Teadust kõigile linnaelu ümber keerlev tänane saade, sest et see linnaelu on ikka üks isevärki elu nii nagu inimestel, nõnda ka loomadel. Kas on linnas näiteks loomadel õige sigimispartneri leidmine lihtsam või raskem, tähtsam või tühisem kui maal? Ehk kas linnastumine muudab kuidagi loomade evolutsiooni suunavat sugulist valikut? Selle üle on mõtisklenud loomaökoloog, tuul, Sepp ja kohe neid mõtteid kuulamegi. Aga linnas peavad nii loomad kui ka inimesed hingama linna õhku. Kui keskajal öeldi, et linnaõhk teeb vabaks siis tänapäeval kardetakse tihtipeale, et linnaõhk võib teha ka põduraks. Linnaõhu tervise toime tuvastamiseks on tehtud üleilmseid uuringuid, muuhulgas ka Eesti linnade andmestiku põhjal. Ja neid uuringuid on osalenud keskkonnatervishoiuteadlane Hansorru. Olen saatejuht Priit Tenet, kes kuulab, saab teadust. Mõned loomad elavad linnades peale inimesega. Sellest hoolimata, et linn on loomadele suhteliselt evolutsiooni mõttes uus elukeskkond käib evolutsioon ja looduslik valik ja ka suguline valik linnades endistviisi edasi. Täna just ongi põhjust rääkida just nimelt sugulisest valikust linnaloomade seas. Sellepärast et seda on uurinud meie tänane saatekülaline, tuul Sepp, Tartu Ülikooli loomaökoloog. Jah, linnaloomadest me oleme ju varemgi siin siin rääkinud. Aga meenutuseks looduslikust valikust on kuulnud väga paljud sugulisest valikust. Võib-olla tuleb ka meelde, et see on ka olemas. Vähemalt meie oma elus kogeme seda mõnikord. Aga meenutaks mõisteid kõigepealt ikkagi enne, kui me linnaloomade juurde päriselt läheme. Tarvinist hakkab see asi peale, mis on looduslik valik ja mis on suguline valik. Looduslik valik, nii nagu Darwin selle sõnastas, on erinevad isendite erinev ellujäämise sigimiseks, kus ja see erinevus siis mida, mida siis Darwin silmas pidas on siis nii-öelda fenotüübiline erinevus või see erinevus, mida saab silmaga näha või kõrvaga kuulda või käega katsuda või ninaga nuusutada, sest tema geenidest veel ei teadnud midagi, ta ei teadnud geenidest midagi ja keegi ei saa me ka praegu pealtnäha mitte kuidagi hinnata. Aga eeldus on siis see, millised me välja näeme ja kuidas tume ja mida me oskame. See kõik on siis seotud sellega, millised meie geenid on. Ja kui esineb erinevus isendite vahel, siis on võimalik, et mõni neist isenditest jääb paremini ellu või saab rohkem järeltulijaid. Ja, ja selle põhjal siis saabki toimuda looduslik valik. Aga suguline valik on loodusliku valiku erijuht selle puhul ei jää siis jälle, ütleme, kui loodusliku valiku puhul jääb ellu kõige paremini keskkonda sobituv isend ütleme siis, et kõige paremini kohastunud kõige tervem, kõige tugevamgi, kõige paremini ressursse koguv ja kõige mõistlikum siis mõistlikum, ütleme niimoodi ise, kes suudab selles keskkonnas kõige mõistlikumalt toimetada, siis sugulise valiku puhul võib juhtuda, ellu jääb see, kes kõige suuremaid lollusi oskab teha. Sest me ise oleme ju ka näinud näiteks kas või teismelisi poisse tegemas, aga hulljulgeid ja isegi pealtnäha rumalaid asju selleks, et avaldada muljet, siis kas vastassugupoolele või siis tõestada siis samast soost kaaslastele, et nad on neist paremad, tugevamad, tublimad, julgemad ja võistlus samamoodi, kui ma võistlus on täpselt samamoodi linna poistel ja maa poistel ja suguline valik ongi siis selline loodusliku valiku erivorm, mis põhineb siis vastassoost, sigimispartnerile mulje avaldamisel või siis soosisesel konkureerimisel ja mikspärast, siis Darwinil arvates nõudis eraldi mõistet, oli siis see, et sugulise valiku puhul erinevalt looduslikust valikust tekivad tunnused, mis ei ole isenditele kasulikud. Ehk siis klassikaliseks