Teadust kõigile päranipu näärme, nõre kaitseb linde mikroobide ja parasiitide eest. Kas toimib, aga kaitse ka üleliigipiiride linnuökoloog? Marko Mägi on asja uurinud ega hoia saadud teadmisi ka saladuses. Päikeseuurimise aktiivsus on kõrge, päikesest tehakse pilte maiste teleskoopidega. Tema juurde lennutatakse kosmosesonde Päikese jutu ajandana kosmoseeksperdid. Tõnis Eelmäega. Oleme saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Linnud on toredad lood. Erinevalt näiteks imetajatest on neil väga palju huvitavaid iseärasusi, näiteks erinevalt enamikust imetajatest on lindudelt tiivad. Aga veel üks omapärane iseärasus lindudel on pära nipu nääre millest tuleb päranipuna ärme Nuret ja selle nõre funktsiooni on uurinud nüüd rühm Tartu Ülikooli teadlasi. Avaldanud tulemustest ajakirjas ökoloogia ka artikli ja Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog. Marko Mägi ongi nüüd labori stuudios. Et rääkida päranipu näärmest ja selle nõrest. Ja milleks see hea on? See nimi päranipul ääres on omajagu lõbus juba. Seda võid kohe hakata mõistatama, mis tähendab seal peituvat pära. See viitab sellele, et tegemist on midagi linnu keha tagapoolses osas olevaga. Aga mis hip nüüd selle nipiga on? Sellega on selline nippe, et ta on saanud oma nimetuse selle järgi lihtsalt, et ta õigemini tegelikult on linnutagakeha saba sihuke ülaosa saanud, selle näärame osa näärme järgi nimetuse, pära, nipu ala ja kuna see nääre asub seal täpselt, siis nimetataksegi päranipu nõre. Nääre see oli juba hea, selline keeleharjutus. Täpselt nii, et mina jah, kui on vaja suusoojaks rääkida, siis viis korda järjest seda eksimatult öelda, et siis on juba suu soe ja võib jutuga edasi minna. Et inimestel on selle näärme jaoks juba kasutus olemas, aga lindudel on seda ka vaja. Milleks küll sealt näärmest tuleb siis nõret? Sabakohalt jah, reeglina seda näha ei ole tal sulgede all peidus. Kui linde mõni inimene näeb lindu kuskil traadi või oksa peal kohmitsemas ja nokaga saba kohal midagi askeldamas, siis tõenäoliselt ta veab nokaga üle selle näärme ja kannab nokaga siis seda nõretena sulgedel laiali. Mis see nõre täpne funktsioon on? Seee selle kohta tahaks öelda kohe, et väga hea küsimus. Ega me päris täpselt veel ei tea seda, sest et seda ei ole väga kaua aega uuritud, ütleme, et siukseid tõsisemad uuringud selles vallas on käinud viimased paarkümmend aastat, võib-olla. Ja, ja seda seostatakse eelkõige veelindudel, näiteks sellega, et sulestiku veekindlamaks teha, sest et see nõre, mis sealt välja tuleb, on suhteliselt rasvane, ta koosnebki suuresti erinevatest rasvadest, ta näeb välja. Ja noh, kui lihtsasti seletada inimesele, et kes kasutavad huulepalsameid siis ta näeb umbes samasugune välja täpselt samasugune valge rasvane ollus. Ja ei, maitse poolest ma küll ei tea, kuidas ta maitseb, aga kunagi proovinud seda ei ole proovinud jah, et kui me seda nõret oleme kogunud lindudel, siis meil ei ole siiski tekkinud soovi seda maitsta. Siiamaani veel mitte ei ole vajalikuks pidanud. Aga lisaks sellele, et ta sulestiku veepidavust parandab. No arvatakse, et aga aitab seal sulestikus elavaid parasiite pärssida. Soolestikus elavad näiteks erinevad täid Sis Väivid, kes väga suurima hea meelega söövad linnusulgi ja siis nõre aitab siis neid tagasi hoida. Muudakas siis suled ebameeldivaks neile või siis ka tekitab sellise kaitsekihi peale. Arvatakse ka, et see rasvane nõre kergendab lindude lendamist, et ta tekitab sulgedele peale siukse lisakihi, mis siis kas vähendab õhutakistust või siis teisest küljest jälle kaitseb Neid sulgi nende parasiitide eest, kes neid ära söövad ja siis seetõttu linnul kergem lennata. Aga nüüd viimasel ajal on ka rohkem tähelepanu hakatud pöörama selle sulestiku mikrobioloogiale, sest et ütleme, et viimased 20 või 15 aastat tagasi hakati sulestiku mikrobioloogiat natukene tõsisemalt uurima, sest et ennem seda lihtsalt ei olnud meie teaduslikud meetodid, sellised, mida ma oleks saanud looduslikel lindudel kasutada. Teate küll, et tõenäoliselt seal lindude, tal kõik mikroorganismid elavad, aga lihtsalt meil ei olnud käepäraseid vahendeid nende uurimiseks. Inimesed, kes laboris tegelevad mikrobioloogia ka meil on seal lihtne, aga katsu sa looduslikes tingimustes