Teadust kõigile milleks on hea koguda, säilitada ja uurida luid. Uue moodsa luuhoidla avamise puhul on saates luu-uurija Tallinna Ülikooli arheo zooloog Lembi Lõugas. Kuidas aitab statistika terviseriske hinnata? Tartu Ülikooli statistikateadlane Krista Fischer tutvustab uuemaid uurimusi. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Eesti maapõuest on aegade jooksul päevavalgele toodud väga palju arheoloogilisi leide sealhulgas luuleid ja nii nagu nad maa sees laiali on igal pool üle Eesti. Nii nad tihtipeale jäävad ka maa peal mitmesugustesse kohtadesse laiali, kust uurijatel võib-olla ka hiljem pärast üle vaadata tahavad, ei ole neid nii lihtne kätte saada või ei ole hoiutingimused igal pool optimaalsed. Nüüd on Tallinna Ülikoolis seda muret vähemalt siin Eesti põhjapoolses otsas natuke vist lahendatud, sest Tallinna ülikoolil on Eesti esimene arheoloogiliste luuleidude erihoidla avatud ja ajalgi sellest juttu. Tallinna Ülikooli arheoloogi Lembi Lõugas ega see nüüd sel nädalal pidulikult avati Koplis nii et mitte päris ka Tallinna keskel, vaid vaid Põhja-Tallinnas. Miks just seal? Kui umbes 10 aastat tagasi me hakkasime planeerima sellist erihoidlat, siis tol hetkel Tallinna ülikoolil nagu ei olnud ka krunti, kuhu sellist hoonet rajada ning siis sai maa-ametiga aga maha istutud ja vaadatud, kus võiksid olla sellised vabad maatükid, kuhu võib-olla kus ei ole nagu midagi veel ette planeeritud. Ja tegelikult seal Kopli poolsaarel oligi praktiliselt ainukene riigi maatükk mida siis, millel ei olnud planeeringut peal esialgu ja mida siis riigil oli võimalik ülikoolile võõrandada? Aga see tähendab siis seda, et sellele luukollektsioonile on vaja päris suurt hoonet, et kõiki neid luid hoiustada. Jah, sellepärast, et tõepoolest arheoloogilisi luule idamaapõuest ikka nii suurtes hulkades välja tulnud, et mingisugusest väikesest hoiuruumist ei piisanud. Kui suur see maja on? Ütleme, et seda hoidlapinda on seal 600 ruutmeetrit, mis, mis tegelikult sai, natuke on vähendatud mahus isegi tehtud, et alati väiksed, sellised finantsilised piirangud on meil ka ees, et et muidugi oleks tahtnud suuremat selle selle mõttega, et perspektiivis neid muidu tuleb veel ja veel. Et aga, aga praegu praeguse 600 ruutmeetrit lahendab kogu Eesti arheoloogiliste luuleitute. Sellise hoiustamise vajaduse. Mõnes mõttes on seda võrreldud ka raamatukoguga nagu raamatukogus, raamaturiiulit. Jah, sellepärast, et me peame ju seal riiulites looma süsteemi kõigepealt luukarpidele järjestame nad kuidagi sellises loogilises järjekorras siis on vaja ju sellest ühest luukarbist leida ka näiteks üks kindel luulesse. Et selles mõttes me olemegi nagu raamatu kogukutada võrrelnud, et raamatukogus on ju samamoodi maja sealt riiulist kuskilt hoidlast riiulist see kindel üks raamat üles leida. Ja kui suur kollektsioon on noh, hetkel on seal ainult Tallinna Ülikooli arheoloogiline kollektsioon. Jaa, jaa, selline esmane karpide ülelugemine oli, oli siis 15000 karpi umbes aga tihti on küsitud, et palju siis seal luid sees on, see on põhiküsimus kindlasti. See on põhiküsimus. Aga ma ei tea, kas me kunagi jõuame selleni, et me selle numbri saame öelda, sellepärast et et ühes karbis võib olla kas üks luu või ka 1000 või 2000 luud, kui on tegemist väikeste kalaluudega. Tegelikkuses tuleks nad kõik registreerida meil. Ja sellega me hakkamegi nüüd lähiajal tegelema. See on vaat et veel suurem töö, kui selle maja ehitamine. Noh, ma ei taha ennast ka väga ehituse valdkonda sättida, aga aga kindlasti on ta võiks öelda täppistöö. Et kogu see informatsioon saaks kataloogid Aga räägikski sellest, mis luud seal siis hoiul on, et kalaluud on siis kõige pisemad sauruse luud on kõige suurem. Aga need vist ei ole jah veel. Meil nii vanu kivistisi hoia päris seal, aga, aga me ütleme ka subfossiilid nende luude kohta ehk siis kivistuma hakkavad luud või poolkivistunud luud. Aga kõige suuremat on tõenäoliselt meil tarva luud siis kunagi ammustel