Teadust kõigile mere seisundit on hea teada, kui keeruline pidevalt mõõta. Järelikult tuleb teha võimalikult täpseid arvutusi, mis näitaksid temperatuuri, soolsust ja toitainete sisaldust ka seal, kus mõõtmist tehtud, ei ole. Jüri Elken Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudis annab teada, kuidas tal on õnnestunud mere seisundi arvutusmeetodeid jälle natuke täpsemaks teha. Aga kust saab Tuhala nõiakaev oma vee? Oliver Koit, Tallinna Ülikooli ökoloogiakeskusest on põhjaliku uurimise tulemusel teada saanud, et peale Tuhala jõe toidab Tuhala karstiala jõudsalt ka külgnevatelt aladelt sinna valguv põhjavesi. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Meri on suur ja lai, mere kohta saame andmeid koguda ka palju. Iseasi on see, kui palju meil jätkub. Jätkub jõudu ja jaksu koguda igast punktist igal hetkel kõiksuguseid andmeid, et siis teha teadvusele huvipakkuvaid järeldusi. No õnneks on olemas ka sellised matemaatilised meetodid välja töötatud, mille põhjal saab teha arvutuslik mudeleid, mille pealt siis saab vaadata, milline on mereolukord seal, kus parajasti mõõtmist ei ole tehtud. Nüüd on Tallinna Tehnikaülikoolis mõeldud ka selle peale, kuidas neid arvutusmeetodeid ikkagi veelgi täpsemaks teha, sest tuleb välja, et et siin veel arenguruumi on. Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi professor Jüri Elken ongi täna laboristuudios sel teemal rääkida. Seda enam, et hiljuti on just ajakirjas front of Science ilmunud sel teemal ka artikkel. No võtame natuke laiemalt, kui me räägime mere kohta kogutavatest andmetest, siis milliseid andmeid näiteks tahaksime merekohta näiteks Läänemere kohta teada temperatuuril? Soolsust noh, tegelikult temperatuur ja soolsus on sellised sõbralikud parameetrid, mis ei ole üldse ohtlikud. Käin vahel jah, kui temperatuur läheb liiga kõrgeks ja siis võib nagu seal elustiku halvasti mõjutada. Aga pigem häirivad asjad on näiteks sinivetikate vohamine või siis hapnikupuudus, mis on sügavates kihtides, vahel tuleb aga pinnale üsna lähedale. Siis noh, igasuguseid halbu aineid levib. Praegu räägitakse mikroprügiplastiku levimisest ja seal negatiivsed momendid sellega seoses. Et noh, tegelikult praktilist infot on vaja päris palju kasv, et täita merestrateegia raamdirektiivist tulenevaid nõudeid, et mered saaksid kasutatud, aga seejuures säästlikult ilma ilma kahju tegemata. Ja noh, kust see info tuleb? Oli aeg, kus mõõdeti laevadelt, profiila olid üksikud numbrid, neid vaadati nii ja naa võrreldi joonistati aegrida, nüüd on läinud halvemaks ja võib-olla ei ole ka, võib andmed liiga hõredalt. Et kaasajal on see olukord informatsiooniga kardinaalselt muutunud tunde, et me võime öelda, et praegu on tegemist juba digitaalse ookeaniga või digitaalse merega, see tähendab, et erinevad vaatluse andmed. Nii need, mis tehakse meres kui ka satelliitide pluss numbrilised mudelid, nende tulemused sünteesitakse sellistele kriidid täita. See on siis nagu harutus, võrgu peal olevad andmed noh, põhimõtteliselt siin täielik analoogia, nagu siis digifotokad, kus meil on meres on nagu siis võrgupesad ehk pikslid igale vastu oma väärtus ja siis neid piksleid analüüsides saame siis öelda, et kas nüüd on niimoodi või naa medi või mis me peaksime tegema ja kas me peaksime merega üldse midagi. Võtma nii, et andmehulk on kasvanud tohutuks mere saame hästi väikesteks pikslitaks. No eriti just arvud arvutiga saame