koguda proove, kus ümberringi sul kõik mikrobioloogilist saastet täis. Seda on väga keeruline uurida, aga need viimased siis ütleme kümmekond aastat, meil on ka käepärast sellised meetodid kergesti kasutatavad, mis võimaldavad ka meil nüüd metsas proove koguda ja neid ka siis hiljem suhteliselt kerge vaevaga laboris analüüsida, et alati tuleb meeles pidada, et meie linnuökoloogid kindlasti ei ole väga pädevad, võib olla mikrobioloogia vallas, aga kui mõned meetodid on väga lihtsad, kergesti kättesaadavaks tehtud, siis siis me saame ka selliste asjadega hakkama. Nii et hüpotees on palju päranipu, näärme nõre funktsioonide kohta ja võib arvata, et neid tegelikult neid funktsioone ongi mitu. Aga nüüd, viimasel ajal on moodi läinud, siis võib-olla ka just uurimismeetodite arengut. See mikrobioloogia kontrolli all hoidmise võimalik ülesanne. Ja teie nüüd ühendasitegi oskuslikult nii metsateaduse kui ka laboriteadvuse. Kuidas täpsemalt käis? See muidugi algas suure planeerimisega, et kuidas, kuidas saada metsas elavatelt lindudelt ikkagi sellised mikrobioloogilised proovid kätte, et me uuriksime siiski ainult neid mikroobe, mis linnusulgedel on ja esimene kaitse, et mitte linnu sulgimise lindudelt kogusime mitte ära saastada, siis enda peal elavate bakteritega, siis eks me katsime ennast kõikvõimalike vahenditega, kõige lihtsam muidugi, et meil oli kindlasti näomask ees kummikindad kõikvõimalikud ste realiseerimisvahendid ja no kui nüüd meenutada seda aega, siis see oli üks suhteliselt piinarikas aeg, sest kui tavaliselt saad metsas käia nii riides nagu ise tahad, et kui on palav ilm, siis võtad riideid maha, siis sellega niimoodi ei olnud, et kui oli palav ilm, siis tuli siiski olla riietes. Igasugust kummikindad käes ja mask ees ei olnud just kõige meeldivam. Ja neid suleproove lindudelt koguda ja siis need kiiresti stabiilsesse keskkonda panna, jahutada maha, et nad õigel ajal jõuaksid laborisse. Ja kui me need suled lõpuks laborisse tõime, siis, siis seal oli juba suhteliselt lihtsam, sest laboritingimustes on võimalik väliskeskkonnatingimusi kontrollida. Seadme panime osad suled siis kasvama. Tegelikult panime kõik suled selles mõttes kasvametne kasvatada, tasime sulgedel olevaid baktereid. Kuidas nad kasvavad, mitte suled ise ei kasvanud, seal tekkis juba selline kummaline kummaline mõte. Et sa oled kasvanud. Sülg on siiski jah surnud struktuur, et kui ta linnult välja tõmmata, siis ta enam edasi ei kasva. Me üritasime kasvatada neid baktereid, kes linnusulgedel elavad aga me ei lasknud seal neil lihtsalt kasvada. Et lindudelt me kogusime ka metsas, siis sealt päranipu, nõrenäärmenäärmenõre pigistasin hellalt jällegi kummikinnastega, et mitte seda nõrenääret ära saastada. Päikesesse steriilsesse tuubi ja siis hiljem laboris kasutasime seda nõret linnusulgede võitmiseks. Nii et täiesti selline looduslik protsess, aga laboritingimused. Jah, selles mõttes loob looduslik, et linnud määrivad endale ka küll, aga me lisasime sellele ühe väikse lisaaspekti. Nimelt kogusime neid sulgi ja nõret kahelt erinevalt liigilt nii rasva tehaselt kui must-kärbsenäpp, pilt ja meid huvitav ütles, et kas see nõre on selline universaalne et on teada küll mingit parameetri nõredel, et, et nad, jah, võivad mikroobe pärssideneid parasiite pärssida ka meie tahtsime teada, et kas äkki on see nõre nii universaalne, et ühe liiginõre töötab ka teise liigi sulgede peal. Ja siis me kandsime rasvatihasenõre siis must-kärbsenäpi sulgedele ja vastupidi. Ja nii me saime teada nii üht kui teist, aga kuna rasvatihane ja must-kärbsenäpp on suhteliselt lähedased liigid, siis, et veel erilisema liigi et kasutada, siis me tegelikult kogusime ka veel tartus elavate tuvide nõret ja vaatasime, et kuidas ka nende nääre näärme, nõre siis mõjub nii rasvatihase kui must-kärbsenäpi sulgedel, et sellist asja minu teada ei ole kuskil varem tehtud, et vaadata, kuidas selline vastastikune nõre ülekandmine sulgedele mõjub. Mis need tulemused näitasid? Tulemused olid meie jaoks, noh, teadlane ei saa öelda, et, et olid positiivsed, vaid me üritame, teadlased ikkagi tõde. Aga meie jaoks oli tõesti hämmastav. Tuleb välja, et see nõre on jah, suhteliselt universaalne et sõltumata sellest, millise liigi