aegadel ka Eesti metsades elanud suur veislane ja muidugi meie oma Põderyu, et ikka päris suur loom, kuidas mammutiga on mammut teeluid on meil tegelikult kollektsioonis kaks tükki. Üks on tegelikult seotud ka mõnes mõttes arheoloogilise taustaga aga teine on välja tulnud juhu leiuna, kus ilmselt inimkätt küljes ei ole. Aga see, mis on leitud Kunda lammasmäe keskmise kiviaja asulakohast võiks arvata Ta et Mesolitiline inimene leidis selle selle võha tükk kui potentsiaalse tööriista materjal ja tõi oma asulasse. Sellepärast. Me oleme selle radiosüsiniku meetodil dateerinud ja seal vanus on tunduvalt tunduvalt vanem kui, kui sa soliitiline asulakoht ise. Aga kuna ta oli keset kultuurkihti, siis on tõenäoline, et tollane inimene ta ikkagi siis mingil põhjusel sinna oma asulapaika tee. No igal juhul tundus talle kindlasti huvitav Ja ma arvan küll, et, et see oli selline tundmatu, võib olla. Ja nii nagu ka tänapäeva inimestele. Aga kas neid neid mammutiluid, tarva luid ja ja põdra luid ja kalaluid saab iga huviline vaatavad olla, lugejaks, registreerida ja, ja tellida endale. Kuna ta on ikkagi teaduskollektsioon, siis meil päris sellist väljanäitust seal ei ole, don hoidla, aga, aga pigem on ta siis uurijatele avatud. Et see ongi selline, kuidas öelda kollektsioonide avamine uurijatele, et nad saaksid tulla, saaksid seal proove võtta või uurida, mõõta neid luu, leida, et selles mõttes on ta lahtine kollektsioon? Jah? Aga mingeid näitusi ei ole, laiemale rahvahulgale. Näitusepind on meil Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogus, Rüütli tänav 10 on näitus ruumid ja seal on ka luid väljas. Huviline saab ikka ja sapp ette helistada ja meil käivadki õpilaste ekskursioonid päris tihti seda näitust vaatamas ja tulevaselt. Muuseumite öö ajal plaanime tudengite abiga lahti hoiduksid. Nii et kõik huvilised on teretulnud. Mis huvitab, teadlast luudas, mis teil seal hoidlas on? Nad tegelikult on need arheoloogilised leiud täiesti ammendamatu uurimisallikas eriti siis need, kes, kes uurivad minevikus toimunut mingisuguseid sündmusi. Sellepärast, et organismi elu jooksul talletatakse keskkonnast, et läbi söögi-joogihingamise erinevaid komponente organismis ja kaasa arvatud luu koes, eriti selle orgaanilises ühendites kollageenis on ju tegelikult kirjas kõik see keskkonnast saadud informatsioon. Ja nüüd, milliste meetoditega ja kui hästi me saame siis seda teavet sealt kätte on paras väljakutse, aga kuna meil ju meetodid arenevad kil keemia küll biomolekulaarsed meetodid siis võib-olla tulevikus ongi nii, et pistad luutüki kuskil aparaadi alla ja seal loeb välja kogu selle informatsiooni ja tulevad meile need andmed päris lihtsalt. Praegu küll nõuab see kõik pikemat ettevalmistusprotsessi, aga, aga see on praegu arheoloogias selline kasvav trend, et kasutada erinevaid loodusteaduslikke meetodeid, siis selle teabe kättesaamiseks. Aga mida siis täpselt sellest luu uurimisest võib välja lugeda, kõigepealt need mõõtmised, mida võib-olla tulevikus saab nii-öelda kohe teha hetkega aga tänapäeval võtab natuke rohkem aega. Mida sealt ikka täpsemalt teada saame? Näiteks meil meil praegu on käimas üks projekt Tallinna ja Tartu Ülikooli teadlaste vahel mis keskendubki nii inim- kui loomaluudele ja nendest saadaval toitumisalasele infole. Ehk siis vaatame selliseid toitumise muutuse trende aja jooksul, et me alustame, selles projektis on kõige vanem materjal pärit kuskil 1000 aasta tagant ja liigume järjest tänapäeva poole ning see oli selline periood, kus, kus juubelil hakkasid linnade tekkimisel meile tulid võõrvõim, tuli siia koos oma toitumistraditsioonidega ja, ja me vaatame seda, kuidas, nagu kohalik elanikkond ka sellist võõrtoitu omaks võttis ja, ja kas see üldse maapiirkondades jõudis, et meil on, meil on küll kirjalikes allikates teada kõik, kuidas Tallinna turg arenes ja ja mis seal kõik müüti, millist eksootikat, aga, aga kas meil ka maapiirkondadesse sellist, kuidas ta töötab