Teadust kõigile Eesti ja meie naabermaad on maakera pika ajaloo jooksul triivinud pikki vahemaid lõunapoolkeralt üle ekvaatori praegusesse paika. Paleontoloog Tõnu Maidla annab Baltika mandri ajaloost ülevaate. Taime juurte elu ei ole palju vähem seiklusrikas kui õite ja lehtede oma kuid selle uurimiseks tuleb olla eriti nutikas, sest muld ei paista ju läbi. Kuidas juured maa all üksteisega konkureerivat ja koostööd teevad ning millised on nende olelusvõitluses strateegiad, räägib ökoloog Anu Lepik. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Kui inimeste käest küsida, millisel mandril me elame siis tavaliselt öeldakse, kas Euraasia Euroopa. Aga väga vähesed inimesed tulevad selle peale, et kohe vastata peame Baltika mandril. Aga need, kes teavad natukene maakera ajalugu, need teavad, et päris vale see vastus ei olegi, ongi olemas Baltika manner, vähemalt olnud. Täpselt nii see manner tekkis eraldiseisvana kusagil enne kambriumi ajastu algust. Ja meie Eesti aluspõhjas kivimitena on väga hästi dokumenteeritud see osa selle mandri ajaloost, mis algab kõige hilisema eelkambriumi ka mida tänapäeval tuntakse Ediaacara ajastu nime all, Austraaliast pärit nimi ja sealt edasi siis, kuni tegelikult eksisteeris Baltika oma kuni siduri aasta lõpu temani alguseni. Ja Tartu ülikooli geoloogid ongi Baltika mandri ajalugu uurinud päris põhjalikult viimasel ajal. Täna on laboristuudios Tõnu Maidla Tartu Ülikooli geoloog. Et üks selline päris päris suur projekt ühele poole saanud sel teemal, aga siin oli, nüüd rääkisite kambriumist ja silurist, aga mitusada miljonit aastat tagasi see siis umbes oli, kui see Baltika tekkis. No tegelikult on nii, et kambriumi ajastu algust dateeritakse täna numbri järgi 541 miljonit aastat tagasi. Ja Baltika tekkis enne sõda. Tähendab sellest ajast on meie ettekujutusele konstruktsioonidest nüüd natukese vähem täpsed ja ma ei julgeks käia välja täpselt numbrit, aga ma usun, et vähemasti 100 miljonit aastat või rohkem enne sõda oli Baltika kindlasti olemas omaette. Oli üks niisugune manner. Kuule, manner, mille piirid tänases geograafias näeksid välja umbes niimoodi et see piir tuleb põhjast lõunasse mööda uraani mäestiku alates kusagilt kandist moodustab siis lõunas kaare, lõikab ära Musta mere kõige põhjapoolsema ranniku, jättes Krimmi välja Ukraina enamasti sisse, siis lõikab ta põiki üle Ukraina idaosa ja, ja Moldova põhja poole haarates kõige idapoolsema osa Poolast. Ja Kirde-Poola pöördub siis see piir sealt edasi juba kaugemale loodesse. Ja nüüd erinevate autorite järgi küll natuke erinevalt kulgedes haarab see kindlasti endas kogu Skandinaavia, aga nüüd osa autoreid jäävad sellega veidike kaugemale läände koopasse ja põhja poolt läheb see mööda siis Skandinaavia poolsaart ja haarab kaasa siis veel ühe madalmerelise ala, see on siis sinnasamasse valge mere naabrusse jäävad alad, mis jäävad siis põhimõtteliselt Koola poolsaare ja vahel. Nii et niisugune manner, kas see tähendab, et on olemas Baltika laam maakoore? Üldiselt on ju see, mida me käsitleme Baltika mandrina, sisuliselt seesama Baltika laam, mille ajalugu me tunneme väga hästi viimase poolesaja miljoni aasta jaoks ja hakkame järjest enam aru saama sellest ka kaugemasse minevikku, aga võib-olla veel mitte nii täpsete dateeringute numbrit. Ega tegelikult meil on ettekujutus olemas, et kusagil miljardi aasta taguses ajas oli Baltika küll seotud teiste teiste plokkidega, aga naabrid olid, ütleb, et teised üks naaber näiteks oli, oli hoopistükkis oma soonia. Ehk siis praegune Lõuna-Ameerika tuumikosa ja see tähendab seda, et see viis meid hoopis teise nii-ütelda stoori juurde. Et kui me räägime Balticast, siis tegelikult automaatselt Eesti seisukohast vaadatuna me räägime ajavahemikust, mis algab hilise kambri mehe 100-ga ja ja lõpeb sinna kuhugi permi ajastu algusesse. Ehkki hilisema poole sellest ajast ei olnud Baltika enam mitte omaette vaid tegelikult läks järjest liitudes suuremate kontinentidega lõpuks ühe