näiteks on paabulinnu saba, miks tal selline suur ja loll saba on, mis takistab tal kiskjatele põgenemist. Aga see on siis selleks, et vastassugupoolele muljet avaldada, samamoodi, eks ole, linnulaul on sugulise valiku tunnus, mis sa ikka seal puu otsas karjuvad, eks ole, kutsud kiskjad ligi ja, ja kulutada oma energiat. Aga midagi teha pole, eks ole, suguline valik siis kujunebki välja sellised tunnused, mis ellujäämist võib-olla isegi vähendavad, aga võimaldavad leida, näidata siis oma selliste kvaliteeti, oma tugevust, oma julgust. Noh, võiks ka öelda siis. Lollus. Sellepärast et see, kes saab lubada endale olla hästi loll, see peab selle millegi muuga suutma kompenseerida. Ehk siis mina lähen ka näiteks suitsetamist selgelt sugulise valiku tunnusena. Ahaa, sellepärast just et sellepärast, et suitsetama hakkavad ju inimesed tavaliselt teismelise eas poisikeste noh, kui või siis neidudele, kui neil on vaja näidata ja teistele. Et nad ei hooli sellest, et see on tervistkahjustav tegevus. Samamoodi lapsed hästi kiitlevad alati sellega, et ma läksin nii hilja magama. Sest et see on ka selline asi, et see on, et need, kes saavad lubada endale suitsetamist ja hilja magama minemist siis proovivad sellega tõestada, et, et neil on nii tugev organism, et nad saavad seda endale lubada. Ja seda hooplemist, et oi kui palju eelmisel õhtul sai joodud. Täpselt, ja, ja see, et väga paljud ei kannata tegelikult seda välja, eks ole, paljut pea valutab järgmine päev, eks ole, organism ei pea vastu sellele magamatusele, suitsetamisele, pidutsemisele, see on ka väga klassikaline sinine evolutsiooniline mõiste, ehk siis. Nendel sugulise valiku tunnustel on alati hind ja need peavad olema kulukad ja selle võrra, sellepärast nad näitavadki, et need, kes suudavad seda hinda maksta need siis on need, kes peaksid selles valikus peale jääma. Ahah, aga mispärast nüüd linnas peaks suguline valik olema loomadel ja inimestel võib olla ka teistmoodi kui maal. Tavapärases looduskeskkonnas. Linn on tegelikult hoopis teistsugune elukeskkond kui, kui siis see looduslik elu kastan, millega paljud loomaliigid läbi oma evolutsioonis ajaloo kohastunud on. Linnades on ressursse palju rohkem paljud loomad, kes suudavad linna linnas toime tulla, tegelikult ongi sellised, kes toituvad näiteks prügikastidest võis muudest inimese jäätud ressurssidest. Linnas on just sekklistel restoran ärilistel ja pisikestel lindudel vähem kiskjaid, sest et öökull võib linnas elada, aga tal ei ole see nii hea elupaik. Samamoodi on linn valgem ja sellepärast, et lihtsam pääseda ja kiskjatele see nii hea jahipidamise koht. Ja samuti on linnas siis need territoriaalsed suhted loomade vahel teistsugused, et kuna on muutunud see, et kus kohas ja millised ressursid saadaval andis sellest lähtuvalt siis muutub ka see, et kui, kui palju neil on vaja seda oma territooriumi kaitsta. Ja päris paljud need sugulise valikuga seotud tunnused näiteks lindudel ongi seotud territooriumi hoidmisega. Kui lind laulab, siis ta tahab öelda, et see siin on minu mets. Ära sina siia tule, olgu see siis näiteks siis samast soost isendit eemalepeletamiseks või siis ka sellega meelitatakse ligi oma võimalikke partnereid. Ja kui nüüd ütleme, väikesed linnud linna kolivad. Neil muutub vajadus hoida territooriumi väiksemaks sellepärast et toitu leiab kergemini ja samuti siis neil on ellujäänust suurema suurem, ehk siis ka need, kes on kehvema tervisega juba täiskasvanu ikka. Ja selle tulemusena siis võib ka muutuda sugulise valikusurve ja mida on palju näidatud, ongi siis see, et näiteks lindudel on sulestik linnadesse tuhmim ei ole, nii, ei ole nii silmatorkav. See