läänelikku toitumist, trendi, mis oli suuresti ka meretoit, kas jõudis nagu Eestimaapiirkondadesse ja selleks me uurime nii loomaluude kui inimluude koostist inimluudel ka ütleme seal ainevahetushäiretest mingeid haigusnähte, mis luudel kajastuvad. Ja, ja see luu, kollageeni keemiline koostis ütleb ka väga palju ära, et kas on tegemist meil sihukese maismaa päritolu toiduga või meretoiduga ja üldse selliste toitumistrendidega. Aga see on huvitav, kui täpselt seda toitu siis luud uurides teada võime saada kas ta sõi mingeid tsitruselised apelsine või mitte. Jah, ütleme, et päris noh, seal on teatud süsiniku isotoopide koostis, et mis ühe ühele või teisele poole siis kallutatult näitavad sellist üldist toitumust, aga, aga me ei saa päris noh, ütleme nii taime- või loomaliikide kaupa öelda, et vaata nüüd siin näiteks sea- ja veiseliha sõi, aga näiteks lambaliha ei söönud või need annavad ühesugused, et nad annavad ikkagi sarnase tulemuse ja samas sõltub ka sellest, kust millisest skeletiosast proov võetakse. Et seal on see, et kollageen ju vahetub keskmiselt 30 aastaga, luustik, kes aga, aga kui me saame võtta proove kasvõi hambanendest kasvutsoonidest, siis me saame juba võib-olla täpsemalt seal mingi lapsepõlve toitumise, siis võib-olla teismelise ja toitumuse ja et, et ma ütlen, see 30 aastat on pikk aeg, et et inimene võis kord rannikul elada, siis sisemaale kolida ja süüa seal teistsugust toitu, aga aga selliseid üldiseid trende me ikkagi suudame sealt välja lugeda. Ja seda on huvitav teada, mida vanasti söödi, kuigi me seda väga täpselt ei tea, aga üldisi trende. Jah, ja eriti tänapäeval, kus, kus me ei saagi öelda, mis asi see normaalne inimese toit on, sest nii palju erinevaid suundumusi on. Ja, ja noh, teinekord on tõesti võib-olla midagi kasulikku kõrva taha panna ka minevikust, et paleodieet, paleodieet jah, et see on ka väga lai mõiste Jah, aga, aga siis me saamegi, võib olla sellise varakeskaja dieedi ja liskeskaja dieedi ja ja uusaja dieedi ka sinna kõrvale panna. Jah, sellepärast, et ega siis keskajal sellised ütleme siis, ülikud võisid ju palju paremat toitu süüa, aga näiteks luustikel peegelduvad sellised haigused, mis viitavad, et nad väga tervislikult toitunud, tunud. Eks seal oli oma osa võib-olla siis ka alkohoolsetel jookidel ja, ja rasvase sealihal või muud sellist, aga et ka selliseid ebatervislike eluviisidest tekkinud luu kahjustasime, nendel lust, kel näeme Tuleb välja, et rämpstoit ei ole mitte ainult uuema aja nähtus, vaid ka juba Juba keskajal ülikud vähemalt jah, teinekord talunikud olid palju tervislikuma eluviisiga, kuigi seal võis olla jälle muudest ained ainete puudusest tekkinud. Tekkinud nähte luustikel. Ja seda kõike me võime siis luudest välja lugeda ja luuhoidla on, et siis Põhja-Tallinnas avatud uurijatele. Ma saan aru, et seal hoiutingimused on, on ikka ka head-paremat, kui enne, ma loodan. Ja see hoidla saigi ju tegelikult projekteeritud selliselt, et need hoiutingimused oleks head sellepärast varasematel aegadel siin on hoitud siin ja seal ja kaasa arvatud keldris, kus on olnud veeuputus ja mis kõik kõik ju tegelikult hävitab seda, seda materjali, aga, aga nüüd on need mured murtud. Kas nüüd on kõik eesti luuleiud seal või, või ka näiteks Tartu ülikoolil on ikka ka natukene enda omi alles? Ütleme nii, et praegusel hetkel on ainult Tallinna Ülikooli luukollektsioon, seal natukene on Tartu ülikoolist tulnud, aga, aga me ootame siis siis ka Tartu ülikoolist neid kollektsioone, mis on siis uurimisalt väljas juba ja mida siis tahetakse hoiustada. Ja, ja meil ei ole ka mitte midagi selle vastu, kui, kui ka muuseumit, kes hoiavad arheoloogilisi kollektsioone, tahavad luuleiud meie hoidlasse tuua. Sest seal on neid lihtsalt parem hoida kui mujal. Ja, ja, ja see on jälle see, et, et siis nad oleksid üheskoos, et oleks, oleks palju parem ülevaade siis Eesti alalt leitud luuleidudest. Jah, ja ma kujutan ette jälle raamatukogu võrdlused sisened