suure hiidmandri pange koosseisu, mis moodustus kusagil permi ajastu, teiseks pooleks. Jek miljonites aastates tagasi. Ja see oli noh, keskeltläbi 250 270 miljonit aastat tagasi. Kas Baltika algust loeme kambriumi alguse paiku sellepärast, et siis ta eraldus? Ei, ta oli ikkagi ka varem olemas see osa, see osa meie ajaloost ei ole praegu nii täpselt teada, neid konstruktsioone on tehtud oluliselt väiksema täpsuse ja detailsusega, kui võrrelda nendega, mis on olemas Gamblema aasta algusest peale. Nii et noh, siin konkreetsetest numbritest rääkida ei ole nii lihtne, aga kindlasti oli Baltika olemas kusagil 700 miljonit aastat tagasi ja ühel hetkel ta siis selle miljardi 700 miljoni aasta vahel sealt tõenäoliselt eraldus sellest suunast makist. Aga see on ikkagi väga põnev, kuidas mandrid ja mandlite tükid on ajaloo jooksul täiesti erilistes kohtades ära käinud. No tegelikult on ju see idee ju iseenesest päris vana. Üks tuntumaid mehi, kes selle ütelda lihtsustatud või veidi primitiivselt kujul välja käis, oli meteoroloogiaprofessor Alfred veegener. Eks muide käis ka Eestis mingil ajal kolmekümnendatel aastatel, aga teooria käis ta väljas isegi natuke enne sõda. See teooria oli välja käidud nii-ütelda lihtsustatud kujul, selles mõttes. Ta leegionär märkas ainult 100 kontingente piirjooned justkui sobiksid. No mitte päris ideaalselt. Aga noh, sinnapoole. Eriti Atlandi ookeanis. Ka niimoodi jah, täpselt, aga ka põhimõtteliselt ka teistega läks tal kuidagimoodi asi klappima, natuke hilisemad spetsialistid, kui ta on väitnud, et kui me võtame kontinentidega kaasa madala rannikumere, nõndanimetatud kontinentaalset seltsi siis sobivatel piiridel paremini tema käis selle mõtte välja ja pärast seda tegelikult jätkus siis sellega mitmed spetsialistid, tõendaside teis mandrite nihkumine füüsilise füüsikaliselt võimatu, seda ei saa olla. Ja, ja kui see lõpuks see idee jõudis nii-ütelda modifitseeritud kujul kujul tagasi kuuekümnendatel aastatel, siis tegelikult oligi tekkinud arusaam Ta lihtsalt Mandride maakoorekihku ookeani peal vaid kõik see protsess saab alguse tükk maad sügavamalt ja see on see, mida me tunneme saadaval Landektoonika nime all. Ja sealt siis tegelikkuses saigi alguse suur revolutsioon geoloogias, mis tegelikult reformis kogu geoloogia 20. sajandi teisel poolel 1970.-te 80.-te aastate paiku, kus senised ettekujutused planeedi pinna arengust, mis seisnes põhiselt väga suurtes tõusudes ja väga sügavates vajumistes asendusid tegelikult sellega, et liiguvad suured kontinentaalset laamad. Nad liiguvad vahel sõltumatult, vahel 11 mõjutades, tekib kollisioone, mis tekitavad suuri katakalism põhjustavad mäe teket, teismelisi sündmusi, hulkanismi ja tulenevalt sellest mandrid liiguvad, on muidugi üsna loomulik ka see, et nad satuvad aja jooksul erinevatesse kliimavööndid. Sama juhtus Baltikaga, mille kohta on meil tegelikult teada, et kambriumi ajastul oli tegemist keskmiselt kõrgetel lõunalaiustel paikneva kontingendiga. Enne seda ei ole päris selge, seal on kaks vaadet, ühed paigutavad Baltika ekvaatorile, teised jätavad ta kõrgetele laiustele. Seal on, nagu öeldakse, veel aruteluruumi. Sealkandis, umbes kus praegu Antarktika hakkab olema. Noh, jah, pigem Patagoonia, ütleme aga siis sealt peale. Tegelikult Ta leidis aset, see protsess, mis on tegelikult väga hästi dokumenteeritud ja mille kohta on avaldatud väga palju erinevaid töid mis näitavad siis seda, et kusagil ordoviitsiumi ajastu algu pooleni püsis Baltika enam-vähem samas positsioonis. Ja tegi siis ordoviitsiumi ajastu keskel läbi üsna kiire liikumise kõrge poolsetelt lõunalaiustelt lõunapoolkera troopikas minaatori poole, kui me töötame ette seda, et kui me nüüd täna Eestist lendaksime üks Egiptusesse või okei, võtame laiuskraadid samad, lendame Varssavist Kuubale. Noh, ma arvan, et igaüks saaks aru, et midagi muutub. No kindlasti lennukiga saab palju kiiremini, ilmselt kui, kui Baltica liikus Lennukiga saab kiiremini Baltikaga ja