nõretme, millise liigi sulgedelegantsime siis me nägime selgelt, et teatud tüüpi baktereid ta ikkagi pärsib. Kihnu sulgedel elavad nii kinnitunud bakterid kui ka vabalt elavad bakterid. Kui me neid baktereid kõiki ühise komplektina vaatame, siis jah, see nõre pärssis nende kasvu noh, sõltuvalt siis riigist olid natukene väikesed erinevused, aga üldtulemus oli siiski pärssiv. Muidugi jah, see bakterite kooslus, mis lindudel elab, on, on niisugune liigispetsiifiline, et selgeltliigid on erinevad ja siis võib arvata ka, et seal on erinevad bakterid elavad. Ja, ja mitte ainult liigispetsiifiline, see on ka väga ajaspetsiifiline ja ka sõltub soost, näiteks on teada, et emastel lindudel millegipärast on märksa rohkem baktereid kui isastel. Kuidas seda seletada? Ei oska, aga võib-olla sellega, et emased peavad sigimisperioodil natuke rohkem pingutama ja neil ei ole lihtsalt võimalust ega aega oma sulestiku eest nii palju hoolitseda isaslinnud saavad? Noh, ei saa öelda, et lulli lüüa vahepeal, aga meil on võib-olla natuke rohkem aega sulestiku eest hoolitseda kui emaslindudel. Et võib-olla on sellepärast rohkem. Ja uuringud näitavad, et sigimisperioodi alguses just on bakterite arvukus lindudel suurem kui, siis sigimisperioodi edenedes. Ja mis see võib tuleneda ilmselt sellest, et pesitsusperioodi algul, kui pesaehitus, siis linnud lihtsalt käivad maapinnal pesamaterjali otsimas, puutuvad kokku kõikvõimalike erinevate substraatidega loomakarvadega samblikega ja siis sealt korjavad. Patareid kaasa endale ja arvatavasti linnud tahavad siis nendest bakteritest vabaneda. Aga on ka nii-öelda kasulikud bakterid olemas. Täpselt nii on suur hulk kindlasti, keda linnud tahavad, et nad seal elaksid, sest et sellised nii-öelda neutraalsed bakterid, kuid neil on hästi palju, siis nad tõenäoliselt matavad need kahjulikud bakterid lihtsalt oma elutegevusega ära. Aga on teatud kahjulikud bakterid, kes praktiliselt on kõikidel lindudel olemas. Ja eriti karmid on selliseid, kes lindude sulgi söövad. Et on üks selline bakter, Patšillus lihenov vormis, kes on teada, kes suurima heameelega lagundab lindude sulgi ja kui ta linnu sulestikus pääseb vohama, siis on selge, et esiteks linnu termoisolatsioon On pärsitud lind kaotaks rohkem energiat, kui ta peaks kaotama. Muidugi lennuvõime võib pärssida, pärsitud olla. Ja pikemas perspektiivis võib nende sigimist mõjutada nii, et sellel võivad olla ka isendi pikemaajalisele kohasusele negatiivsed mõjud. Aga seda võib siis arvata, et see päranipu näärme, nõre ei tohi ka liiga kange olla. Et just neid nii-öelda neutraalseid ja, ja võib-olla ka kasulikke baktereid hoida. Vot selle kohta ei oskagi täpselt öelda, selle kohta käivad tegelikult veel vaidlused, et ega päris täpselt ei teata, millised ained täpselt, kuidas, millistele bakteritele mõjuvad sest on näiteks linnuliike, kelle seal näärmes sees selles nõres sees elavad bakterid ja mis arvatakse, on just seal, sellepärast. Nad pärsivad sulgedele kantuna just nende teiste bakterite elu. Nii et on sellised sümbiondsed mikroorganismid, kes seal juba nõres linnu sees elavad. Jah, mõned on sellised, keda linnud kasvatanud, võtavad ja, ja siis kasutavad enda huvides võib-olla ära ka. Aga, aga on ka näiteks palju mikro mikroseeni, kes täpselt samamoodi võivad sulgedes toitude ja kelle elutegevust võib see nõre pärssida, nii et mitte ainult mikroobid, vaid ka seened võivad. Pärsitud saada, aga see on siis praegu veel mõistatused, mis see toimeaine seal on või mis üldse toimemehhanism on? Nurel no põhiline on ikkagi see, ta paneb järelikult selle bakteri paljunemise seisma, seal on mingid ained, mis mis pärsivad teatud bakterite arengut. Aga, aga mis ained täpselt, millistele bakteritele mõjuvad, selles osas mina oma mikrobioloogiliste teadmistega jään võlgu, ma tean, enam-vähem mis ained seal nõres on, seal on suuresti on need erinevad, kas küllastunud rasvad rasvhapped, seal on ka mingid eeterlikke õlisid, estreid, aga mõne liigi puhul on teada, et praktiliselt 97 protsenti sellest nõrest koosnebki. Küllastunud rasvhapete. Mikrobioloogiast on nii palju teada, et mikroobide vastu aitavat ainet nimega antibiootikumid. Et kas siis võib arvata, et antibiootikume leidub? Kusjuures ma ise hakkasin