teha merepikslite. Nüüd ongi küsimus see, et kas neid vaatlusandmeid, mida nüüd vanasti laevade pealt kogute nüüd ka satelliidi pealt vaadatakse ja on ka mitmesugused poid või teab mis allveeroboteid seal meres. Kas neid on ka ikkagi rohkem? Neid on ka rohkem hea, aga paraku, kui me võrdleme nüüd atmosfääri ja ilmaennustusega, siis meres on ikka väga hõredalt, et meilid on vaatluste koha pealt peaaegu et vaat et kõrbed. Mis tähendab, et neid väheseid andmeid tuuleks maksimaalse efektiivsusega ära kasutada. Prognoosimudelid, mis on küll läinud üha paremaks, aga paratamatult Lähevad nad natukesega mööda, et siis neid mudeli andmeid on vaja korrigeerida ehk siis vaatlustega ühildada assimileerida. No kõige lihtsam ja kõige primitiivsem ja ma arvan, et see etapp on ammu seljataha jäetud, kui seda üldse on olnud, on tõmmata vaatluspunktide vahele jooned ja siis lineaarselt siis jagada, jagada need andmed seal nii-öelda ruumis ära. Et, et niimoodi asjad ongi, noh, see on veel väga hea meetod, seepärast et lineaarse interPolatsiooniga Ki pulli silmasid, et me mäletad, tahame veel hiljuti olid sellised vaatlusandmete kaardid joonistatud siis kui arvutid, noh, mingi 20 aastat tagasi koos oma esmaste nende programmidega tulid. Kui punkte nõredalt, siis kipub kõige lihtsam programm joonistama iga vaatluspunkti ümberringi, ehk nagu öeldakse pulli ja noh, see on siis täielik selle programmi fantaasia, sest noh, tegelikult, et niimoodi muutused ei toimu, et on, vaatlused on kah alati estavad mingit varieeruvust ja siis on neid mitte üheaegselt mõõdetud andmeid vaja. Filtreerida. Aga küllap on veel parem, kui me teame ka teoreetiliselt neid meres kulgevaid protsesse, kust vesi voolab ja, ja nii-öelda seda Pikalt, see on absoluutselt õige selles mõttes, et jah, et kui me hakkame nüüd puhtalt statistika põhjal, eks ole andmeid töötlema, siis me unustame ära, et on üsna lihtsad seadused pärasuses, et olemas ja statistika nagu peaks siis neid lihtsaid seaduspärasusi aitama täiendada. Noh, ütleme, kui me võtame teks mingi täppispommitamise, siis jah, esmane on ikkagi selle pommijuhtimise juures ballistika reeglid ja siis saab sinna juurde teha peenhäälestust. Aga räägime nüüd lähemalt natuke sellest meetodist, mida te nüüd olete täiustanud või täiendanud. Kas see on rohkem selline statistiline või, või mis laadi meetod see üldse? Assimileerimine käib läbi statistiliste karakteristikute. Põhiline on see, et kuidas erineval kaugusel olevat väärtused, näiteks temperatuurid või soolsuse atmosfääris, sademed omavahel on seotud ehk korrelleeruvad ja atmosfääri teadus on palju vanem kui, kui mereteadus ja, ja seal on need assil assimileerumist meetodid hästi välja töötatud. Ainuke häda on, et mererakendamisega selles, et atmosfäärile ei ole piire, ehk siis õhk liigub ümber gloobuse, aga merel on piirid ees ja siis sellest tulenevalt on ka statistilised omadused merel teistsugused. Võtame lihtsa näite, et kui niukene, väiksem mere piirkond nagu siin Eesti ümber Soome laht, Liivi laht ja siis ka natukese sinna gotlandi süviku poole, ütleme, see on see ala, mida me oma siis regionaalse prognoosi mudeliga katame. Et see on nagu enam-vähem ühesuguste ilmastikutingimuste mõju all. Et kui meil on näiteks Soome lahes soojem, siis on see ilmselt ka Liivi lahes ehk noh, selliseid korrelatsiooni tuleks arvestada. Paneme sinna järgmise momendi juurde, et madal vesi soojeneb kevadel