muutus on väga selge järsk. Astume märjal sügisel lennukisse ja tuleme väga kuumal suvel välja. Baltikaga läks ka niimoodi, ainult et see protsess oli aeglasem. Ja me saame seda tagantjärele uurida seoses sellega, et settekivimid on just nagu arhiiv. Nad mingil moel säilitavad mingeid elemente sellest, mis juhtus nii-öelda nagu Me väljendame omavahel rääkides, seal on kusagil olemas kunagise paleokeskkonna signatuur. Settekivimid tekivad ju siis, kui on meri, see tähendab, et osa mandrist oli aeg-ajalt ikkagi veejalga. Settekivimid tekivad siis, kui on meri ja, ja kui me räägime Baltika paleokontingendist, siis me tegelikult peame silmas mandrit koos seda ümbritseva madalmerelise alaga. Madal mereline ala meie jaoks sellepärast tähtis, et Eesti oli valdava enamuse Baltika iseseisva arengu hilisemast perioodist sellesama kontinendi servaala madalmere piirkonnas. Täpsemalt ta oli selles kohas, kus sellesse sobistus sisse üks sügavam laht mis haaras enda alla siis lõunapoolse Eesti põhja- ja lääne teise osa ka Leedut ja avanes kuhugi sinna tänapäeva iva, kaardus lõuna või edela poole vahel märgitatakse kaartidele selle koha peale üks moodustis nimega liivi keel. Kui räägitakse seda, et ühte tüüpi settekivimid justkui küünivad keelena või, või sellise sopistusena testib settekivimite sisse. Väga põnev on see, et liivi keelest saab rääkida peale Karl Pajusaluga näiteks Tõnu Meidlaga. Ja tõepoolest on nii ehti, ma tunnistan ka ausalt öeldes, et see termin on ikkagi pigem inglisekeelse kirjanduse pärusmaa ja seal on seal. Aga eesti keeles on see tore sõna bänd tõesti olemas. Jaja, et räägiks selle Baltika liikumise loom võib olla tervikuna ära. Kuule, ma jõudsin rääkida üldse, tähendab seda, et suhteliselt kõrgetel laiustelt, mida me kindlalt teame kambriumi ajastul jõudis Ordoviitsiumi keskel toimunud üsna aktiivse ja kiire liikumise tulemusena Baltika madalatele lõunalaiustel. Kuna ülejäänud kontinendid olid suhteliselt staatiliselt selle juures, siis jäi Balticast kaugele maha suur hiidkontinent Kondvana mis oli tegelikult nii suur, et ta ulatus ühe otsaga peaaegu ekvaatoril teise otsaga boonusena peaaegu ja vahemaa Baltika ja Kondvana vahel järk-järgult kasvas. Samal ajal teisel pool oli ees põlevkontinent nimega laurentsija. Enamus tänapäeva Põhja-Ameerikast väiksed karvakesed välja arvata, ütleme nii. Ja selle käigus hakkas järk-järgult ahenema kunagine ookean, mis oli nende kahe pale ja mandri vahel. See kandis nimetust Yapetuse ookean ja see hakkas ordoviitsiumi ajastu lõpul jääma juba üsna kitsaks ja järk-järgult sulgus siduri ajastul ja temani algul. Selle tulemusena toimus Baltika ja Laurence ja paleo kontinendi nii-öelda kokkusulamine või avalgameerumine. Ja kuna see liikumine jätkus, siis tekkisid sellel kontaktil deformatsioonid. Niisuguste ookeanide sulgumise protsessi on uuritud ju korduvalt mitmesugustel erinevatel näidetel mitmetes erinevates piirkondades ja põhimõtteliselt teada, mismoodi see käib. Seal tekib alguses mitmesuguseid niinimetatud saar kaarelisi süsteeme ehk siis ookeani laam sukeldudes Mandrilise alla kergitab üles niisugused kõnnised, mille, mida mööda kujunevad selliste saarte read umbes nii nagu tänapäeva kuriili tujale uudid. Sellega käib tihtipeale kaasas hulkanism mille jälgi muide on ka Eesti aluspõhjas olemas. Sellega käib väga tihti kaasas Zetandite väga kiire ladestamine väga suures massis tihtipeale kilomeetrite kaupa. Ja, ja sama protsess algas siin ja see produkt, mis siis tekkis, on tänapäeval hästi tuntud Skandinaavia mäestik, kuna mis jätkub tegelikult ka teisel pool Atlandi ookeani mööda Põhja-Ameerika idarannikut ja tegelikult moodustesse kunagi ühtse nõndanimetatud Kaledoonia süsteemi. Skandinaavia siis Apolatsi mäestik Kusjuures Kaledoniidide süsteem oli, oli hästi dünaamiline ja muidugi ka selles mõttes keeruline, et seda ei tule võtta nii, et kaks sirget sirge servaga objekti puutusid kokku ja kõik, mis sündis kahe sellel kontaktil riigis igal pool