tähendab siis seda, et sugulise valikusurve, kui seda mõistet kasutada, siis see nõrgeneb. Et need tunnused ei pea olema nii eredad Lindude puhul tundub nii täiesti olemas samuti siis lindude laul linnas muutub, et nad laulavad, laulavad kõrgemalt, nad laulavad teistsuguseid laule. Ma tean, et Eestis on öeldud, et see on küll ei ole teaduslikult kuidagi uuritud, aga selline anekdootlike arusaamu tihased laulavad natuke teistmoodi linnas ja maal. Mõttes ja sellist silpide arvu et maal nad laulavad kolm silpi, selline sitsikleit ja linnas kipuvad rohkem nõudma kahte silpi siidkleit siidkleit. Võite seda proovida, testida, ise teha sihukest väikest teaduslikku uuringut. Et võib-olla ongi see, et linnas linnas ei ole vaja olla nii olla nii seksikas sellel tihasel. Aga samas on teisi liike, kelle puhul on just näidatud, et vastupidi, linn muudab nad silmatorkavaks vastassugupoolele. Üheks näiteks on ehete Lõuna-Ameerikas elavad konnad kelle puhul näidati, et linnades nende laul muutub, isaste laul muutub valjemaks madalamaks emastele ligitõmbavamaks. Ja põhjuseks siis pakuti siis seda, et maal elada maal elades on meil ka rohkem kiskjaid ja nad ei saa seda lubada, et nad nii kõvasti kraaksuvad. Sellepärast et siis nad leitakse kergesti üles ja süüakse ära. Aga linnas nad saavad seda endale lubada. Et erinevatele liikidele võib see linnakeskkond sugulise valiku mõttes vastandlikult mõjuda. Aga kas konna kroogsamine ei vali Jäneda sellepärast, et linnas on müra rohkem, tuleb lihtsalt sellest mürast üle krooksuda. Ja tõepoolest, see on väga hea tähelepanek, sellepärast et lindude puhul on ka näidatud, et päris palju sellest just selle helisageduse muutusest on linnulaulu seotud sellega, et nad lihtsalt peavad autodest üle laulma. Nad hakkavadki kõrgemalt sellepärast laulma, aga nende konnade puhul tehti selline lisakatse, kus kohas linna con viidi maale krooksuma ja maakondoodi linna krooksuma ja leiti, et see maakon krooksub Kamaal täpselt samamoodi selliste valju ja jämedat laulu, nagu ta linnas kraaksus. Jaht oli selle tõttu suuremas, kiskus riskis aga ta ei saanud seda muuta, mis siis viitabki sellele, et see oli juba tõeline selline evolutsiooniline muutus, et ehkki ma nii-öelda linnakonnaliik ja maakonnaliik ma olin. Just et sellepärast ongi see just see evolutsioon linnades on huvitavam küsimus kui lihtsalt see, et sa käitud linnas teistmoodi kui maal, ütleme, et linnas ütleme, et sa tuled, maapoiss tuleb linna ja käitub teistmoodi, sest siin ei ole kombeks niimoodi käituda. Samamoodi maakon või maalind. Aga see on selline paindlik muutus. Ma püüan nüüd jälle natukene oponeerida, et kas see nüüd ongi küsimus selles, et kas, kas konnale jäi nii-öelda harjumuseks kõva häälega krookssõda või võis juba mõne vähese põlvkonna jooksul geenidesse muudatust sisse tulla. Just et see ongi see küsimus, mis määrab selle, et kas tegemist on evolutsiooniga või mitte, sellepärast et kui see on selline elu jooksul toimub, muutus no niimoodi, nagu inimene päevitab või, või siis või, või õpib midagi elu jooksul, et see ei ole, pärandab järglastele. Aga kui on tegemist siis sellise muutusega, mis, mis ei ole enam nii-öelda paindlik, vaid geenidel põhinev, mis lihtsalt hakkavadki tekkima erinevat sorti, eriti vähe sel määral geneetiliselt erinevad linna ja maa loomad siis see võib panna aluse selleks, et meil ükskord tekivadki sellised eraldi liigid linnades. Ja kuigi linnad on evolutsiooniliselt ikkagi suhteliselt väga-väga uus nähtus, see on ainult, eks ole, me räägime siin kuuest 1000-st aastast, et see on väga lühike aeg evolutsioonis siis juba me tegelikult saame nimetada mõnda