lugejana sinna ja tellida endale jah, umbes nii. Väga hea. No Tallinna ülikoolil on ju kombeks oma hoonetele panna ilusaid nimesid pikku terraja Mare ja nüüd ka vita on olemas. Kas kas luuhoidlale on ka mõeldud mingi ilus Luhoidla nimi välja? Ilusat nime praegu hetkel veel ei ole, aga, aga me avamisüritusel kuulutasime välja väikese nimekonkursi. Et kui meil on ametlikult selle hoidla nimi, siis Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu arheoloogiakollektsiooni hoidla siis mõistagi keegi ju nii pikka nime ei hakka välja ütlema, et isegi õige kirjastada kirja panna, raske, aga trammipeatus ka selle järgi on raske nimetada trammipeatus ka just nii, et, et ma tahaks ka siinkohal välja hõigata sellise nimekonkursi jätku. Et kui kellegil tuleb meelde mõni selline tabav lühike nimi luuhoidlale, siis olete teretulnud saatma selle minu imelile, mis on Lembi punkt luugas. Äpp BLUE. Ja no loodame, et mõnelegi meist tuleb pähe üks hea ja vahva nimi Blu hoidlale. Aga rääkisime siis Tallinna Ülikooli uuest arheoloogiliste luuleidude erihoidlast, mis on nüüd avatud luudest, mida seal hoitakse ja mida kõike me nendest luudest võime välja lugeda, jõudsime ainult natukene põgusalt puudutada. Vestluskaaslaseks Lembi Lõugas. Personaalsest meditsiinist on tänapäeval räägitud juba päris pikka aega ja kogutud ka terve hulk andmeid. Eesti geenivaramus on kümnete tuhandete geenidoonorite andmeid ja tegelikult, eks neid andmeid koguneb ka muid. Küsimus ongi nüüd selles, et kuidas neid andmeid testi inimeste heaks kõige paremini ära kasutada. Üks võimalus on siis püüda neist andmetest välja lugeda statistiliste meetodite põhjal inimese altisuse või riski mitmesuguste haiguste suhtes. Ja siin aitab meid tugevasti ka näiteks statistikateadus ja sellepärast laboristuudios ongi täna Tartu Ülikooli statistikateadlane Krista Fischer, kes ongi seda teemat põhjalikult uurinud. Küsin kõigepealt seda, et kas peale geeniandmed otseselt geeni järjestuse tuleb sinna võrranditesse ka muid andmeid. Jah, kindlasti, et ütleks, et see võrrand võib mõnikord päris keeruliseks osutuda. Näiteks me oleme uurinud päris palju südame-veresoonkonna haigusi, et mis just põhjustab veresoonkonna haiguste riski. Loomulikult on selline uurimisfookus ajendatud selle poolt, et Eestis on tõepoolest südame-veresoonkonna haigustesse suremus väga suur, suurem paljustest ümberkaudsetest riikidest. Ja see on üks teema, millega Eesti tervishoius tuleks kindlasti tegeleda ja noh, kindlasti igaüks tahaks teada, et miks neid haigusi nii palju on. Kas seal taga on see, et meil siin Eestis tõepoolest on millegipärast halvad geenid või on siin midagi muud. Ja meil on olemas ka tõesti väga unikaalne ja väärtuslik andmebaas Eesti geenivaramu näol? Selles osas oleme tänulikud kõigile geenidoonorite-le, kes on meiega liitunud. Et sellest tööst saavad kasu nii nemad kui järgmised põlvkonnad. Ja südame-veresoonkonna haiguste sky uurimiseks. Kindlasti ei piisa ainult statistikute tööst, sest meie näeme arve ja numbrite vahelisi seoseid ja korrelatsioon nii-öelda statistikute keeles, ütleme aga aga meil on kindlasti vaja b ka inimesi, kes aitavad neid õigeid küsimusi küsida ja ja tunnevad hästi haiguste tausta. Seetõttu olemegi teinud ikka meeskonnatööd, kuhu me oleme kaasanud nii arste, arstiteadlasi kui geeniteadlasi, kui statistikuid. Näiteks üks artikkel räägib südame-veresoonkonna haiguste riskis kooridest. Selle artikli kolm peamist autorit kaitsesid kõik eelmise aasta jooksul doktoritöö Aet saar, kardioloogias Kristi Läll matemaatilises statistikas ja Mari Sarv molekulaarja rakubioloogias ehk siis geeniteaduses. Ja ka siis kõikidel olid juhendajad vastavatelt erialadelt ja minu poolt oli siis juste statistilise poole juhendamine. Ja see just näitabki, et, et jah, ükski teadlane üksinda ei suuda sellist väärtust luua. Ahah, no millele siis need südame-veresoonkonna haiguste riskihindamised tuginevad? Südame-veresoonkonna haiguste riski hindamiseks