kiiremini kui sügav vesi, ehk siis kui Pärnu lahes on kõrgem temperatuur suur, siis on ta ilmselt ka Haapsalus ja kuskil Väinameres ja ja ka Neeva juures ja nii edasi. Et kõiki selliseid sõltuvusi nüüd saab väga kenasti arvesse. Ta ühe klassikalise statistilise meetodiga nagu empiirilised ortoganaalsed funktsioonid, mida nimetatakse ka peakomponentide meetodiks. Siin me liigume juba matemaatikasse, seda võiks natukene populaarselt püüda seletada, mis need empiirilise tortogonaalsed funktsioonid siis. Lihtsalt on empiiriline, tähendab, et Ta on katseline, mitte teoreetiline. Need empiirilised kohati tulevad üsna sarnased sellega, kui me näiteks räägime mingitest pank kummitustest, mis tulevad teooriast välja. Ortoganaalne tähendab seda, seal on informatsiooni kokku surutud. Et kui meil on näiteks 1000 vaatluspunkti, siis meil on võimalik koostada 1000 erinevat mustrit. Aga nendest domineerivad on ainult mõned kolm-neli-viis, tavaliselt mitte üle 10. See on nende funktsioonide selline loodust peegeldab hea omadused, et nii-öelda väikesed muutused väikeses mastaabis, et nad ei ole suure osakaaluga ja me saame põhilise osa informatsioonist juba väheste mustritega kätte. Teha, aga kui me räägime funktsioonidest, matemaatikas, siis me kujutame ette, et meil on mingi hulk argumente ja nendele nende argumendi väärtustele vastavad siis mingisugused funktsiooni väärtused. Kus kohas siin on nüüd need argumendid ja kuskohas on funktsiooni? Okei, siin nüüd see funktsioon on jah, mitte selles tavalisse matemaatika- mõistes, et aga äkki siis ta ei olegi kõige paremini defineeritud, aga ta on lihtsalt juba palju aastakümneid seal, et tegelikult siis nüüd see oma funktsioon on üks selline matemaatiliselt arv kogu. Aga tegelikult, kui me ta välja joonistame, siis on ta üks jaotuse kaart näiteks Eestit ümbritsevat Nendel merealadel. Järgmine mood on teistsugune kaart ja siis, kui me nüüd neid kaart, et erinevate kaalufunktsioonidega kokku liidame, siis me saame selle, mis parasjagu toimub, kui on üks olukord, on ühed kaalu futsioonid, kui on teine olukord, on teised. Ahja jaotus kujutab siis endast kõikvõimalikke mustreid, mis võivad avaldada ahah ja empiiriliselt saama siis teada kaalu koefitsiendid just. Ja siis on tulemus see, et kui me ühes kohas olema mingi tulemuse mõõtnud, siis selle põhjal me võimegi järeldada, et küllap teises samasuguses kohas ligilähedaselt saladustest Just just see on nüüd jah, see uuendus, mis me tegime tavaliselt neid Artoganaalseid oma funktsioone kasutatakse informatsiooni kokkusurumiseks, et väga paljud numbrid esid teda siis väikese arvu mustritega, aga meie võtsime teistpidi lähenemise, et kui meil on mõned heas kohas asuvad väärtused teada, siis on tõenäoliselt tingitud sellistest mustrites selliste kaaludega. Ja et seda kontrollida, siis me tegime hulgaliselt eksperimente pseudovaatlustega, kus me mudeli andmetest võtsime välja andmekogumid, just nagu need oleksid vaatlused. Ja siis nende põhjal rekonstrueerisime kogu kaardi ja siis võrdlesime sellega, mis oli modell iseendas ja saime, et päris ja täpsus on sellisel rekonstrueerimisel. Kas täpsus läks ka märgatavalt paremaks võrreldes eelnenuga? Jah, ja see, mis puudutab nüüd neid pseudovaatlusi, Mudeli tulemustest, aga vaatlusandmeid meil nagu väga palju ei olegi võtta, et nüüd kontrollida, et kas nüüd tähendab me ei tea neid tegelikke tegelikke olukordasid, et millega