liiki, kes tõepoolest on linnas tekkinud. Et näiteks Londonis on olemas üks, üks asjalik, kes elab ainult metroodes ja, ja ongi siis selline nimetus nagu Londoni metroo, sääsk ja Ameerikas on siis kirjeldatud ühte konnaliiki, mis on tekkinud linnades ja elabki ainult linnades. Et kui me nüüd näeme seda linnade pindalalist laienemist ja järjest rohkemate liikide kolimislinna, mis praegu trend on, siis tõenäoliselt võib ette ennustada, et sellised revolutsioonilised muutused hakkavad järjest rohkem siis linnades toimuma. Aga Lõuna-Ameerika konnal siis praegu veel geene vaadata ei ole, et me ei tea, kas ta. Praegu veel sedagi geen ei ole vaadatud, aga juba see, et sa viita maale ja ta ei muuda oma käitumist natuke vihjab sellele, et seal võib-olla juba natuke geneetilist erinevust, sellepärast et teine variant on see, et tal on nagu sünnist saati sünd, sündimise hetkel, pind selle teistmoodi, ütleme, koorumise hetkel või konnapoolselt moondumise hetkel on õppinud ära selle teistmoodi laulu ja enam ta muuta ei saa, aga, aga pigem on see ikkagi samm juba sinnapoole, kus ta näitab, et see võib ollagi. On olemas, aga nüüd tuli siis välja, et tihased lähevad linnas vähem seksikaks konnad, vähemalt need Lõuna-Ameerika omad seksikamaks. Siin tuleb kohe hakata vaatama, et kuidas seda seletada. Siin üks variant, kuidas mina seda enda jaoks seletaksin, on see, et millal see loomalik linna kolis. Kui loomalik on linna kolinud suhteliselt hiljuti, nagu see ameerika konn, Lõuna-Ameerika konn siis ta alguses võib sattuda sellisesse olukorda, kus ta tõesti tunneb, et ressursse on palju, kõik jäävad lihtsamini ellu, krooksumise hind on madalam, et see ei ole, ei ole nii suur lollus, kui maal ja, ja ellu jäävad siis rohkem need konnad, kes kõvemini ja sügavamalt kraaksuvad, et kui me räägime siis nüüd evolutsioonist, siis tuleb öelda siis seda, et valikuline ellujäämus, kes jääb rohkem ellu, et need head krookused, seksikad konnad, jäävad paremini ellu linnas. Sellepärast et kiskjad jälle linnas, kes neid ära sööks, aga, aga nüüd, kui kui liik on kaua aega elanud linnas nagu see rasvatihane ja siis on ta nii-öelda evolutsioonilises mõttes aru saanud, et tegelikult ei olegi siin vaja nii väga karjuda ja pingutada, sellepärast et ressursse jagub, territooriumid on väiksemad, lihtsam on ellu jääda ja järelikult ei ole mõtet ka nii palju selle helistamise peale kulutada. Ja see ongi siis minu väike teooria, et mida hiljuti pisemalt sisse linna koloniseerimine oma riigi poolt on toimunud, seda seda tugevamad siis need sugulise valiku signaalid on alguses, aga kui on juba tegemist pikaajaliselt linnaga kohastunud liigiga siis hakkab seesugune valik vaikselt nõrgenema. Kuni lõpuks ta on isegi madalam siis, kui, kui maaelupaigas. Nii et liik saab hakkama ka väiksema pingutusega partneri leidmisel. Ja isendid saavad hakkama ja rohkem isendeid jääb ellu ka need, kes on siis kehvema kehvema tervisega ja kes neid, kes ei ole võimelised nii uhkeid signaale võib-olla tootma. No see võib tunduda evolutsioonilises mõttes liigile kahjulik isendid on nõrgemad aga teisest küljest, kui nad jäävad ellu, siis on väga hea Täpselt sama on ju, eks ole inimesega Me võime ütelda, et evolutsioonist kuidas on see nii-öelda halb, et meist nõrgemad jäävad ellu, aga samas kui palju inimkond sellest ikkagi võidab, et meil on igasuguseid inimesi ja ka neid, kel, kes võib-olla paarsada aastat tagasi oleks ellu jäänud, näiteks mina kuulun selliste inimeste hulka, sest ma sündisin enneaegsena. Samamoodi siis siis ka kui valikusurve nõrgeneb, teistel liikidel jah, pead kehvemaid, võib-olla ellu mingil mingis osas kehvemaid, aga