aset üheaegselt. Ja hiljem see protsess jätkus siis sellel viisil, et moodustunud pole kontinent, mida kunagi nimetati euro meedikuks, vahepeal, aga viimasel ajal on hakanud kinnistama termin laurussi ja mis on ühelt poolt siis siis Baltika pole kontinendi tuumaks oleva Ida-Euroopa ehk veneplatvormi. Ja teiselt poolt siis Laurence pole kontinendi nimede hübriid siis sa pole kontinent, järk-järgult liitus teistega selles mõttes, et lähenes Kondvana lähenes Siber ja aktiviseerub sona teisel poolel siis see kunagise Baltika paleo kontinendi Uraalis järv ja selle tulemusena moodustus tegelikult siis permi ajastuks permi ajastu, teisel poolteiseks pooleks suur hiidmanner, mis haaras praktiliselt kõik mandrilt alad tollasel planeedil, see tähendab seda, et see oli selline pikk, võiks öelda sirbikujuline või poolkuu kujuline paleokontinent, mille ühes otsas kõige kaugemas kirdeotsas praeguste ettekujutuste järgi olid kaks eraldi väiksemat kontinentaalset fragmentide tulid Põhja- ja Lõuna-Hiina. Ja sealt edasi sai, põhimõtteliselt ei saanuks põhimõtteliselt jalutada mööda maad kaarega üle siberi üle laurussija ja sealt edasi Kondvanale, mis moodustus siis tänapäeva lõuna Mandritest, Antarktika Lõuna-Aafrika Austraalia kindlustanud ja nii edasi. Praegu on Baltika siis koos oma naabritega jõudnud või oma naabrite keskel jõudnud siis kauge ajaga võrreldes hoopis teise maakera otsa. Eks ole, kõrgetelt lõunalaiustelt, kõrgetele põhjalaiusele. Nii on, mida tulevik võiks tuua. Kas kas Baltika saab kunagi taas iseseisvaks? No esimene oluline moment on muidugi see, et see tulevik on kindlasti väga-väga kauge ja meil on päris raskete kujuta tollaseid tingimusi, aga konstruktsioone sellest, et kui praegused liikumised ja trendid enam-vähem jätkuvad sellistena, nagu nad on olemas ja kui me saame siin ka mallivad Ta teistest sündmustest, mis on toimunud kaugemas minevikus siis on küll räägitud sellest, et tõepoolest teatud muutused hakkavad aset leidma. Räägitakse sellest, et lõunast hakkab Euraasiale õua peale Aafrika Vahemeri, mis on tegelikult jäänuk kunagisest teedis ookeanist, aheneb järk-järgult ja ühel hetkel lõpeb migratsiooni probleemi ära selle võid lõppeks migratsiooni probleemi ära sellega, et rahvas saaks rahulikult jalutada Põhja-Aafrikast Itaaliasse, aga sinna läheb päris palju aega. Selle tulemusena võiks eeldada, et Euraasia võib teha läbi teatud sellise rotatsiooni või liikumise, mis natuke võib nihutada meie tänast ala kuhugi põhja poole. Aga nagu öeldud, need protsessid on selles mõttes väga aeglased, et täna me oleme õnnelikus seisus, meil on satelliitmõõtmistega võimalik olnud kindlaks teha laamade tegeliku liikumise kiirust. Ja no enamasti on need kiirused mõni sentimeeter aastas, üksikutel juhtudel võib juhtuda üle 10 sentimeetri aastas, mis noh, tegelikult teeme siit järelduse, et noh, me võime ju püüda hinnata, et kui tõesti mingid muutused aset leiavad, siis siis sentimeeter aastas tähendab seda, et ikka võtab päris kaua, enne kui Tartu-Helsingi laiuskraadile jõuab ja sealt edasi veel kaugelt rohkem. Isegi nende kiiruste juures on protsess aeglane. Aga tõenäoliselt ei ole ka see see piirkond, mis oleks kõige intensiivsemalt liikumistele. Sest tegelikult on see kunagise Baltika süda ja just eelkõige Baltos kandja regioon ehk see ala, mis on praegu siin Läänemere ümber on tegelikult maakoore mõttes üks kõige paksema ja stabiilsema maakoorega piirkondi maailmas üldse. Meil siin on ikkagi tegemist, seisneb ta mõtles ikkagi ju täiesti peaaegu et rahuseisundiga Oleme siin, nüüd ajas rännanud nii kaugesse minevikku kui ka natuke tulevikku. Sellega siis Tartu ülikooli geoloogid ka tegelevad sellise laiahaardelise teemaga. Kuid teisest küljest, geoloogia on ju ka hästi praktiline teadlased, kuidas need kaks asja nüüd võiks õõnestada, kokku viia? No esimene kõige lihtsam seos tekib see sellega, et me peame ju tegelikult kõik oma leiud ja kõik oma sündmuste kajastused ajalises mõttes teatud süsteemi