisugune eksootiline vorm ainest. Seda ei ole nii lihtne, kohe nagu aatomi puhul veel välja arvutada, et noh, need autorid siin ka nagu ei, ei ürita väga hinnata, aga noh, tõenäoliselt on nii, et nad nende, näiteks need nii-öelda nagu aatomi lugenud ja kuulnud on sellised asjad nagu ergastus, nivood, võib-olla nivood on niivõrd suurtele energiatele, milist ei oska neid nagu otsida. Kui me oskaks nüüd välja arvutada selle, siis oskaks väga konkreetselt mõne teleskoobiga või röntgenteleskoobiga või mõne sellise seadmega vaadata ja me näeksime neid. Aga praegu me peame neid võib-olla mingisuguseks lihtsalt noh, nii-öelda astro füüsikalises mürakas. Aga kui need heksa kargi kirakesed on justkui nagu aatomid mõnes mõttes on ka sisse kvargid elektronid, nii nagu päris aatomites. Kas on võimalik, et nad moodustavad ka näiteks molekule? Kui juba molekule, siis mine tea, planeete. Selliseid tumeplaneete, mille peal elavad tumedad elukad. No vot, siin on jälle see häda, et kuna kuna ma neid elektronid ergastus nivoosid seal süsteemis nii lihtsalt arvutada ei oska, siis me ei tea, aga põhimõtteliselt loomulikult miski ei keela ju. Noh, me teame, kui me võtame oletatavasti kõige lähedasem objekti, mingeid väga rasked aatom, aatomituumad seal üle üle 100, kui laeng on üle 100 juba, siis me teame, et need moodustavad väga kenasti igasugu metall, metallilisi olekuid ja asju, et et miks mitte, et vabalt võivad moodustada need võib-olla ka mingeid suuremaid objekte. Ja noh, ma nüüd nii spekulatiivseks ei lähe, et kas ka mingeid tumedaid olendeid. Aga miks mitte. No igal juhul on põnev seda oletada. Aga veel ei ole täpselt ka teada, kas Pascanovilja Vodzil, kes pakuvad tumeda aine osakeseks, nüüd siis eksa kvarki ka tegelikult õigus on aga vähemalt huvitav ideesem. Jah, et eks seda nagu ikka teaduses seda asja vastuse annab aeg, ehk teised teadlased, kes pingsalt töötavad ja siis ütlevad, kas see on, kas see on nii või ei ole nii. Rääkisime siis heksa kvarkidest kui võimalikust tumeaineosakest vestluskaaslaseks Andi Hektor. Sellest on nüüd viimastel päevadel ja nädalatel nii palju räägitud, et ilmselt kõik teavad, et eriti just vanemad inimesed ja need, kellel immuunsüsteem ei ole päris korras on suuremas ohus praegu maailma vallutava koroonaviiruse suhtes. No ja paraku see tõsiasi on, et vananedes immuunsüsteem nõrgeneb nii nagu üldse rakkude funktsioneerimine käib alla, et seal sinna paratamatu asi millele muidugi teadlased pööravad tähelepanu. Täna ongi labori stuudios Pärt Peterson, kes on Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia professor ja hiljuti koos oma kolleegidega avaldanud just ühe uurimuse sellest, kuidas vananemine meie immuunsüsteemi rakke mõjutab. Täpsemalt, siis on juttu monotsüütidest niisugustest rakkudest, mis meie veres ringi Huldivad ja meid kaitsevad. Mis rakud monotsüüdid õigupoolest on? Vaasid on üks selline tore rakutüüp meie veres. Neid ei olegi nii väga vähe, protsentuaalselt juba sellisest me jagame tere, punavere libedaks ja valgeverelibled, eks siis nendest valgetest on neid seal kuskil noh, ütleme kahe kuni 10 protsendini, sõltub natuke inimesest ja tema tema vanusest ja haigusseisundist ja kõigest muust, aga ja natuke natukese, sest juhuslikkusest. Aga aga selles mõttes, et kuivõrd neid kokku tuleb see ikka sadu miljoneid oranzi peale, siis nii vähetähtsad ei olegi ja ja see, mis meid nagu huvitasid mingi aeg siin püüdnud oma laboriga aru saada, kuidas siis immuunsus, süsteem vananemise käigus muutub, siis teadlastel on omane see, et nad