ka mõtlema, et, et laias laastus võiks ju neid aineid kokku siis nimetada antibiootikumid, eks mida linnud endale sulgedele kannavad, aga, aga, aga ilmselt nad päris sihukse meditsiinilise antibiootikumi alla ei lähe. Et neil on pigem muud muud pärssivalt toimet. Nad lihtsalt jah, takistavad nende, nad ei tapa otseselt võib-olla neid baktereid nagu oluliselt pärsivad nende nende paljunes, mis seal ma ise olen mõelnud, et võib-olla peaks natukene tõhusamalt vaatama nende lindude näärmetest, et kui räägitakse linnugripi arengust ja sellistest gripp ei ole küll bakteriaalne, aga aga siis võib-olla leiame ka sealt näärmest mõned huvitavad aineid, mida oleks võimalik kasutada, kas siis kui nüüd lindude tervise raviks mitte siis siis äkki äkki võib-olla inimeste tervise raviks kuidagi lindudel selles mõttes, et meil on ju väga paljud linnud põllumajanduslikult oluliselt, keda kasvatatakse, et võib-olla veterinaarias saab neid näärmeid kuidagi kasulikult ära kasutada. Kilpnäärmes on midagi linnugripiviirusevastast Noopia. Kuulge, teoreetiline mõttekäik, et aga äkki äkki võiks seal midagi olla, sest et linnud ju ometigi kasutavad ja on teada, et just näiteks need veelinnud, kes põhiliselt on linnugripilevitajat, siis siis kuna neil on just need näärmed reeglina paremini arenenud, siis, siis äkki seal on ka midagi just selliste mikroorganismide vastu. Nonii siit võib tulla idee nüüd ka koroonaviiruse vastu, aga see on võib-olla liiga kaugele-kaugele minek. Aga mine tea, kuskilt need ideed ikka tulevad. Aga mida näitab, et see asjaolu, et et see nõre on vähemalt värvuliste vahel universaal vahetatavat must-kärbsenäpi nõre mõjub rasvatihastele ja rasvatihase oma must-kärbsenäpp yle isegi tuvinõre, nagu ma aru saan, toimib ka päris hästi leid. Jah, see, see, see näitab seda, et seal võivad olla mingisugused kauged, revolutsioonilised ühised eellood nendele tõenäoliselt, kuna rasvatihane must-kärbsenäpp on siiski teineteisele. Kui me vaatame siis evolutsiooniliselt, nad on suhteliselt lähedased üksteisele mõlemad värvulised natukene erinevatest perekondadest, küll aga siiski värvulised. Kui vaadata nüüd tuvi, kes natukene kaugemal seisev siiski nendest värvulistest siis ikkagi me võime tõenäoliselt järeldada, et, et selline kaitsemehhanism, juhul kui see ikkagi on kaitsemehhanism on suhteliselt universaalne mehhanism lindude hulgas, mis on siis viimase siin 60 miljoni aasta jooksul välja kujunenud, kui me räägime siin tänapäevastest lindudest, nii et võib öelda, et see on suhteliselt pika ja põhjaliku evolutsiooniprotsessi jooksul kujunenud kasulik mehhanism linnuga. Oleks väga põnev. Täna rääkisime lindudest, eriti just lindude päranipu, näärme nõrest ja selle toimest vestluskaaslaseks Marko Mägi. Päike mängib inimese elus väga tähtsat rolli, nii nagu kõigi loomade ja lindude omas ka pilvise ilmaga me teda igatseme taga, aga kui on päike pikalt paistnud, siis otsime varju tema eest. Aga teadlased uurivad päikest ka teaduslikult. Ja nüüd just viimasel ajal on tulnud õige mitu teadet päikese uurimisselle tulemuse ja päikeseuurimise edasiste kavade kohta. Ja olen kutsunud labori stuudiosse Tõnis Eelmäe Tartu Ülikooli Tartu observatooriumist et päikesest, tema uurimisest ja viimastest sammudest sel alal rääkida. Mõned nädalad tagasi äratas väga suurt tähelepanu kosmosehuviliste ringkondades üks pilt, mõned pildid, mis on tehtud ühe suhteliselt uue teleskoobi kaudu päikesest, päikese pinnast. Kes soovib, võib sobivate märksõnade abil üles otsida need pildid. Selle teleskoobi nimi on noh, see on ka keeruline nimi muidugi, mida öelda, aga aga no ütleme, et ilu ja teleskoop on see i n o y kee mis on Havai saartel ja tegelikult päris detailne üksikasjalik pilt sellest ühtlasena naivast heledast päikese pinnast. Jah, et see, see tõesti see nii-öelda piltuudis, mis nii-öelda laia maailmamassimeediasse ka siis jõudis, on uue päikeseteleskoobiga, mis neljameetrise läbimõõduga päikeseteleskoop sellise teleskoobiga tehtud pilt ja väga kõrge ruumilise lahutusega, et nii-öelda piltlikult öeldes ühele piksline seal pildi peal vastab päikese peal 20 kilomeetrit. Noh, võib ju mõelda, et 20 kilomeetrit lahutusse on, see on nagu mis seal siis erilist? Ta on jah, no maakaart sellise