sobitama see tähendab seda, et meil on tarvis vanade asjade analüüsimiseks niisugust head ajalist karkassi. See karkass on tegelikult seesama, mida kasutab praktiline geoloogia. Näiteks kui Eesti geoloogiateenistus koostab Eesti geoloogilist kaarti või parandab seda kusagil või teeb mingisuguseid projektseid uuringuid seoses maavaradega siis tegelikult on needsamad ajalise raamistiku elemendid seal ju kasutusel ja see töö tõi ka meiega puhul kaasa üsna olulisi täpsustusi Eesti geoloogilise ajaloos toimunud sündmuste nii-ütelda Atreeringutas ja ajastuses. Ja need tulemused on tegelikult praktikutele olulised. Esmaspäeva hommikul oled oodatud geoloogiateenistusarupidamisele, kus täpselt needsamad küsimused on laual. Nii et jõudsime praktiliste järemiteni ja vestluskaaslaseks, Tõnu Maidla. Taimed meeldivad paljudele inimestele, nad on ilusad, rohelised õitsevad aga tihtipeale unustame taimede puhul ära ühe väga tähtsa osa taimedest, mis silma ei paista. Mis taimede jaoks on väga tähtsad. Võib-olla inimesed seda igapäevaelus isegi seda osa nii ilusaks ei pea. Aga teadlased teavad, et taime juured on taimedele väga tähtsad. Juurte kaudu saab taim toitaineid ja vett mullast, nagu me teame. Ja ei jäta teadlased taime juurigi uurimata. Üks neid teadlasi, kes taime juurte maa elus maa maa-alust elu uurib on Anu Lepik, Tartu Ülikooli taimeökoloog ja ta nüüd möödunud aasta lõpus ka doktoritöö kaitsnud sel teemal. Teemat valdab ja eriti keskendunud taime juurte omavahelisele konkurentsile või ka koostööle seal maa all. Sest on ju nii, et taimed kasvavad tihtilugu üsna üsna tihedasti koos ja, ja seal juurtel võib minna suhteliselt kitsaks. Mis seal maal siis toimub, kui heita pilk peale heita teadlase, teadlase vaate? Ega päris täpselt ei teagi, mis sealmaal toimub, et see ei ole päris sulatõsi, et teadlased nii väga neid taimi uuri, üldse uurivad, et eks need teadlased lähevad ka kergema vastupanu teed, et palju rohkem on uuritud ikkagi taimede maapealseid osi. Seda võib arvata tegelikult meil just eelmises saates oli ka üks taime juurte uurija külas Ivikastanen kes vaatab, kuidas taime juured kõrgema temperatuuriga toime tulevad. Niiet natuke ikkagi uuritakse, aga tuleb välja, et meil on sattunud just viimasel ajal sellised erakordsed teadlased. Ei, no kindlasti uuritakse aga oluliselt vähem ja tegelikult on ju põhjus väga lihtne. Taime juuri on lihtsalt palju keerulisem uurida, et nad on ju maa all, neid ei näe, neid ei saa sealt ilusti kätte päris täpselt ikkagi ei ole ju teada, mis sealmaal toimub. Et just see raskus, uurimise raskus on see, miks neid on oluliselt vähem uuritud. See on nii nagu see anekdoot, et kust otsida võtmeid, et ikka laternalt kuigi on teada, et seal neid ei ole. Aga ometi see uuring käib, nüüd on, ongi, võib-olla hea alustada siis kohe sellest, et kuidas need juured ikkagi siis paistavad, kuidas me juurte kohta teadmisi saame, muld läbi ei paista. Mul läbipaistvad hästi. Et üks variant on kasvatada taimed siis nad lihtsalt väga julmalt papp tuleb taimed ära võtta mulla seest ja siis juba saab nende juurtega edasi tegutseda, et on võimalik neid skaneerides uuride saada vastavate programmidega erinevaid andmed juurte pikkuse, diameetri no igasuguseid andmeid saab sealt kätte noh, lisaks veel kaaluda ja siis kalkuleerida sealt igasuguseid erinevaid kaudseid ja otseseid andmeid nii-öelda ja siis saabki teada juurte kohta üha rohkem ja rohkem. Nonii ja sellist tööd te olete teinud päris järjekindlalt potikatseid, põhiliselt siis. Just et kooslustes on juured väga-väga tihedalt üksteisega seotud, nad on üksteisele väga lähedal ja juba päris looduslikust kooslusest neid juuri mullast kätte saada, see on ikka päris võimatu, ma arvan, et seal on väga tihe see elu. Et siis tõepoolest potti katsetes on võimalik natukene manipuleerida ka mulla nende lõimisega teha natuke kergem muld, rohkem liivasem, et on võimalik need juured sealt välja pesta, samuti meie katses olid kasvasid taimed kas