samas jälle teises osas, võib-olla annab selline suurem varieeruvus tunnustuses looduslikule valikule veel rohkem materjali tekitada, eks ole huvitavaid uusi uusi liike teistsugustes tingimustes. Ja see on väga põnev ja väga tore, et meil on nüüd täna selline stuudiokaaslane nagu tuul, Sepp, sind, kellega seda kõike saame arutada. Aga, aga nüüd on hüpotees püstitatud. Kaks näidet ka vähemalt on hüpoteesi toetuseks olemas. Kahest näitest võib-olla jääb esialgu veel väheks? Võib olla peaks nüüd edasi uurima, et kas tõepoolest pigem Kuidas seda edasi uurida saaks, olekski siis just minna geenide tasemele, et vaadata, millised geenid need nüüd on, kes neid, mis näiteks mõjutavad lindude laululindude värvust konnade krooksumist ja vaadata, et kas need geenid siis erin, kas nende geenide esinemisnäiteks alleelide sagedased on erinevad linna ja maapopulatsioonis ja see on selline asi, mille, milleni tegelikult linnastumise linastumist uurivad teadlased ei ole õieti veel jõudnudki. Tihtipeale need geenianalüüsid on kallid, need on, nõuavad sellist keerulisemat tuuri. Aga kindlasti see prints sinnapoole on. Need esimesed geeniuuringud on ka juba olemas, aga need on sellised suured ja üldised, et vaadatakse mingeid üksik üksikuid mingisuguseid nukleotiide üle kogu genoomi ja vaadatakse, et väikesed erinevused linna ja maa vahel on. Selliseid uuringuid on olemas, aga seda, et keegi läheks konkreetselt suguliste sugulise valiku all olevate tunnuste geenide juurde, seda veel ei ole tehtud. Et see oleks nüüd väga loogiline, järgnes on ja tegelikult ongi just see võimalus, mida linnastumine meile pakub evolutsioonibioloogia mõttes hästi ainukordne, sellepärast et linnasid on üle maa üle maakera, eks ole, päris palju ja neid võidki vaadelda nagu igat ühte sellist eraldi väikest katseala, kus toimub seesama katse hästi paljude selliste replikaatidena mis on ideaalne selline nii-öelda välilabor selleks, et, et mingisugust evolutsioonilist protsessi uurida ja saagimislinnade põhjal vaadata seda, et, et kas siis sellisesse uue elupaiga hõivamise varajases etapis suguline valik mängib olulist rolli või ei mängi. No linn on selles mõttes selline samasugune labor nagu looduse samm, on olemas saared. Et saarel on ka evolutsioon teistmoodi kui suurel mandril. Just et ongi käsitletud ka mingit sesse teoreetilisemates artiklitest, siis linnasid, kui, siis selliseid saari, kus on hoopis teistsugused tingimused ümbritsevas maastikus, et kui me nüüd ka näiteks võrdleme linnasid Eestis mingite muude linnadega kuskil kuskil siis troopikas või siis kõrbepiirkondades siis nad on omavahel sarnasemad, kui siis metsik meid ümbritsev loodus. Seetõttu ongi, ongi võimalik just näha neid selliseid linnastumise trende ja kuhu me tegelikult selle artikli kirjutasin, millest meil tänase jutuajamine alguse sai? Ongi üks uus teaduslik raamat, esimene teaduslik raamat, mis on kirjutatud linnastumise evolutsiooni kohta, mis on nüüd varsti ilmumas ja, ja seal on siis välja toodud kõikvõimalikud tahud, mida, mida siis linnastumine võimaldab siis evolutsioonibioloogia vaatenurgast uurida. Seal on sinnani välja, et milline võiks olla linnastumise mõju inimese evolutsioonile. Vaat, see on väga põnev. Mis raamat see nüüd on ja kust ta tuleb ja mis seal veel sees on? See on, eks ingliskeelne raamat rahvusvaheline ja sinna siis erinevate evolutsioonibioloogia ja linnastumise uurimise tippteadlased siis kirjutanud erinevatel teemadel peatükke ja minu peatükk oli seal linnastumine ja suguline valik, mis ma kahe kolleegiga kirjutasin. Ja see raamat nüüd peaks sellel aastal lähikuudel nüüd ilmuma ja ma olen ise selle raamatu