lahutusega ei kõlbaks. Mitte kuskile, just et Eesti peale tuleb, mõni pikk see läks aga noh, tuleb arvestada, et päike on ikkagi 150 miljoni kilomeetri kaugusel. Et, et see on siiski päris hea saavutus ja, ja seda enam on see väga hea saavutus. Sest see teleskoop asub maa peal. Ja üldiselt, et noh, maa peal on teleskoope küll lihvida, samm ehitada, kui neid kosmosesse viia, aga maa peal segab jälle maa atmosfäär. Ja see uus neljameetrine teleskoop on siis selline, mis kasutab siukseid moodsaid tehnoloogiaid, mida öötaevast vaatlevad astronoomid on juba noh, ütleme kümmekond aastat kasutanud adaptiivne optikat kus siis teleskoobi Ühte peeglitest korrigeeritakse vastavalt sellele, kuidas atmosfäär, kujutist moonutab, nii et see moonutus siis ära nullida. Ja seda ka hästi-hästi kiiresti mingisugune, no ütleme paar 1000 korda sekundis. Nii et siis on võimalik saada selle teleskoobiga selline lahutus, noh, nagu ideaaltingimustes. Kõik need õhuvärinad võetakse nii-öelda välja. Just ja, ja noh, nüüd on, nüüd on selle, selle uue teleskoobiga on nii-öelda kaks, kaks sihukest nagu olulist seda, et varasemalt oli kõige suurem hea päikeseteleskoop, oli natukene vähem kui meetrise läbimõõduga oli rootslaste oma, mis nii-öelda lihtsalt pealevaatamisel andis sama häid pilte ja ka adaptiivne optikaga, tegelikult nad juba seda parandasid seda kujutist. Aga, aga noh, see oli neli korda väiksema läbimõõduga ehk neli korda kehvema lahutusega pikk, seal 80 kilomeetri just. Ja teine asi on veel, et, et see tundub väga kummaline tegelikult. Noh, et miks siis päikese jaoks on vaja peale lahutuse veel neljameetrist teleskoopi tuleb välja, et kui nii detailselt tahta päikest uurida ja enamasti seda päikest uuritakse, siis mingisuguste mingisugustes üsna noh, nii-öelda kitsastes lainepikkuse vahemikes siis tuleb välja, et päikeselt ei tule piisavalt valgust. Hoo. Üllatus just, et, et saada, et saada piisavalt, et nii-öelda piisavalt palju footon valguse kvante, eks neid registreerida siis selleks peab olema neljameetrine teleskoop vähemalt. Ja seal on jah, tõesti niimoodi, et seal on vaja mõne sekundiga koguda noh, suurusjärgus miljard. Nüüd võrdluseks, kui suur on Tõravere teleskoobi läbimata. Tõravere teleskoop suurim teleskoop on ühe poolemeetrise läbimõõduga, nii et ikka päris mitu korda väiksem pindala. Ja huvitav on ka see, et päikese jaoks on vaja veel erilist teleskoopi päikeseteleskoopi ei piisa sellest, et lihtsalt võtame selle tavalise teleskoobi ja ja teeme vaatlusi päeval. Ja kui nüüd siin hiljuti oli Tšiilis, eelmisel aastal oli Tšiilis täielik päikesevarjutus, siis tegelikult uuriti ühe öötaevauurimise teleskoobiga kah päikest, täpsemalt päikese krooni. Aga selle noh, nii-öelda uuringu tegemine oli, jätkas varred sai natukene üle kahe minuti seal siis täpselt nii kaua saigi uurida loetud sekundid enne seda, kui päike uuesti kuu tagant nähtavale ilmus. Noh, pandi see asi kinni. Nüüd see uus teleskoop on disainitud selliselt, et tema tohib vaadata ainult päikese poole. Tegelikult on isegi niimoodi, et kui see teleskoop vaataks umbes pooleteise päikeseraadiuse võrra päikesest mööda, siis tõenäoliselt seal sees selle teleskoobi struktuurid saaksid tõsiselt kannatada kuumuse tõttu. Võib-olla sulataks üles seal, noh, see kogutud valgus, millega siis see võimsus on suur seal on umbes, ma ei tea, kas oli 13 kilovatt või on, on see, et, et see on nagu päris suur energiahulk ja, ja see noh, nii-öelda kui, kui teleskoop vaatab päikesest mööda siis päikesevalgus ei, ei lähe mitte ettenähtud teed pidi ühe Baile pealt teisele vaid peabeli peegeldudes Peeldaks kuhugile teleskoobi torni sisemusse või teleskoobi sisemusse, sinna, kuhu ta mingil juhul jõudu ei tohiks. Nii et seal on jah, palju nii-öelda öise astronoomia tegijatel on seal noh, palju nagu esmapilgul kummalisi sihukesi piiranguid. Et tõepoolest, et keeratud teleskoobi päikesest eemale ja hoopis siis võib seal midagi üles sulada. Just et hoopis see on halb. Aga räägime sellest pildist endast ka ja selle teaduslikust tähtsusest, no enam-vähem vist oli enne teada, mis seal päikesel näha võime, aga nüüd lihtsalt selgemini või on seal midagi, midagi veel rohkemat. Seal on, üldiselt oli jah juba teada tegelikult ka nendes