ühe hooaja või siis kaks hooaega, et tegelikult olid taimed päris noored. Et need juured ei jõudnud võib-olla ehki nii tihedalt sinna potitäis kasvada. Aga mis meil veel, uudne oli see, et lisaks sellele lihtsale nii-öelda pesemisele ja kaalumisele meie siis veel kasutasime juure selle poti mulla külmutamist ja siis lõikasime seal tsekke autorid ja siis vaatasime, kuidas nad selles potis paigutasid. Ja see oligi tähtis loomulikult. Seda selliseid asju ei tea mina, et oleks keegi kasutanud, et oleks mulda külmutanud lõiganud ja siis seda juurepoti pindala skaneerinud ja sealt pildi pealt siis juureneid ristlõikeid üles lugenud ja nii-öelda kaardis. Ja sai mitmel tasandil siis teada, kus see lõige just tehti, et kui tihedalt kuskil juuri all Just tegime kahelt tasandilt, et viis sentimeetrit ja 10 sentimeetrit, et vaadata, kuidas sügavuselt juured erinevalt on paigutanud. Taimed olid siis rohttaimed, mis liigist. Need olid rohttaimed, täiesti tavalised Eesti liigid, Eesti niiduliigid. Nii ja nüüd ongi tähtis, kuidas need liigid siis omavahel hakkama said sest muld on neil üks aga, aga ressurssi tahavad sealt kõik kätte saada. Kas taimedel on ka mingi konkurentsistrateegia, kui nii pidulikult öelda? Mina arvan, et eks neil ikka mingi strateegia on, aga kuna ikkagi meil oli potikatse, siis ei peegelda nüüd päris täpselt seda, mis toimub looduses. Et asja mitte liiga keeruliseks ajada, siis meil olid, kasvasid koos liigid ainult kas samast liigist naabritega või siis ühe erineva liigiga, et tegelikult oli naabriteks kas avalik või üks erinev looduses, sellist olukorda. No leiab, aga see ei ole tavaline. Ja kui alustada mingi teema uurimist, nagu meil siin tegemist on, siis ongi tihtipeale kasulik lihtsustada legaat ja kuidas siis pilt paistis nendelt rist lõigetelt kui olid ühesugused taimed või teistsugused taimed ja kuidas erinevad liigid ilmselt käitusid üksteisega ka eri moodi. Aga see ongi väga liigispetsiifiline millest kohe võib kohe järgmise kriitika, et me ei saanud absoluutselt kõiki taimi kasvatada, tuli teha mingi valik ja kasse, vallik, need olid ideaalne, seda me ju ei tea. Et selle valiku põhjal oligi niimoodi, et osad taimed käitusid nagu ühtemoodi ja osad käitusid vahepeal natuke nagu teistmoodi. Et see juurte paigutus nii-öelda selles potis. See oli muidugi üks aspekt, et, et kui vaadata ka nii-öelda natuke lihtsamat varianti, et kuidas nad taimed omavahel konkurentsis hakkama saavad, et siis ongi taimedel kaks varianti. Sedasi laialt öeldes, et kas nad on sellised agressiivsemad, et tahavad enda naabreid alla suruda ja ise nii-öelda võita. Teine variant on see, Nad on head kannatajad. Et nad suudavad sellele survele, mis tuleb naabrite poolt hästi vastu pidada. Ja selleks ongi taimedel erinevad strateegiad. Et kui sa tahad olla hea nii-öelda alla suru ja siis on kasulik. Kui me räägime juurte puhul, siis kasvatada suurem juuresüsteem suurem juures juurestik. Ja sellega siis haarata rohkem ressursse, rohkem ruumi ka Roman ressurss. Ja seega naabritele jääb ju vähem. Hõivata kohe territoorium Raiast märgistada. Just kasvada kiiresti ja haarata nii-öelda see ala endale. Aga kui oled sihuke valitsejale teise strateegia, et ei kasva kiiresti, siis on näiteks üks variant, et kasvatad oma juured hoopis sügavamale, et sügavamal on tõenäoliselt vähem neid juuri, vähem konkurente ja siis tegutsed hoopis sügavamal tasandil. Nii-öelda. Teine variant, mida me leidsime, on see, et kui juured harunevad vähem et ka see aitab nii-öelda paremini tolereerida. Aga noh, siin on veel palju-palju agasid, et kanvõimalused, kui taimede juured vähem arenevad, et siis neil on ka on üks võimalus, et nad on rohkem mükoriisad hoopis seinad siis enedest. Just et neil on rohkem võib-olla siis neid seeni, kes nagu aitavad neil rohkem toitaineid koguda. Ja ei olegi vajalik, nii suur juurestik nii-öelda. Aga see teine strateegia on siis natuke selline, et jäädakse küll ruumiliselt sellisesse väikesesse piirkonda, kuhu