osas väga elevil, sest ma arvan, et see annab väga suure tõuke siis linnastumise ja evolutsioonibioloogia kokkuviimisele. Sellise uue põneva uurimissuunana. Ja see on alati tõepoolest põnev, kui tekib uus uurimissuund. Kahe suuna segunemise. Täpselt ja sellised sellised olukorrad on just kõige paremad võimalused selleks, et uusi teadmisi tekiks. Täna rääkisimegi siis uutest teadmistest sugulise valiku kohta linnades. Mõned teadmised vajavad veel kontrollimist ja vestluskaaslaseks. Tuul, Sepp. Linnaelu pakub inimestele nagu ka loomadele palju mugavusi, kuid linnas varitsevad teatavasti ka omad ohud. Üks niisugune päris suur oht inimeste ja arvatavasti siis ka linnaloomadel tervisele ja elule on õhus Ast. Õhusaastet on uurinud paljud maailmateadlased, nende seas ka Hansoru, kes on Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent ja uurinud nii nii peen saastat linnades kui ka kui ka osoonis astet. Osoon võib esialgu küll tunduda sellise sõbraliku ühendina paljude jaoks või võiainena no kasvõi kasvõi näiteks ETV keskkonnasaade kannab, kannab sellist sõbraliku nimega tegelikult osoon. Liiga suures koguses on kindlasti kahjulik. Been saaste samamoodi. Hea küll, osoon on H3. See on enam-vähem teada, mis on peensaaste. Peensaastaja on erinevat päritolu, et tegelikult kas seesama osoon võib-olla selline väike osakene õhus tolm võib olla Kosakene õhus lenduvad orgaanilised ühendid võivad olla osake, nägus, et milline see osak on, et see on väga lai, aga ohtlikumad osakesed tulevad Enejatest põlemisprotsessidest ja üks nendest on siis auto mootor, kus põlemine toimub ja kus nad siis välja tulevad, jõuavad õhku ja me võime neid sisse hingata. Siis osooni puhul ma täpsustaksin, et see hea osoon, see on seal kõrgel osoonikihis 15 25 kilomeetri kõrgusel ja, ja seal ta kaitseb meid. Aga kui ta on siin maapinna lähedal, siis me hingame ta sisse väga reaktiivne ühend ja põhjustab massis hingamisteede kahjustus. Ja peentolm põhjustab midagi. Peentolm põhjustab nii hingamisteede kahjustusi, kui läheb hingamisteedes vereringesse põhjustab südame-veresoonekahjustusi, põhjustab erinevaid põletikulisi haiguseid, diabeeti, artriiti. Osad osakesed jõuavad, Kaie põhjustavad siis neurogeneratiivsed haigusi. Alzheimeri risk suureneb ja nii edasi, et mida rohkem uurime, seda rohkem saame me teada. Sellise jutu peale ei julge enam linnas varsti eladagi. Aga kui me vaatame üldist rahva tervist, siis tegelikult inimesed elavad järjest kauem, et õhusaaste küll nii-öelda mõju rahva tervisele negatiivset, aga kui me muid häid asju soodustame, siis kogu tulemusena inimeste tervis ikkagi paraneb. Aga läheme nüüd kahe hiljutise uuringu juurde, millest üks käsitles siis just nimelt peenosakesi ja ja teine siis osooni globaalses vaates sealhulgas Eestiga. Jah, et meil on need, mida juhib siis Londoni Londoni hügieeni ja troopilise meditsiiniülikool kus on siis enam kui 20 riiki kaasatud ja iga riik esitab siis eri linnadest oma õhusaaste, suremuse ilmastikuandmed ja meie saatsime siis andmed Tallinnast, Tartust, Narvast ja Kohtla-Järvelt. Ja, ja siis analüüsisime koos neid andmeid, et osakeste uuringus oli meil kokku 652 linna ja sooni uuringus oli 406 linna ja me leidsime siis erinevatel kontinentidel. Kui palju siis see suremus suureneb? Et osakeste puhul näeme, et kui see tase tõuseb peenosakesed siis täpsemalt Tase tõuseb seal 10 mikrogrammi võrra siis suremus tõuseb kuskil 0,3 0,4 protsenti oleneb siis täpsemalt ka, mis linna või piirkonnaga meil tegemist on, aga keskmiselt selles suurusjärgus. Ja kui meil on sellised episoodid, kus uus aasta on seal 50 kuni 100 mikrogrammi kuupmeetris tähendab