selle rootsi päikeseteleskoobi vaatlustest noh, nii-öelda see üldine üldine päikese pinnal toimuvate protsesside nagu olemusele teada. Ja noh, need juba olid tegelikult päris hea kvaliteediga pildid, aga lahutusest ei puudu, et päikest on noh, viimase ütleme kümne-kahekümne aasta jooksul, kui arvutid on piisavalt heaks saanud on olnud võimalik väga detailselt modelleerida ja sealt ka mudelitest on tulnud noh, nii-öelda välja ja noh, teoreetilistest kaalutlustest lähtuv vähemalt, et seal mingisugused struktuurid peavad olema piisavalt pisikesed mida noh, ei oleks võimalik uurida kehvema Sis ruumilise lahutusega. Ja lisaks sellele, et seal on lihtsalt väga kõrge, noh, lihtsalt ruumi lähevad lihtsalt väga suure lahutusega pilte teha. Siis tegelikult on nüüd sellel uuel teleskoobile olemas ka sellised instrumendid, mis suudavad hästi-hästi suure lahutusega spektreid teha. Noh, põhimõtteliselt sellisest hästi pisikestest päikesetükkidest ja teine asi ka pildi peal siis mõõta päikesevalgus, kuidas on polariseeritud nii-öelda, kuidas ütleme, päikeselt tulevat footonite võnkumist tasand on nii-öelda orienteeritud ja see peegelt magnetväljade struktuuri. Et on, on võimalik ka hästi-hästi suure detailsusega uurida, kuidas päikese pinna lähedal on magnetväljad noh, nii-öelda orienteeritud ja mille struktuur on. Et, et loodetakse, et see siis annab aimu kuidasmoodi, kõik magnetilised sündmused, mis päikese ültse tähtede juures tegelikult on hästi olulised, et kuidas need alguse saavad. Suur pilt on teada juba ammu, aga aga see suur pilt ei noh, nii-öelda ei ole võimalik ära seletada, miks see suur pilt tekib, me teame, et on olemas, aga kuidas see tekib ja noh, nii-öelda detailides, kuidas see tekib ja miks see detailsus on, oluline on see, et kui me teame väga täpselt, kuidas päikese ütleme magnetiline kaadervärk, siis seal väikeses töötab ja väikse pinnal töötab, siis loodetavasti on võimalik ennustada päikese aktiivsust. Et millal tekivad päikeseloited, et kuidas nad tekivad, mis tingimused on vajalikud tegelikult täpselt selleks, et tekiks mingi tugev loide mingis konkreetses päikese pinnapunktis. Loide on siis see, kui midagi paiskub päikesest päikese pinnalt kaugele kõrgele välja. Just et need on mitut sorti noh, erinevate mastaapidega, neid, neid, selliseid noh, päikesepurskeid ütleme siis nii ja mõned, mis siis on noh, ma ei tea siis kas kas soodsalt maa suhtes nii-öelda suunatud või ebasoodsalt noh, ütleme siis, maapealse elu mõttes ebameeldivalt hästi nii-öelda maa pihta suunatud, siis need võivad olla ka tänapäeva siuksed tehnoloogilisele tsivilisatsioonile isegi natukene ohtlikud. Päikeselt välja paisatud aine vastasmõjus, maa magnetväljaga põhjustab Mannetaile häiritusi ja see omakorda noh, kui see maa magnetväli väga noh, nagu tugevalt muutub, indutseerib näiteks elektri ülekandeliinides päris suuri, noh, nii-öelda induktsioonivoolusid ja kosmoses olevad satelliidid, aga ka inimesed näiteks kosmosejaama pardal, kui nad noh, nii-öelda saavad ootamatult pihta sellise hästi intensiivse päikeselt tulevate osakeste vooga, siis noh, nii-öelda võib lõppeda kosmoseaparaatide rikki minekuga. Kui neid näiteks ei ole pandud noh, kas välja lülitatud või mingis hästi hästi väikse voolutarbega režiimi pandud või noh, inimesed võivad siis lihtsalt nii-öelda see võib põhimõtteliselt isegi jah, nii-öelda surmav olla. Aga teleskoobi vaatlustulemustest veel natuke rääkides seda pilti vaadates, mis, mille võib-olla mõned on juba välja otsinud või mäletavad ka, et see tuletab mulle meelde natukene pealiskaudsel vaatlemisel nagu kohviubasid teeme selle paki lahti, et siis selline pruun ja, ja selline teraline. Just pind sealt paistab jah, et kui nüüd nendest piltidest on ka varasemates nendest on tegelikult ka siis noh, nii-öelda videot et, et kus on tegelikult, ega see uus teleskoop ka ta tegelikult pilte 30 kaadrit sekundis sellise lahutusega, et hästi hästi noh, nii-öelda kiiresti muutuvad need protsessid ja, ja siis siis see meenutab nagu käivat veepotti. Ja, ja tegelikult on seal üsna samasugune nähtus, et mida me siis tegelikult näeme, ongi piltlikult öeldes nagu nende potis näha olevate mullide jah, pinnad või noh, nii-öelda konvektsiooni, rakkude pinnad et seesama