on õnnestunud pidama jääda, aga sealt siis võetakse maksimum. Just. Ja see ongi täiesti erinev strateegiaga juurtele juurte enda koetihedus on ka erinev, et kui kasvad kiiresti, siis on koetihedus väiksem sead kiirekasvuline, agavad kiire kasvuga, jälle tulevad need igasugused muud probleemid, et palju haavatavam patogeenidele, et Need taimed, mis jälle aeglasema kasvulised või noh, need juured ka taimsad teha pikaealisi lühiealisi juuri. Et juured, mis tihedama koega, et ka need on vastupidava patogeenidele. Siin võib tuua väga mitmesuguseid paralleele, kasvõi näiteks geopoliitikast, et mõned riigid arenevad, väga kiiresti, paisuvad suurteks impeeriumid, peks kasvavad, võitlevad hiljem ka lagunevad. Ja mõned on sellised väikesed juurikat, mis peavad ühe koha peal päris kaua vastu. Mis paralleele me veel võime tuua, kas, kas näiteks ökoloogia muidugi, hästi lai teadvus või ei pea geopoliitikasse minema, kuidas näiteks võrdlus loomadega on, et loomaliigid maa peal ju ka jagavad territooriume ja ja võitlevad ressursside pärast. Just et siin juba see sõna, taimede käitumine või loomade käitumine, et et see on niisugune natuke vaidlust tekitav, et kas üldse taimed saavad käituda. Et kui taimedel puudub närvisüsteem, kuidas üldse võimalik on, aga eks tegu on ikkagi definitsiooni küsimus, et kui mida me täpsemalt käitumiseks nimetame. Et kui seda territooriumit nüüd vaadata, siis meie oma selles juurekaardistamise katses kasutasimegi tegelikult loomaökoloogia nii-öelda statistilisi meetodeid. Et seda ei ole ka varem tehtud, etame nüüd siuksed loomaökoloogia valdkonda, siis otse taimede maailma kasutada siis populatsioonidünaamikat vaatasime, et vaatame, mismoodi see asi kõik taimedel võiks välja näha. Et kui vaadata näiteks sipelgaid või mesilasi siis nemad, nendel on üksike pesa, kuhu siis kõik väikesed, üksikud isendid toovad oma ressursse selleks, et pesaks hästi toimida. Ja nüüd taimede puhul vaatasimegi, et üks taim on nii-öelda see pesa, kus juure nii-öelda kasv algab nagu seemnest nüüd pesa, juured üksi ja üksikud need juura otsakesed on nagu need, kas siis sipelgad või mesilased, kes toovad seda toitu sinna pessa. Ja selliseid paralleele siis me tõimegi. Ja eks see kodupiirkond nii-öelda, mis on loomekale loogias, täiesti tavaline termin, eks see katus väga, suuresti tegelikult taimede puhul, kui me vaatame eri liike. Et kui meil olid samast liigist taimed ühes potis, siis meil ei olnud võimalik visuaalselt eristada, milline juure otsakene nüüd naabri oma ja milline on siis selle uuritava Taimamast, Nad nägid samasugused välja, aga kui liigid olid erinevad, siis nad nägid erinevad välja ja siis me saame vaadata, kas tegu on selle vokaaltaimega või on hoopis tegu naaber Ligiga. Ja siis need kodupiirkonnad kattusid täiesti suurel määral, ehk siis võiks arvata, et taimed ei ole sellised territoriaalsed, et nad jagavad küll seda ruumi. Ah, nii, et eri liikide territooriumid võisid omavahel kattuda, ei tehtud välja sellest, et mõni teine liik on, peab seda seda kohta oma territooriumiks. No ma arvan, et taimede puhul ei olegi eriti võimalik, et igaüks öelda pisikese jupikesed maa, elan siin, ära sina siia tule. Et ma arvan, et see on ikka üsna sihuke kattuvad need. Eks see ole loomadel ju ka samamoodi näiteks tihase kodupiirkond ja mesilase kodupiirkond, ega need 11 tõi, ei peaks segama. Kuigi ma arvan, et taimed on ikka natuke ehk lähemalt sugulased kui ja vajavad ikka rohkem samu ressursse kui tihane ja mesilane. Et taimede ressursivajadus on ikka tegelikult täpselt sama tihane mesilane ikka sama asja ise. Ja see on, aga nüüd on kahju see, et siis jäi vist natukene selgusetuks, et kuidas ühe liigi taime juured siis eri isendite koos kasvades paiknevad. Just seda meil ei olnud võimalik siiski eristada puht vaadates et selleks oleks vaja kasutusele võtta igasuguseid muid meetodeid, kas DNA analüüsi või siis hoopis proovida panna flarezzeerma mingid juured või no igatahes, selleks on vaja mingeid