see juba kaks, neli protsenti kõrgemat survet. Pärast seda, kui kergesti see saaste nii kõrgele võib tõusta, et, et niisugust suremuse efekti võime näha. Meil on viimastel aastatel mitte enam nii kergesti, sest ütleme, et sellised õhusaaste väga kõrgeid väärtusi ei ole viimase 10 aastaga väga palju olnud, et aeg-ajalt küll on näiteks kõige kõrgema tõusmas toas on meil uusaastaööl, kui kõik rakette lasevad, siis on nagu kõige kõige suuremad. Aga kevaditi sellised episoode on talvel, kui hajumistingimused on halvad ja on ka sügisel, kui inimesed kulu põletavad. Näiteks Tartus näeme õhtul kell üheksa, 10 hakkab õhusaaste suurenema. On teada, et ei tohi põletada, paned põlema siis, kui teised magama lähevad. Mida see statistika näitab, et kui kiiresti saasta saaste mõjub? Selle usaste puhul me saame rääkida, sest akuutse ste kroonilisest mõjust ehk siis krooniline on see, et kui sa lähed pikka aega saastunud piirkonnas, sul tekib krooniline haigus, akuutne mõju on siis selle haiguse ägenemine. Antud kahes uuringus. Me vaatasime sellised lüües episood, kus inimeste haigus ägeneb ja, ja nad siis surevad sellesse nii-öelda juba nendel olemasolevasse haigusesse. Et sul näiteks eks on südame isheemiatõbi ja, ja siis ägeneb ja sa võid saada infarkti või insuldi ja siis sured selle tagajärjel ära. Kuidas Eesti linnad need neli, mida siis uuriti, aga ka üldse maailma kontekstis paistavad? Jah, et näiteks selle osooni puhul me vaatasime ka, et kui suurt mõju omaks see, et kui me nii-öelda täidaksime neid erinevaid, et näiteks Euroopa liidus ame, siis direktiivid, õhusaaste niheda maksimaalsete väärtustele, siis vehaan soovitused, aga osooni puhul enamus maailma tervishoiuorganisatsioon Maailma Tervishoiuorganisatsioon ja tegelikult enamasti on neist Eestis täidetud. Aga paradoks on see, et me ikkagi näeme tervisemõju ja teooriad ütlevad, et et puudub selline lävi ohutu konsultatsioon ehk siis see kõik, mis tuleb inimtegevusest potentsiaalselt iga saasta ühik on siis ohtlik. See tähendab, et normid on kehtestatud, aga normina on lihtsalt nii-öelda seadusakt. Jah, et tegelikult me oleme ka eeskätt siis Euroopa hingamise assotsiatsioon ja siis rahvusvaheline keskkonna temaga ühing on kritiseerinud, et need Euroopa liidu poolt seatud normid ei ole piisavad selleks, et siis kaitsta inimeste tervist. Kas tegelikult oleks vaja nulltolerantsi? No ma arvan, et me ei leia sellist konsensust et me loobuksime siis kõigest ehk siis teine asi on see, et millest inimesed on valmis siis loobuma, et see ongi selline poliitiline diskussioon. Ehk siis räägime küll, et võiks puhtam olla, aga samas ikkagi tahame ka autoga sõita. Veel statistikast, kui palju surmajuhtumeid õhusaaste pärast tekib, eriti tahaks võib-olla Eestis teada, aga maailmas ka. Kui me sellesse maailma Liinatasin kokku jõime, siis osooni puhul oli meil maailmas nendes linnades siis kuus kuni 8000, jällegi, mis läbi konsultatsioone. Me siis vaatasime Kas see oli normist kõrgema kontsentratsiooni? Ja hea, et see on normist kõrgemate konsultatsioonide puhul, et Eestis enes saame rääkida mõnest osooni poole, mõnest üksikust juust ja peente osakeste puhul siis akuutset mõju on siis meil mõnikümmend siis juhtu, millele tegelikult lisandub selline krooniline mõju, mis on iseenesest suurem. Et kui meil aastaid tagasi oli, siis peenosakeste, siis mõju hindamine üle-Eestiliselt siis näitasid, et meil on kuskil 600 varajase surmajuhtu aastas ehk siis põhimõtteliselt iga siis 25. inimene Eestis sureb õhusaaste tõttu mõnevõrra vähem eksi varaja surm tähendab, et kui tema oodatav eluiga on seal peaaegu 80 aastat, et siis ta sureb kaks aastat, et