võtavad sageli mingi asja ees, lammutavad selle nagu tükkideks ja, ja, ja siis vaatavad, kuidas need tükid töötavad ja siis nad püüavad sellistele tervet pilti kokku panna, et kuivõrd need valgeverelibled on, on niivõrd erinevad, et siis oli mõistlik eraldada sealt üks, üks monotsüütide rakutüüp, kui tahtsin sellele fokuseerida. Ja siis üsna sellise lihtsa selge ülesandena vaadata, kuidas rakud siis välja näevad noortes, inimestes ja vanades inimestes kuidas nad üldse välja näevad rakurika nanograafikat? Jah, nad on niuksed natuke suuremad, et nendel on see, et nad on nimetatud pagutsüüdid, mis siis tähendab seda, et nad siis õgivad natukene enda ümber olevaid asju, aga nende tuum on selline ühtne ümmargune. Samas ka mitmeid teiste fagosüütide on ta selline mitmetuumaline nädaloigemisele mitmetuumaline smooth, on ta nagu ühetuumaline sellesse nimisesse mono ja tüütu on, on tegelikult lihtsalt see tuumasus. Aga muidu nad on nagu sellised soos rakud, et nende ülesanne on, on nüüd just see, kui mingisugune viiruse patogeen või bakteriga tuleb, satub organismi eriti just vereringesse, siis siis nemad korjavad selle üles ja ja nad töötlevad seda patogeeni haigustekitajad. Ja siis need esitavad seda nagu teiste lakkuda, kes on T-lümfotsüütide ja T-lümfotsüütide on siis on siis lakud, mis siis tegelikult viivad läbi selle immuunvastus ülesande aga, aga noh, ilmase moodsid abita nad seda teha ei saa, et, et see on nagu see. Ja nüüd võtsite vereproove siis noortelt inimestelt ja vanematelt inimestelt ja otsisite sealt moodseedid välja ja, ja vaatasite just, ja meil on väga hea koostöö olnud siin Tartu kliinikumi K2 kihikuga tegelikult sisekliiniku ja naa kliinikuga ja ja nende abiga siis me oleme neid toonulika saanud ja, ja, ja siis võtsime välja need kakud ja puhastasime laborisse, siis. Ta teadlased siis tänapäeva väga palju teevad, on, vaatavad, et kuidas siis millised geenid seal avalduvad, et mis keenud on nagu muutunud Noortemaades ja, ja täiesti üllatus-üllatus oli seal väga palju geenimis ei muutunud. Ja siis, kui ma hakkasin neid vaatama, siis selgus, et üks osa nendest geenidest on seotud sellise, sellise suurema nagu rakufunktsiooniga sünteesivad valkusid ja ribo soomid on seal, et sellised valgu tootmise masinavärgid, et need olid muutunud ja siis teine osa oli seotud rakkude jõujaamadega, mis on mitu Kondrid ja, ja mis ta nagu on vajalikud selleks, et siis hapnikku tarbida ja selle kaudu energiat toota ja, ja siis me vaatasime leidsimegi, need, mis on just nagu et jõujaama mitu Kondri-ga seotud geenid, et need on siis nagu vanemate inimeste monotsüütides madalamalt avaldanud, et ilmselt see võib mõjutada siis sellist mittu kondlite tööd nendes rakkudes ja ja siis ma vaatasin natuke täpsemalt neid, neid mitu Kondreid ja tõepoolest neil ei ole nagu sellist sellist jõudu või efektiivsust, nagu seal on. Ma ei ütleks ka seda, et, et nad oleks täiesti jõuetud, aga, aga see, see vahe nagu olemas, see ei ole nüüd see, et ka väga drastiline või dramaatiline, aga, aga sellel väiksel Einiusel võib-olla oma tähtsus eriti kui see nagu koguneb mitmete aastate jooksul, me teame, et inimene elab kaua, et need mõjutavad ja nüüd võib öelda, et vanemate inimeste munad süttidel on seda vunki vähem sees, vunki on vähem sees jah, et nii ta on ja, ja siis teine asi, mis me ka nägime, oli seal oli see, et neil oli nagu selliseid põletikunäitajaid või markereid oli oli rohkem kõrgemad ja, ja see nagu Ühelt poolt nagu vunki on nagu vähem sees ja teiselt poolt siis nagu seda nagu põletiku, nagu