päikese, noh, ütleme pinna all see aine kerkib päikese pinna poole ja jahtudes liigub siis allapoole ja, ja noh, niimoodi tekitabki sellise nähtuse, mida on tegelikult ka noh, siukse maa peal suhteliselt väikese teleskoobiga näha, mida nimetatakse granulatsiooniks. Ja vot seesama Grannulatsioon on siis tegelikult see kõige esimeses lahenduses vähemalt see kõige otsesem päikesemaastik, ütleme mida me saame näha tega päikese sisse otse palju sügavamale ei ei näe, kui selle fotosfäärini kuse Granolatsioon on. Aga aga seal nende graanulite vahel on veel igasuguseid muid noh, nii-öelda väiksemaid detaile, heledamaid kohti, eriti kus, kus ka, mis ka magnetväljaga seotud ja nii edasi, nii et et nüüd on neid võimalik uurida, et varem võib-olla noh, mõnda üksikut sellist oli äärm mingil erijuhul oli võimalik, nagu näha, et seal vist on midagi veel. Aga noh, need on need väga detailselt näha. Aga nüüd on saadetud ja saadetakse veel edasi päikese poole teele ka kosmoseaparaat, mitte ainult maa pealt, siis teleskoobiga vaadates vaid ka vaid ka lähemalt saame Päikest silmitseda. Nüüd just veebruaris, 10. veebruaril läks teele soolo roobiter ehk Solo mis temal plaanis on? Sulagrorbiter on siis aparaat, mis hakkab tiirlema ümber päikese, nagu me kõik siin tiheleme. Aga selle erinevusega, et oma seitsmeaastase plaanitud missiooni jooksul hakata minema perioodiliselt päikesele väga lähedale, umbes kord kuue kuu jooksul liigub päikesele tükk maad lähemale, kui Merkuur on nii jämedalt kolmandiku astronoomilise ühiku kaugusele. Et noh, meie oleme ühe astronoomilise ühiku kaugusel, eks ja Merkuur on ligi 0,4. Nii et lähemale kui Merkuur. Ja kui kõik planeedid tiirlevad nii-öelda enam-vähem ühes tasandis ümber päikese, siis see kosmoseaparaat nüüd tiir tiirult hakkab sellest tasandist noh, nii-öelda seal tasandiga nurga alla minema, mis tähendab, et ta näeb päikest kõrgematelt laiuskraadidel. Sest noh, kui me ekvaatori tasandis nii-öelda päikest vaatamisega päikesepolaaralasid, me näeme jah, et väikesel jah, on kuskil see poolusel on, aga me näeme seda väga-väga libamisi ja, ja see tähendab, et me tegelikult noh, ülihalvasti uurida seda ja sonar vorbitakse, siis peaks nägema väga detailselt siis seda, mis toimub päikese polaarkaladel ja lisaks lisaks siis sellele, et ta nii-öelda seda päikesepooluse piirkondi uurib, saab sega uurida päikesetuult nii-öelda siis seal päikeselt lähtuvat ainet kogusin magnetväljade struktuuri, mis selle ainega on noh, nagu osaliselt-ga seotud. Kuna see on tavaliselt on laetud osakesed, on need, mis päikeselt tulevad ja magnetväli elatud osakesed on üldiselt koos siis on loodetavasti võimalik veel väga palju rohkem teada saada, just, et noh, nii-öelda kuidas päikese magnetväli suures skaalas mitte tähepinna lähedal, eks, aga Päikesesüsteemi ulatub, eks, ja kuidas, kuidas see muutub ja, ja, ja mis sündmused seal toimuvad, et et hiljutine Parkeri päikese observatoorium, mis läheb veel lähemale päikesele aga temaide pilte päikesest, ta mõõdab seda keskkonda, millised on magnetvälja, et milline on seesama plasma tihedus kõik sihukesed asjandused, et, et nüüd see päikesearbiiter, see solo teeb ka pilte, siis päikesest, hästi erinevates lainealades seda päikeselt väga lähedalt, mida senimaani pole tehtud. Lähedalt paistab ikka paremini, muidugi. Aga üks huvitav projekt on veel kavas. See on selline kahest satelliidist satelliidipaarist koosnev selline süsteem mida ei saadeta küll päikese lähedale, mis hakkab maa ümber tiirlema ja aga huvita meetodiga hakkab jälgima päikest. Ja see on Rooba kolm niisugune nimeline missioon siis koosnenud kahest satelliidist ühes natuke pisemast, aga mitte palju ikka siuksed, 180 kilo satelliit, see päris niisugune kuupsatelliit ei ole, eks ja teine on siis umbes kolmesajakilone ja Need proba satelliidid on Euroopa kosmoseagentuuri, mis võib öelda niimoodi tehnoloogia testimise niisugune noh, nagu projekt, neid on väga erinevaid olnud, näiteks EstCube üks läks koos üles provovee nimelise satelliidiga. Ja selle propa kolme puhul on siis jah, et proovitakse testida seda tehnoloogiat, mis on vaja satelliitide mingis kindlas Kindla asendi hoidmise aga mitte kindel asend lihtsalt ruumis, vaid ka kindel asend nende endi