on maailmas välja töötatud mitmeid riskis koorem ja meiegi tahtsime küsida, et milline neist võiksin meie tingimustes kõige paremini töötada. Võrdlesime kolmes koori, nende lühendid on BC, mis on Ameerika kas palju kasutusel, siis on Xuuris Joe kuuris kaks, mis on briti teadlaste poolt välja töötatud ja kasutatakse siis Suurbritannias ja mujalgi. Ja siis kolmas on koorem, mida kasutatakse laialdaselt mujal Euroopas ja ta on ka Eestis perearstide töölaual olemas. Selle riskiskoori arvutamise tabeleid ja meetodeid. Kolm erinevat meetodit, mille järgi enam-vähem samasuguste andmete põhjalt igaüks annab natuke, võib-olla siis erineva tulemusega. Jah, nad annavad võib-olla veidi erinevaid tulemusi, et põhimõtteliselt kõikidesse võrranditesse muidugi läheb sisse inimese vanus ja lähevad siis see teada-tuntud südame-veresoonkonna haiguste riskifaktoreid, nagu suitsetamine, ülekaalulisus, kõrge kolesteroolitase kõrge vererõhk ja võis olla veel mingi mingite haiguste kohta küsimusi ja nojah, väikeste erinevustega ja seal erinevused olid ka natuke nendes juhistes, et kellele. Neid saab kasutada, kelle, kelle jaoks, et kes jäävad välja näiteks, et kas diabeediga inimesed kuuluvad ka sellesse gruppi, kellele saab riski hinnata. Ja nende skoorite puhul, jah. Meil tekkiski küsimus, et, et kui me nüüd kasutame geenivaramu andmetes ka seda poolt, et meil on esimese 50000 geenidoonori kohta nüüd teada juba enam-vähem 10 aastat, et aega, mis nendega on edasi juhtunud, et oleme saanud andmeid linkida haigekassaga erinevate registrite ka, nii et me tegelikult oleme näinud seda, et inimene, kes algselt oli terve, et võis siin 10 aasta jooksul jääda erinevatesse haigustesse, saada infarkti, insuldi või muid selliseid haigusi, mille pärast me muretseme. Ja need andmed võimaldavadki, siis neid seoseid uurida ja vaadata just seda, et kui riskiskoor prognoosib, et inimesel näiteks on 10 aasta risk ütleme viis protsenti. Et kas tõepoolest kõigist sellistest inimestest viis protsenti on selle haiguse saanud või on see riskiskoor seda riski üle või alahinnanud? Aga kui kindlalt me nendes meetodites saame olla, neid meetodeid tuleb välja, on, on veel mitu, k. Tulid tulemused selles osas rõõmustavad, et me saame kinnitada Ta ta Eesti arstidele nende patsientidele, et seesama skoor, mida siin Eestis kõige rohkem kasutatakse, ta hindab seda riski üsnagi õigesti, et me näeme tõesti, et, et see, mida ta siis inimesele riskiks, prognoosib, et seda me ka päriselt geenivaramu andmetes üldiselt näeme. Seega tasub ikkagi täiesti uskuda, kui perearst sele Tööriista põhjal hindab inimese riski ja annab ka soovitusi eluviiside jälgimiseks. Ja siit edasi järgmise sammuna teadlastena kindlasti uurima seda, et kui me nüüd lisame siia varandisse ka geeniandmed et me olemegi töötanud selliste geneetiliste riskis kooridega, mis võtavad endasse siis päris paljude geeni markerite andmed ja oleme päris mitmete haiguste puhul suutnud näidata, et nad parandavad neid olemasolevaid, algoritme. Et oligi, et esimene samm oli see, et me vaatame, et kui hästi praegu, et vahendid üldse töötavad, mis riski prognoosivad, et me juba seda nagu baastasandit oskaksime õigesti hinnata ja siis edasi saame öelda, et kui palju geenid seda riski võivad natuke tõsta või natuke langetada. Et selle geneetilise riskiskoori kohta on näiteks Soome teadlased väga suuri uuringuid teinud ja me olemegi ka kasutusele võtnud juba pilootprojektides nendega koostöös ühe algoritmi, mis siis aitabki lisada sellele varasele riskis koorile, mis põhineb siis suitsetamisel, kolesteroolitasemel ja muudel sellistel tavapäraselt hinnatavatel näitajatele, et sellele lisaks siis juurde geneetilises koori. Et võib juhtuda, et mõni inimene, kes tavapärasel meetodil on hinnatud, et noh, ütleme keskmise riskigruppi nüüd geeniandmed täpsustavad, ütlevad, et tegelikult kuna tal on väga kõrge risk geenide poolt, et siis ta läheb hoopis võib-olla kõrge riskigrupp ja et kui