täpselt võrrelda. Jajah, sest neid andmeid on vähe, nagu alguses sai, sai öeldud. Aga kui praktilises mõttes kui hea täpsusega, et meie praegused mudelid enam-vähem mere kohta on praktilises elus, kui, kui hästi me saame neid? Veetaseme prognoos on väga hea, kui ikka on madal veetase prognoositud, siis niimoodi ka on või ka vastupidi, et kui laevad jäävad seal Hiiumaa ja mandri vahel seisma, siis mudel üsna hästi ennustab, et millal jälle võiks sõitma hakata või ka uputused tulevad kenasti välja. Temperatuuri prognoos on ka suhteliselt ja vaata bioloogiliselt, et suvel on soojem, talvel on külmem ja seda nüüd kõik mudelid, eks ole, suudavad järgi teha ja aga muidugi ikka täpsemalt ka. Kui me läheme veesambas sügavamale, siis seal juba teine kord probleemid seal soolsuse kihistus kipub nõrgemaks jääma mudelis, kui ta tegelikult on, mõnes kohas läheb tugevamaks. Hapnikuprognoos on suhteliselt hea, kui me võtame mingid koguneksid tajad näiteks seal hapnikuvaese mere piirkonna pindala, aga kui me hakkame üksikuid punkte, Ma siis muidugi täpsus nii hea ei ole. Ja noh, tegelikult ongi see küsimus, et kui me nüüd läheme detailseks, siis ka selline matemaatilisele füüsikal põhinev mudel, mingi hetk, ta nagu enam väga täpsemaks minna ei saagi, et siis tuleks nagu appi võtta. Ta juhul kui on, eks ole, huvi mingit täpsemat prognoosi saada väga detailselt, et siis spetsialiseeritud vaatlused ja seal iseõppiva seal tehisintellekt imetletud. Vaat see on nüüd ka põnev, et tänapäeval just tehisintellekt tungib igale poole ja masinõpe, et huvitav, mis tulemuse võiks anda, kui, kui panna tehisintellekt meremudelit koostama. Sõnnikas selliseid katseid on ka juba. Selliseid katseid on tehtud ja need on väga lootustandvad, aga noh, tegelikult kõik jääb nagu andmevoogude taha kinni, et kui ei ole detailseid andmeid, mis näiteks seal närvivõrkudele töötavat süsteemi toidavad, siis nagu ei ole ka noh, väga olulist edasiminekut. Aga täna ajasime juttu peamiselt siis nendest suundadest, mis on seotud mere modelleerimisega ja vestluskaaslaseks. Jürjens. Ega Tuhala nõiakaev ei, ei vuliseks igal kevadel nisurõhuga, kui vesi maa sees ei voolaks, aga näe, voolab küll ja ja vuliseb ka. See pakub teadlastele samuti huvi, nii nagu ka meile kõigile loodusvaatlejatele. Oliver Koit Tallinna Ülikooli ökoloogiakeskusest on koos kolleegidega nüüd seda mitte süsteemi uurinud ja avaldanud sel teemal katsionaloog haid Rolandi sellises ajakirjas artikli räägimegi siis sellest lähemalt täna, kuidas just seal, eriti Tuhala kandis need maa-alused veed voolavad ja, ja kuidas neid uurida. Võib-olla ka natukene läheme laiemaks saate peale? No kõigepealt tuleb vist seda öelda, et tegemist on karstialaga. Kuhu sisse Tuhala jõgi oma oma veed viib. Võib-olla peaks üldse alustama sellest, kuigi enam-vähem ettekujutus inimestel olemas, aga karstiala endast õigupoolest kujutab. Karstiala on nende ütleme täpselt, definitsioonidega on tihtipeale suur segadus. Aga kui alustada väiksemast, siis või kõige elementaarsematest Sis Carst Carst on kuid protsess kui protsessi tagajärjel kujunenud keerulise hüdroloogilise ja maastikulise ilmega selline nähtuste kompleks. Sealt edasi on meil karstivormid, millest moodustuvad karstialad või ütleme esmalt isegi väljad, mis siis omaette rel koondades võiksid moodustada karstialad. Ja mitmed karstialad võivad omakorda moodustada karsti regiooni, aga põhiline on