vahel nende endi suhtelise asendi ülitäpseks hoidmiseks. Ja, ja noh, see täpsus on selline, et, et see on ikkagi noh, nagu kümnete või sadade meetrite skaalas on nagu millimeetrise täpsusega paigal hoidmine või isegi isegi veel parem, et et mõõtmistäpsus on veel kõrgemal seal kümned mikromeetrit. Aga, aga noh, et, et see, kui täpselt nüüd tegelikult on võimalik seda asendit hoida, no vot seda nüüd tahetaksegi sinna piirini jõuda. Ja, ja ma enda lähedal päris nii-öelda maa lähedal maalähedasel orbiidil noh, ütleme nagu kosmose ja meil lendab 400 miljoni kilomeetri kõrgusel. Et sellisel kõrgusel ei saagi seda üldse teha, tuleb välja, et maa enda gravitatsiooniväli on piisavalt ebaühtlane, et juba see kogu aeg mõjutab neid satelliite niimoodi, et kogu aeg Peab korrigeerima seda asendit, omavahelist asendit ja, ja siis noh, nii-öelda asendit ruumis. Ja siis selle propa kolmega viiakse need satelliidid hästi elliptilisi orbiidi peale kus nii-öelda see Maale lähim punkt on võrdlemisi lähedal, aga kaugem punkt kaugel ja seal saab siis neid trikke teha just seal seal kaugel nii-öelda saab, saab siis noh, nii-öelda iga orbiidi peale, eks saab, saab siis teha natukene neid katseid. Ja siis noh, mõnes mõttes on ka väga-väga hea nii-öelda niisugune nagu looduslik test, testimisplatvorm, et kui see satelliidipaarile lähedale jõuab, siis kogu see noh, nii-öelda seal maast kaugele saavutatud konfiguratsioon põhimõttelise laguneb ära ja nii-öelda järgmisel tiirul tuleb jälle uuesti ehitada. Nii et iga kord tuleb seesama asi uuesti teha, mis annab hea võimaluse siis selle kogu selle satelliidi paaria opereerimise testimiseks on seal noh, nagu sihuke hästi hea võimalus. Testimiseks väga sobiv süsteem ja kuidas päikesega seotud on? Päikesega seotud niimoodi, et noh, kui juba sööke testimiseks, saate niisugune satelliit üles, ta võiks midagi kasulikku ka veel teha nagu kuidas siis, et kasuliku rahvamajandusele näkkas ta just nii otse on aga siiski et satelliidibaar töötab nagu kronograaf, üks satelliit piltlikult öeldes päikesevari ja teine siis pildistab päikest. Ahah tähendab, üks läheb päikese ette jah, teise suhtes suhtes tekib nii-öelda kunstlik päikesevarjutus. Ja, ja, ja see tehakse siis selliselt, et see päikesevarju noh, ütleme, suurust on võimalik siis niimoodi sättida, et, et päike on täpselt väga-väga täpselt ära määratud, et on võimalikult hästi-hästi päikese lähedale nii-öelda vaadelda. Ja noh, võib-olla tõesti võib seda võrrelda nagu päikese varetusega, mis maapealsed on, et noh, nagu seesama juba mainitud Tšiili päiksevarjutus kell kaks minutiteks oli see ja päikese ja kuu suurus või noh, praktiliselt täpselt ühesugused need seepärast sai selle tõttu lühikene aga nüüd on seal seda võimalik teha tunduvalt pikemalt seal seal orbiidil, et üks satelliit, et noh, saab siis teiselt poolt laagerdatud päikest väga-väga päikese lähedal uurida. Noh, ma ei teagi, tunde tõenäoliselt saab vaadata päikese krooni just seal. Ja, ja, ja mitte ainult ka kroonivaid, isegi isegi võimalik kromosoom Cramo sfäär on see, mis nagu päikesel nähtava pinna krooni vahele jääb ala sellest väikest väikest piirkonda, just et see on, see on niisugune noh, mõne 1000 kilomeetrise ulatusega. Et, et jah, et see on niisugune huvitav projekt, saab olema, et et igasuguseid aparaat, Korogranov on kosmoses praegugi, et see päikesedünaamika observatoorium, Soho ja kõigil neil olid peal samamoodi sellel päikese orbiiteril mingisugused asjad, millega varju tekitada just, aga, aga, aga seal, aga seal ei ole, nad ütleme, selle nendega ei saa erinevatel tehnilistel põhjustel ilmselt ei saa nagunii-öelda päikest noh, nii täpselt piiritleda, et seal kaetakse päike tunduvalt nagu suurema pildiga ühes varjuga ära. Et, et väga päikse lähedal ei saa vaadata. Aga niisuguseid uudiseid on siis päikeseuurimise teemadel toonud meile hiljutised nädalad ja tundub, et neid uudiseid päikese poole teele saadetud või, või juba seal lähedal olevate aparaatide pealt on tulemas veel. Aga täna ajasin juttu Tõnis Eelmäe. Tänases saates oli juttu päranipu, näärme, nõrest ja päikeseuurimisest. Juttu ajasid Marko Mägi, Tõnis Eelmäe ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem, kahe nädala pärast. Kuulmiseni taas.