muid meetodeid, lihtsalt vaadates seda teha ei saa. Mida me sellest kõigest võime siis järeldada? Näeme, et taimed võivad käituda, võivad käituda nagu loomad mõnes mõttes? Väga piltlikult öeldes. Ja vähe sellest taimed suudavad ka oma sugulasi ära tunda nagu loomadki. Aha aha, vot see on põnev koht, kuidas nad oma sugulasi tunnevad, milles see väljendub? See on hea küsimus, kuidas nad seda teevad. Et siin on nagu mitmeid teooriaid, et eks nad kuidagi omavahel ikkagi suhtlevad. Üks variant, mida me ka ühes teises enda katses oleme leidnud, et nad kasutavad selleks jureeritisi. Et igal taimel on oma mingid juureeritised, mis mullas liiguvad, teised isendid püüavad nii-öelda need eritised kinni, tunnevad ära ja saad teada, kes on naabriteks. Et meil üks katse oli, kas taimed tunnevad sugulasi ja, ja üldse, kui levinud selline asi võiks olla. Selleks me siis katsuda kasvatasime kaheksat liiki. Tegelikult ei ole väga tavaline. Üldiselt, kui sugulase katseid tehakse, siis on üks kaks liiki. Nii et me võtsime kohe kaheksa. Ja üksainuke liik kaheksast näitas selget, selget sugulaste tundmist. Nii et käitumine sugulastega erines käitumistest, mitu sugulast? Just kuidas meil tundis sugulasi ära ristik ja mida me täheldasime, oli see, et Bristikud panustasid oluliselt rohkem õitekasvu. Et kui nad kasvasid koos sugulastega, siis nad kasvatasid rohkem õisi, mis on selge, et nad tahtsid rohkem seemneid. Ja siis on üks variant, et nad tahtsid seemnetega kaugemale paljuneda. Nad tahtsid levida, kaugemale, mitte kasvada, sealsamas, kus nad juba olid, tundes ära sugulased, nad nägid, need sugulased, mul ei ole mõtet nendega kakelda, nendega konkureerida. Ma kasvatan oma järglased kuskil mujal. See oli näiteks üks tore asi, mis me leidsime, päris nutikas ristik tundmine ja et jah, selle sugulaste tundmisega, seda, et ta ei ole laialt levinud. See toob kaasa selle ühe suure probleemi. Et kui kasvatadagi seda ühte-kahte liiki me leia tulemust, ehk siis, et Nad ei käitunud erinevalt selliseid teadmisi, selliseid tulemusi on ju väga raske publitseerida. Ehk siis kõik negatiivsed tulemused jäävad avaldamata. Seega on natukene kallutatud see, kui laialt on see sugulaste äratundmine üldse levi levinud taimede seas. No siin me jõudsime juba päris sellise teaduse üldprobleemini, et tulemused võivad olla natuke kallutatud, mõnikord kas uuringuid on kavas jätkata ka ma saan aru, et need on sellised uudsed ja uuelaadsed ja maailmas vähe tehtud meetodite ristlõigete võtmine mis plaanid on edasiseks? Või ei ole plaane. Keeruline küsimus tahaks uurida ja mõtteid on palju, aga tuleb see teadusrahastus teema, millest võib-olla ei tahakski väga rääkida. Et ja praegu on olukord selline, et ega taimeökoloogia õppetool ei saanud ühtegi rahastust. Et olukord ei ole väga roosiline, nii et uusi katseid hetkel ei ole võimalik planeerida. Seda on küll kurb kuulda aga eks loodame, et mõni teinekord läheb paremini. Aga tahaks kokkuvõtliku küsimuse teha natukene laiema üldfilosoofilisel. Et kui nüüd vaadata seda juureuuringute nende tulemusi, et mis viib elu edasi rohkem, kas, kas konkurents või koostöö? Inimese puhul kindlasti arvan, et koost taimede puhul mõnes mõttes ka koostöö, et ega nüüd ongi need viimase aja uuringud leidnud selliseid tulemusi, et ega teiste allasurumine ei olegi võib-olla kõige nii-öelda kasulikum, et palju kasulikum on olla hea kannata. Kõlab hästi hea kannataja. Kristlik väärtus. Nojah, kahjuks see kõlab võib-olla natuke eesti keeles halvasti, aga, ja et võib-olla on kasulikum omada paljudes tingimustes neid oskusi ja võimeid Nendele välistele survetele, mis tuleb naabrite poolt vastu panna. Et oskus selle välissurvega hakkama saada, on olulisem. Olla selline kange juurikas mõista, siin juba käis Korange juurikas ja selge, ajasime siis juure juttu Anu Lepikuga. Tänases saates oli juttu Baltika rännust ja juurte salaelust. Juttu ajasid Tõnu Maidla, Anu Lepik ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