oleks seal sees pisut rohkem. Vot kas raku sees saab siis põletik olla? See põletik nagu on tegelikult organismis, aga, aga kui ta on noh, niisugune üldine, siis ta nagu peegeldub sinna rakku sisse ka ja võib vaadata siis selliseid molekule, mis siis nagu peegeldavad, seaks, põletikutase on kõrgem. Ja see siis niimoodi seal vanemate inimeste moodsüttides paistis et ta käib muidugi käsikäes sellise üldise põletikuga, et ta ilmselt on osa sellest ja vanematel inimestel kipub seda üldist põletiku olema rohkem ja seda kipub olema rohkem, et see ei ole ainult maad süütides, vaid seda on ka kuidas ja, ja siis on veel B-lümfotsüütide pihlakud ja teistes teistes rakkudes ka, aga mis nende Rivo soomidega lahti heliriba saamile tundub olevat niimoodi, et et seal on nagu nende ribo soomi, valkude tase võiks olla natukene madalam kui noortel inimestel ja raske ka öelda, et kui palju see mõjutab nüüd seda rakku, see mood südi toimimist, aga, aga noh, need vahet on olemas ribosoovita siis toodavad valke EPasami toodad, valke, Janalüütidesse tootmine käib natuke aeglasemalt, siis võiks käia aegsemat. Jah. Ja, ja see tuleneb siis sellest, et geenide aktiivsus on väiksem ja et nii see tundub. Et ühel või teisel põhjusel need geenid ei ole nii nii aktiivselt avaldanud. No selle tegelikult öösel hästi palju erinevaid asju ja üks asi, mida me ka vaatasime, ei vaadanud ainult geenide aktiivsust, vaid me vaatasime ka selliseid asju, et millised lipiidid nendesse rakkudesse siis nagu kogunevad siis noortes ja vanades ja ja tundub nii, et neid likviidseid fosfori piididsonics teatud selline alaklass et neid on nagu vanemates inimestes rohkem ja muutsite peetud ühe sellise põhjusena, miks nagu vanemate inimestel algab veresoonte õppimine ja see on, on tegelikult hästi keeruline protsess, on nagu mitmeid osasid ja erinevaid nagu komponente, aga aga ta hakkab natuke niimoodi, et moodsiidid siis kogunevad nende veresooneseinte altarite seintesse, nad tegelikult muutuvad, muutuvad makrofaagideks. Ja siis ja siis sellise lipiidsete kolesterooli ja kõigi muude asjadega tekib selline veresoonte ahenemine ja, ja võib-olla selline leid, mis leidsime, võiks olla seotud ka selle veresoont Lukimisega vananemisjooksul. Nii et väga mitmest küljest väljendub seal monotsüütide ealine iseärasus. Ja vaatasid, on veel, on veel algrakuks. Nagu sai enne mainitud makrofaagidele, mida siis leidub väga paljudes erinevates kudedes mis toimivad ka selliste nagu fakotsiitrina põgija rakkudena, need lihtsalt kahjulikult organismile kahjulikud ained, asjad või ained, nad söövad ära, nad nagu söövad neid ära jah, et üks kuulsamaid makrofaagi on näiteks maksa makrofaas talisak ja see tegelikult on veel avastatud, lihtsalt kas ei kõla mainida siis Bubber vrakk avastati kar Koppeli poolt, kes õppis Tartu Ülikoolis ja töötas siin isegi professoril mingi aja ja siis siirdus Saksamaale 19. sajandil ja, ja siis on tema nimi igavesti jäädvustatud selle ühe makrofaagi tüübi nimesse. Ja makrofaagi tekivad siis Monalüütidest tulema ja jah, et mul on nii-öelda eelas rakud makrofaktidele ja siis võib arvata vananedes ka makrofaagidega läheb asi natuke keerulisemaks. No raske öelda seda, seda nüüd, et meie nagu kuuld ei saanud, sest vaatasin vererakke ja makrofaagi on enamasti siis kudedes. Aga seda peaksid uurima, ütleme nii. Aga küsimus on ka selles, et kui monotsüütide allakäigu põhjuseks on angiini aktiivsuse langus, siis mispärast geeniaktiivsus on langenud? Vot see on hea küsimus. Seda seda, seda kausaalsust on, seda tuleb