Võrreldes aasta varasemaga on töövaidluskomisjonile laekunud avaldusi paarisaja võrra rohkem. Iga kolmas avaldus sisaldab rahalist nõuet, see tähendab, et põhiliselt on pöördumise sisu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ning hüvitised. 313 avalduste laekus möödunud aastal tööandjatelt ja ka neil on peamine murehüvitis töötaja tekitatud kahju eest. Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on probleemsed valdkonnad aastate lõikes samad, ehkki esikohad vahetuvad. Nendes sektorites, kus on rohkem töötajaid, on ka rohkem vaidlusse. Kõige rohkem vaidlevad ehituse kaubanduse transpordi-majutus- ja toitlustusettevõtete töötajad ja tööandjad. Ehk see oli probleeme kõige rohkem, mis tingitud kindlasti ka sellest, et on rohkem lühiajalisi töösuhteid võib-olla rohkem alusetud lubamist ja üldse deklareerimata töösuhteid, kus ei pesta ka kaaned töötamise registris. Lisaks saamata jäänud töötasule on teine suurem pöördumiste põhjus üles öeldud tööleping. Töötajate teadlikkuse tõus toob igal aastal järjest rohkem pöördumisi ka seoses töökeskkonnaga Meeli Miidla-Vanatalu. Eelmisel aastal oli päris mitmeid juhtumeid, kus töötaja ütleski töölepingu ise tööandjale erakorraliselt üles töökeskkonna tõttu ja tõi välja, et tal ei ole tagatud turvalisi töövahendeid, pole tutvustatud ohutusjuhendeid, puuduvad isikukaitsevahendid ja muud ehk teadlikkus ka inimese enda teadlikkus töökeskkonnast ja töökeskkonnale kehtestatud nõuetest järjest tõuseb ja see jõuab juba töövaidluses. Töökiusu ahistamise ja töövägivallaga seoses laekus mullu paarikümne avalduse ringis. Aga need on väga sellised nüansirohked lood kus ilmselt ilma tõenditeta olekski raske aru saada, kummal poolel rohkem õigus on. Ei saa öelda, et igal juhul ja alati töötaja selle vaidluse võidab. Kaugeltki kõik nõuded ei lõpe pöörduja jaoks positiivselt. Kui me üldse vaatame näiteks rahalisi nõudeid, siis üldse esitati rahalisi nõudeid kogusummas 16, üle 16 miljoni miljoni euro ja neist rahuldati siis eelmise aasta jooksul täies ulatuses ainult viis miljonit eurot. Koos pöördumistega suureneb ka nende vaidluste arv, kus lõpuks kokkuleppele jõutakse. 2019. aastal lõppes niimoodi peaaegu iga viies vaidlus.