enne ei olnud veel arstidel põhjust otseselt ennetavat ravi alustada, et siis nüüd võib-olla juba peaks. Need geeniandmed aitavad ikkagi täpsustada ja mõnikord isegi väga oluliselt või see on see igiammune küsimus, et kui palju nüüd mõjutavad midagi geenid ja, ja kui palju eluviis. Jah, et oleneb haigustest, et ütleks isegi, et südame-veresoonkonna haiguste puhul on enamikel juhtudel saab öelda, et eluviiside mõju on märksa tugevam, et isegi kui inimene saab selle tagasiside geenivaramu poolt, et tal on näiteks kõrv kõrge või madal geneetiline risk ei tasu siis kohe arvata, et see peaks kohe otse tähendama seda, et ta kindlasti nüüd saab infarkti või siis just vastupidi, et tal seda hirmu pole, vaid kuidagi väga suures osas oleneb see risk kui eluviisidest. Et ikkagi suitsetamine, mille mõju on ikka väga tugev riski suurendamiseks ja ka muud eluviisid. Toitumine ja füüsiline aktiivsus mõjutavad. Aga üks selline küsimus, mis siin meie jaoks on nagu kerkinud, et kuidas me üldse saame riskidest inimesele kõige paremini rääkida. Et ma ei tea, kui paljud inimesed tegelikult saavad väga õigesti aru sellest, kui öeldakse neile, et risk sinu risk 10 aasta jooksul näiteks saada infarkti on viis protsenti, et mida, mida see inimene sellest aru saab ja, ja kuidas me saame omalt poolt seda kommunikatsiooni parandada, milliseid, et vahendeid me saame kasutada, et, et me annaksime selle objektiivse info, et me ei taha kindlasti inimesi hirmutada. Ja samas tahaksime, et, et inimene saabki nagu abi sellest infost, ta oskab siis oma eluviise jälgede vastavalt. No ühest küljest võib ju öelda, et kui 10 aasta peale on risk viis protsenti, et siis see tähendab seda, et kui oleks võimalus võimalus elada seda kümmet aastat nii-öelda mitu korda paralleelselt et siis viiel protsendil juhtudest see oht realiseerub. Aga see jälle ei ütle tegelikult midagi, et kas ta nüüd tegelikult realiseerub. Jah, et ega kahjuks ongi nii, et teadlased ei saagi kunagi anda mustvalgeid otsuseid ega ülitäpseid tulevikuprognoose inimestele. Et igaüks keeruline asi, noh, võib-olla inimestel mõista, et noh, me saame küll võrrelda, et saame, saame jah, rääkida sellest, et kui sa elaksid seda elu palju kordi, et siis siis jah, viiel protsendil juhtudest juhtuks nii, me saame ka rääkida, et kui et kui me võtame inimesi, kes on täpselt sellised nagu sina näiteks ja ütleme, et, et neid on 100 tükki, siis nendest 100-st viis saavad infarkti ja kui võtame need inimesed, kes, kes muidu on täpselt samasugused, aga nendel on mingi asi erinev, näiteks et kui inimene konkreetselt suitsetas, aga et vaat need teised 100 nemad ei suitseta, siis saame öelda, et võib-olla nendest ainult üks saab infarkti saame selliseid võrdlusi tuua. Aga, aga jah, et ma ei tea, kui, kui hästi see kedagi kõnetab. Kuidas see peaks kõnetama. No ta peakski võib-olla kõnetama nii et kui inimesel on keskmisega võrreldes kolm korda või viis korda kõrgem risk, et siis ta ikkagi näeb, et võib-olla et ta võib-olla tõesti peaks midagi ette võtma, et kui see võimalus on, et näiteks südame-veresoonkonna haiguste riski ennetamisel noh, ütleme kasvõi suitsetamisest loobumine või siis kehakaalu alandamine võiksid aidata. Aga jah, samas ei saa ju nagu ei tahaks kuidagi tekitada seda olukorda, et inimene nagu sellest teadmisest pigem just masendusse satub ja väga pessimistlikult oma tulevikku suhtub. Ja need haigused muidugi on erinevad, millega me oleme tööd teinud ja üks keerukus veel ma, et siin natuke segasemaks ajada ütleks statistikute jaoks on see, et, et me ei saa ju öelda, et inimesel on nagu kaks võimalust 10 aasta jooksul, et ta kas saab infarkti või ta siis elab tervelt ja õnnelikult 10 aasta pärast, et et tal on kindlasti positiivne tõenäosus ka mingite muude haiguste saamiseks, samuti on tal ka tõenäosus, et ta võib hoopis surnud olla 10 aasta pärast, et eriti kui me räägime vanemate inimestega, siis see on ka ometi reaalne ja, ja samuti aga nendest asjadest