siis see, mis selle karstinähtuse tekitab, et maa all või mõnikord maa peal voolab vesi mis uuristab kivimite sisse, igasuguseid käike, õõnsusi osalt ka uuristab. Valdavalt on tegemist siiski keemilise lahustumisega ehk siis kergelt happeline vesi, üldju vesi sisaldab kergesti dissotseeruvat hapet süsihapet, mis moodustab tegelikult vee ja süsihappegaasi reaktsioonid ja seda on üldjuhul isegi rohkem vihmavees, mis siis maapinnale langedes seda atmosfäärist kaasa haarab ja seejärel maapinnale jõudes mullast läbi infiltreerudes veel lisaks saab selle protsessi või ütleme, selle kulgemise käigus vesi küllastub üsna maapinna lähedal, küllastub selle süsihappegaasiga ja seeläbi süsihappega. Ja see siis on ka see põhiline nii-öelda hape, mis asub siis seda suhteliselt kergesti lahustuvat. Nii lubja kui Tologivi, mõlemal juhul siis karbonaatkivimid lahustama. Ja tulemuseks on siis sellised eriskummalised pinnavormid, karsti lohud ja koopad ja, ja lõpuks ka kohati sellised nõiakaevud. Ütleme lõpp, seda mitte päris lõppstaadiumis, aga mõne aja pärast küll jah, et esialgu ütleme selleks, et jõuda langatuslehtrid ja koobaste jõgede, nii kulub üldjuhul ikkagi mõnisada kuni, mõni 1000 aastat. Esmalt väljendub Carstumise protsess siiski üldjuhul kõikjal lubjakivimassiivide sees olevate tektoonilise lõhede järk-järgulise laienemise kaudu. Et seetõttu üldjuhul, kui meil on tegemist lõheliste kivimite, eeskätt karbonaatkivimite, ütleme selliste kompleksidega, kus on voolab vesi siis me võime neid nimetada juba siis Carstunud v kihtideks, kui seal on need lõhet kas või mõne millimeetri jagu avardunud. Et loomulikult aja erosiooni jätkudes või noh, aja kulgedes erosiooni jätkudes need lõhed üha laienevad ja siis mingit mingil kriitilisel hetkel siis hakkavad sinna kujunema siis mingisuguseid iseloomulikud vormid, aga kaugemas tulevikus on ette näha siis seda, et kivimid on ära kulutatud ja plats on puhas. Üldjoones võiks jah niimoodi minna, et see kaltsiumkarbonaat kaltsiit jõuab lõpuks sinna tagasi, kus ta moodustus kui juhuslikult ütleme, maailma meretasemega midagi väga sellist drastilist ei toimu, mis pigem ilmselt mingil hetkel juhtub, nagu ajaloos on mitmeid kordi varem olnud aga Eestis tingimused soodsad karstinähtuse karstialade tekkeks, meil on lubjakivi maapõues just eriti põhja pool ja, ja, ja ka tuleb välja vesi, siis on ka suhteliselt õige happesusega. Kas vihmavesi nüüd väga palju happelisem kui mujal. Kuid siin võib olla tulevadki mängu Eesti puhul ja mitte ainult, kuid meie aladel pigem väga iseloomulikud märgalad, mis siis lihtsustatuna öeldes toituvad ainult sademete veest ja seetõttu on nad kujunenud selliseks appeliseks keskkonnaks leiavad ka suhteliselt happelist vett ja ma olen ise nagu niimoodi naljatledes öelnud, et et see on meie karsti dopinkuna mõeldes sellele, et võib-olla 14000 15000 aastat tagasi meie pinnamood võis olla üsna kulutatud, ütleme, viimase liustiku tegevuse poolt ja kõik justkui algas nagu nii-öelda algusest peale selle nii-öelda meso ja mikroreljeefi kujundamine. Et siis tõenäoliselt järgnevate aastatuhandete jooksul kujunenud märgalad, eriti kõrgsood või kõrgrabad kindlasti kiirendasid lõppfaasis meie karsti arengut, mida me üldjuhul eesti karsti siis peame tegelikult nagu suhteliselt nooreks arvan, keskeltläbi mitte vanemaks, kui olotseni ajastu ollakse enam siis noh, ütleme siis ligikaudu 10 12000 aastat midagi