viis aastat, 10 aastat varem, kui võiks. Mida siis võiks ette võtta õhusaaste vältimiseks? Et siin ei ole sellist ühte retsepti, tegelikult ongi, et meil on vaja erinevate, siis meetmeid nad meile juttu nendest piirväärtustest, et see on kõige motiveerima. Ehk kui me saaksime Euroopa liidus need viiesajatused väiksemaks ehk siis see tegelikult ka motiveeriks. Mis viimasel aastal aastatel päris tugevalt on laual, on see, et autotootjaid ikkagi motiveeritakse tootma vähem saastavaid autosid. Elektriautod, et on üks meede, aga ka kõik muud bensiini- ja diiselmootoris on need nõuded lähevad karmimaks, et kui palju sealt või siis seda saastet välja tulla. Aga, aga loomulikult on ka autode hulga piiramine siis Eestis väga palju saastet tekitab kohtküte. Ehk siis, kui me saaksime inimesed, kasutame ainult kuiva kütust. Kui sa tahad ahju ikkagi endiselt kui keskuseks Ta on vähe saastavam, siis on ka modernset ahjud, kus on õhu pealevool ja kus seda saastet tekib väga palju vähem. No võib-olla tasuks ka elukoha valikul näiteks arvestada rohkem sellega, et ei tekiks seda kroonilist kroonilist seisundit ja võib-olla akuutse seisundi vältimiseks siis võib-olla hoiduda hoiduda reisidest mõnedes maailma kõige saastun olevatesse linnadesse. Jah, et paar nädalat tagasi ma käisin Indias ja siis kogesin isiklikult ka seda teed kuus aastat ja, ja see oli üsna vägev. Et seal seal ei tahagi väga kaua olla ja selle muidu oleks ju põnev ja tore. Jah, et seal oli kohe tunda, et õhk on saastunud ja see tekitab sulle ebamugavust. Milliseid nõuandeid meie üha täiendavate teadmiste alusel võiks anda näiteks poliitikutele nendele, kes võtavad vastu seadusi? Täpselt samamoodi peame poliitikutele südamele panema tõus, aasta on probleem, võib-olla number üks keskkonnatervise probleem üle terve maailma. Et näiteks need uuringud, mis meil ilmusid, et ilmusid siis väga prestiižsed desajakirjades, üks neist on siis New England Journal meditsiin. Mis on siis number üks selline üldterviseajakiri? Ja üks selline huvitav efekt oli see, et meie osooni uuringust see ei tulnud enam Hiina linnade andmeid. Ehk siis Hiina poliitikutele selline sõnum absoluutselt ei meeldinud. Aga vähemalt mõjub neile. Jah, tegelikult mõjub ja nad mõtlevad ka selle peale, kuidas seda saastet siis vähendada, et noh, inimestele ei meeldi mingisugune keelustamine, aga, aga sellised meetmed, mida osaliselt ka näiteks Tallinnas juba rakendatakse, et meil on bussi rajat, et meil on park tekkimine kallim. Mida veel saaks teha, et meie lumetus talves ei pea naastrehvidega sõitma et tegelikult need naastrehvid tekitavad õhusaastet ja rohkem siis motiveerida ka inimesi liituma keskküttega, et vähendada seda ahiküte sisse astuvat mõju. Sellest jutust võib jääda mulje, et et tegemist on järjekordse suure ohtliku nähtusega, nagu neid veel vähe oleks Wuhan'i viiruse puhang, eks ole. Suured metsatulekahjud. Kliimamuutused. Kas me peame nüüd võtma siis veel ühe suure ohu oma oma hirmude nimekirja? Et otse loomulikult ei tohiks ka ülearu siis karta siis seda olukorda, mis meil siin valitseb, et et kui terve oled magamata ja mõtled sellele, et mis õhku sa sisse hingad, et siis see stress on ka siis ülearu paisutatud, aga, aga samas nii-öelda linna tasemel linnaplaneerimise tasemel oma valikut tegemisel me peaksime mõtlema, et kuidas oleks võimalikku kvaliteeti parandada. Õhukvaliteedist saasteainetest eesti ja maailma linnades ajasin juttu Hans oruga. Tänases saates oli juttu sugulisest valikust, linna loomadel ja linnaõhu tervisetoimest. Juttu ajasid tuul, Sepp on Zorro ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast. Kuulmiseni taas.