rääkimine inimestele kõigi nende variantide loetlemine on samuti üsna keeruline. Teisest küljest on ju niimoodi, et, et me võime selle riskiga väga-väga täpselt välja arvutada 7,2 näiteks protsenti aga sellest nüüd inimese käitumine palju või siis soovitused võib olla palju ei muutugi, sest et terved eluviisid jäävad ikka samaks ja, ja sama tugevalt soovitatuks vast ikka. Nojah, et, et ütleme, et need üldised soovitused on ju ikka samasugused, aga noh, teine asi on see, et, et kui inimene ikkagi läheb oma perearsti juurde ja saab selle infoarstilt nii nagu meil, et pilootprojektid praegu on käivitunud, et kus just perearstide kaudu inimesele nendest riskidest räägite, tehakse et siis võib-olla saab ta natuke midagi enamat kui sellise üldsõnalise soovituse, et liigu rohkem ja söö vähem näiteks vaid vaid ikka mõningatel juhtudel on võib-olla vaja juba ennetavat ravi südame-veresoonkonna haiguste puhul tiinide näol, mõningatel juhtudel võiks ta võib-olla kutsutakse ta tihedamalt tervisekontrolli. Ja noh, on võib-olla natuke rohkem asju, nii et seetõttu me loodame ikkagi koostööle just arstidega. Siin näiteks teise näitena võib tuua rinnavähi ka selle rinnavähi kohta just Kristi lälli eestvedamisel kirjutasime artikli eelmine aasta, kus me näitasime, et seal erinevalt südame-veresoonkonna haigustele ongi just ikkagi geenidel väga suur roll. Aga ka seal ei ole päris nii, et kui inimene saab teada, et tal on kõrge risk, et naisterahvas saab teada, et tal on keskmisest kolm-neli korda kõrgem risk rinnavähki jääda, et ta siis et ei olegi midagi teha, et see ongi tema saatus, vaid just vastupidi, et rinna vä on üks nendest vähkidest, mille puhul varase avastamise korral on tegelikult prognoos üsna hea suudetakse see haigus kontrolli alla saada ja reeglina need vara avastatud rinnavähiga naised elavad veel päris kaua ja saadaksegi sellest vähist nagu lõplikult jagu. Nii et siin on nagu see varane avastamine just väga oluline ja see sõnum, mis inimesel võiks olla, seal on kõrgem risk, et siis ta peaks ikka seda kutset mammograafia sõeluuringule üsnagi tõsiselt võtma ja võib-olla veel ka teisi arsti soovitusi täiendavateks uuringuteks kuulama. Siin tuligi neid välja see, et tegelikult erinevate haiguste puhul see geneetiline tagapõhi on erineva tugevusega. Kindlasti on jah, oleme mitmeid selliseid üsna sagedasi haigusi uurinud, näiteks mõned aastad tagasi ilmus meil artikkel, kus me uurisime just teist tüüpi diabeeti selles suhtes, huvitav, et seal on nagu noh, muidugi kõige tugevamalt prognoosib diabeedi riski inimese kehakaal, et kui inimene on tõsiselt ülekaalus, siis tal on selgelt suurem risk, aga väga tugev mõju on ka geenidel. Nii et kui, kui on inimene, kes on tõsiselt ülekaalus, siis ikkagi, kui tal geneetiline risk on väga madal siis tal on see haiguse risk ka ikkagi suhteliselt kõrge, aga võib-olla oluliselt madalam kui mõnel teisel, kellel lisandub veel kõrge geneetiline risk ja just vastupidi, et kui inimene on sellises noh, kergelt ülekaalus, siis sellel juhul, et kui tal see geneetiline risk on hästi madal, siis võib-olla see ei tähendagi tema jaoks mitte midagi, et need mõned lisakilod enamikel keskealistel ja vanematel inimestel on nad paraku meil siin olemas ja nad ei olegi seotud niivõrd suurte riskidega selle haiguse osas. Aga kui sellele lisandub ikkagi jälle see kõrge geneetiline risk, et siis inimene peaks tõsiselt mõtlema, et, et need mõned mõned kilod on ka ikkagi liiast ja peaks katsuma alla saada. Kas see, et me nüüd oskame neid riske paremini hinnata ja nende põhjal ka soovitusi anda, sest eks neid uuringuid ei ole ju tehtud ka varem ja mõned neist on jõudnud jõudnud ka nii-öelda rakendus või nii-öelda praktikasse. Kas juba on nii-öelda rahva tervisest näha? Tulemused? Meil geenivaramus on koostöös tervise arengu instituudiga käivitatudki personaalmeditsiini pilootprojekti RITA programmi raames ja üks oligi just suunatud südame-veresoonkonna haiguste ennetusele