nüüd kuskilt mujalt hakata otsima, et see ilmselt tuleb, need mõjutavad siis Moosüütidest väljapoolt noh et nüüd on siis teada, millised muutused monotsentides on nooremate ja vanemate inimeste vahel mida me sellest saame järeldada, kuidas me saame inimeste elu parandada. Antud juhul muidugi tegemist puhta sellise baasteadusega ja, ja nagu mõttega, siis nagu aru saada, mis on nagu sees toimub, et kui me tuleme selle asja nagu lammutanud tükkideks, et siis nagu vaadata, aga ma kujutan ette, et ja maailmas on väga suur huvi sellist erinevate ravimite vastu, mis võiks kuidagimoodi sellist põletikulise protsessi peatada või noh, kas nüüd peatada, aeglustada või kuidagimoodi nagu mõjutada seda, et vanemate inimeste seda on ja ja, ja juba sellise nagu ühe aspekti nagu siis selle kaudu mõjutada. Teine võimalus on alati mõelda selliste ateroskleroosi vastu suunatud ravimitena, et, et see veresoonte lupimine, et kuidagi noh, kuidagimoodi seda kas või aeglustada, et, et selle jaoks oleks väga suur väärtus. Kuidas see kõik võib nüüd suhestada selle meie meie nüüd juba igapäevase kaaslase, vähemalt meediajälgijatele koroonaviirusega otseselt on nagu protsentide kohta ja ütleme, antud koroonaviiruse kohta seoseid luua, aga palju keerulisem, aga aga see, mis kindlasti nüüd koroonaviiruse puhul on tegemist on siis see, et ta immuunsüsteemi jaoks uus viirus. Ja, ja selles mõttes, et kui nüüd arvestada, et inimkonnas ei ole siis inimesi ei ole inimesi, kes siis oleks kunagi varem selles nagu haigestunud või nende kellelegi immuunsüsteem ja seda viirust varem näinud, siis siis on olukord, et ta nagu kõigi jaoks on, on uus kõigi inimeste immuunsüsteemi jaoks ja, ja, ja selles mõttes on ta kahtlemata. Ta nagu üllatab, üllatab mis tahes inimese immuunsüsteemi. Aga reeglina immuunsüsteem on, on seda ehitatakse üles niimoodi, et ta oleks võimeline mis tahes viirusega nagu kohtumaja ja, ja see, neid uusi viiruseid ja, ja haiguskandjaid elus ja maailmas ikka juurde tuleb. Aga mis on nagu võib-olla selline kõige tõsisem küsimus on see, et, et vanemate inimeste, keda, mis oleme uurinud ja, ja nagu mingil määral olnud selle meie labori selliseks teadusfookuseks siis on päris selge see, et nende immuunsüsteem on nüüd ei ole piisavalt tugev selleks, et et selle täiesti uue viirusega kohtuda. Sest et seda varasemat kogemust ei ole, vaktsiin ei ole ja immuunsüsteem paljuski toimib selle põhimõttele, et ta nagu treenitakse kas siis nüüd noh, mingite väiksemate infektsioonide kaudu või lähedaste viirus viiruste või, või siis vaktsiinide kaudu ja siis siis ta on tugev ja võimeline siis nagu reageerima hästi. Aga antud juhul ei ole ja, ja sellisel juhul siis muidugi tekib olukord, et inglise keele immuunsüsteem nõrgem, nad ei suuda siis piisavalt hästi selle viirusega toime tulla ja seda on näidanud ka siis selle nii-öelda viiruse levik. Kõige raskemad haigusjuhtumid on just inimestest, kes on üle 70 aasta vanad. Ja, ja see viitab väga selgelt sellele, et, et vanemad inimesed on kõige suurem riskirühm ja, ja tõepoolest, et kuidagimoodi, et kaitsta neid, siis peaks juba nendele kõige rohkem ka tähelepanu pöörama. Rääkisime täna siis Monalüütidest meres, leiduvatest immuunsüsteemi rakkudest ja nendest toimuvatest muutustest ealistest iseärasustest, nooremate ja vanemate inimeste vanad süütides ja vestluskaaslaseks. Pärt, Peterson. Tänases saates oli juttu eksakvarkidest ja monotsüütidest. Juttu ajasid Andi Hektor, Pärt Peterson ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast. Kuulmiseni taas.