ja teine rinnavähiennetusele. Ja me oleme puhul, ma olen kuulnud positiivset tagasisidet näiteks tõesti, et need naised, kes selle rinnavähi projekti raames on kutsutud uuringutele, kes muidu tavapärase sõeluuringu programmi raames praegu veel nagu mammograafiasse kutsutute hulgas ei olegi näiteks nad on nooremad kui see grupp, et nende hulgast on ka leitud juba mõned varases staadiumis haigused, mille tõenäoliselt siis suudetakse ka edukalt piir panna ja et muidu jah, need inimesed võib-olla ei oleks selle peale tulnud, et nad peaksid üldse sellise asja pärast muretsema. Et mulle tundub küll, et sellistest asjadest on kasu olnud, meie esialgsed tulemused küll lubavad selles osas optimistid olla, aga eks me ootame veel, kuni saame korralikumat kokkuvõtet teha. Uuringud, jätkuvad, uuringud jätkuvad, töö jätkub ja ütleks, et ka statistikute jaoks just teema on väga huvitav ikkagi, et kuidas, kuidas nagu ka matemaatiliselt, et see riski prognoosimise valem kõige paremini kokku panna, ta annab ikkagi selle info, mis võimalikult hästi vastab tõele. Et jah, et me ei saa nagu päris absoluutselt tõde ja öelda, et jah, et täpselt seitsme ja poole aasta pärast juhtub see ja teine vaid me ikkagi saame rääkida tõenäosustest mis mõnel on kõrgemad ja mõnel madalamad, aga me tahame ka selle koha peal rääkida võimalikult adekvaatset juttu, nii et ka ka selles osas, et ikka see suur, see meeskonnatöö toimib edasi, kus statistikud ja arstid ja geeniteadlased üritavad siis koostöös teha midagi, mis lõpp kukub, kas meie tervishoidu jälle aitaks paremaks saada? Aga mis on just tõstatistiku vaatepunktist selle töö juures kõige kõige huvitavam või kõige keerulisem? Minu enda jaoks noh, Huvitavad ongi just need inimesed, see on nii elu hea kui haiguste riskide prognoosimised just sellepärast, et need andmed on ju, nad on mõnes mõttes ju ebatäielikult, et meil on, me oleme inimesi jälginud no võib-olla viis aastat, võib-olla 10 aastat, et sellest hetkest, kui need geenivaramuga liitusid, kuni siis selle hetkeni, kui me oleme kuskilt andmebaasist saanud nende kohta välja võtta, seda teha ja me meil on osade inimeste kohtadest ja andmed, et nad on selle haiguse täpselt sel kuupäeval saanud osade inimeste kohta, ülejäänud kohta on meil jälle andmed, et neil ei ole seda haigust täna, aga see ei tähenda, et neil seda kunagi ei tule, et nad ikkagi neil võib see juhtuda ja, ja siis osade inimeste kohta on andmed, et, et nendega on midagi sellist juhtunud, et seda haigust ei saa tulla, et kes on surnud või kellel on mõni teine haigus, mis juba välistab selle, mida me uurime. Ja seal, et kuidas neid andmeid ikkagi niimoodi kui kombineerida, et me saame sealt neid õigeid vastuseid nende riskide kohta, et seal see ei ole väga lihtne, protsendi arvutada olemine, vaid seal tuleb tõesti mõelda, et kuidas kogu see ajaskaala ja need vaadeldud haigusjuhud ja kõik need niimoodi adekvaatselt kokku kombineerida, et me kusagil millegagi mööda ei pane. Näiteks ka see fakt, et kui me uurime inimest, kes liitus, ütleme, kaheksakümneaastaselt geenivaramuga, meil on päris palju eakaid inimesi ja väga hea, et nad on ehitanud, aga me ei saa seda inimest käsitleda kui ühte juhuslikku inimest oma oma sünniKohordist nii-öelda sellepärast et ei, siiski päris paljud inimesed ei ole 80 aastaseks elanud ja need nendel ei olekski olnud võimalust geenivaramuga liituda, nii et vanematest siin ütleks, et eelmise sajandi esimesel poolel sündinutest on geenivaramuga liitunud ikkagi need, kes on tervemad olnud ja kelle riskid on väiksemad ja kuidas kuidas ka seda arvesse võtta, et me saame ikkagi praegusele noorele inimesele anda sellise valiidse prognoosi selle kohta, kui suur on ühe või teise haiguse tõenäosus temal tulevikus, olgu see 10 20 või 50 aasta pärast. Tänases saates oli juttu luude hoidmisest ja tervisestatistikast. Juttu ajasid Lembi Lõugas, Krista Fischer ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast. Kuulmiseni taas.