sellist, vastavalt sellele, kuidas siis Läänemeretaseme pärast liustik taganemist alanesid ja siis mingid alad mais maastusid ja sai hakata toimuma nii-öelda tsirkulatsioon. Kuid kindlasti ma on olnud minul ja on olnud ka eelkäijatel näiteks Ülo Reinsalul, palju kahtlusi selles osas, et meil on säilinud nii-öelda viimase jäätumise eelseid jäänukeid, mis võivad olla soodsatel tingimustel mattunud ja hiljem siis nii-öelda taaskäivitatud. Kas need ja eelsõit Carstan siis teada või, või on see lihtsalt kahtlus? Kindlalt ei, kindlasti on neid teada selles mõttes, et eriti hästi teame me või pigem paremini teatakse nendest Ida-Virumaa siis põlevkivipiirkonnas just seetõttu, et seal on läbi viidud väga põhjalikke geoloogilisi uuringuid uuritud rikke vööndeid, allmaakaevandus ja seal on, on täheldatud sageli sellist ütleme, savikate sätetega karsti savidega, täitunud Ühe meid, et kindlasti meil on, aga ütleme sellisel maapinnal reljeefis ei ole neid väga lihtne alati ühte teisest eristada, et see eeldab väga põhjalikku eelnevate tingimustega keskkonnatingimuste dünaamika nagu rekonstrueerimist, aga tõenäosus on, on pigem suur, et meil on. Aga rabadest oli juttu ja rabadest eesti karstialade tekitajana veeallikana, Tuhala jõgi alguse soostikust, Mahtra soost just vaatamegi siis seda vähemalt see artikkel ka, millest siin ma, mida ma siin alguses mainisin käsitleb ka just ühte uuringut, mis sai tehtud siis Tuhala jõe ja Tuhala karstiala uurides mida te täpsemalt seal uurisite sisuliselt uurisin nii vee voolamist kui veekeemiat, aga selle artikli nagu või v selle uuringu mõte on mu peas juba tegelikult doktoriõpe või isegi magistriõpe lõpust alates kõlama jäänud või, või kõlisema hakanud. Et alates siis sellest, võib-olla, kui meil olid siin suured, et ütleme, sellised avalikud arutelud selle üle, kas mingist piirkonnast peaks lubjakivi kaevandama või mitte, siis oli see just eriti muidugi Tuhala üsna sellises arutelu fookuses pidevalt. Ja seal sageli nagu arutleti selle üle, vaieldi selle üle, et kas kas karstisüsteemi nimetagem siis seda Tuhala karstisüsteemi oma nii-öelda toite alaja väljaalaga ehk siis alaga, kus vesi nii-öelda sinna süsteemi siseneb ja välja lagusse välja tuleb. Nimetagem seda siis tervikuna süsteemiks, et inimestele läks korda see, eks ole, selle nõiakaevu ülevoolamine siis rahvakeeli keemine ja arutleti selle üle, kas sõltub üks ja ainus sellest, mis toimub Tuhala jões, sellest süsteemist nagu ülesvoolu või on seal veel mingisuguseid faktoreid, mida peaks nagu arvesse võtma planeerides siis lähipiirkonnas mingisugust majandustegevust. Ja mind hakkas sealjuures huvitama see, et oletame, et meil on siis jõgi, jõgi voolab, voolab ja ühel hetkel ta sisuliselt täies ulatuses neeldub siis maa sisse fenomaale 15, teistpidi, siis põhjavee kihti, nii nagu Tuhala jõgi ka teeb just. Ja sealjuures minul tekkis küsimus, et aga mis selle jõega siis saab, kui ta sinna maa alla voolab, et kas ta tuleb sealt teiselt poolt torust teistsugusena täpselt samasugusena välja, nagu ta sinna sisse voolab või toimuvad selles süsteemis sees mingisugused protsessid kas seal on mingisugune teine vesi, millega see jõevesi algne jõevesi seguneb või tuleb ta täpselt samasugusena teiselt poolt välja ja see nimetagem seda siis vette nagu segunemiseks sellistes mustades kastides, eks ole, üldjuhul me eesti karstisüsteemidesse väga sisse ei saa minna, kuna nad on pigem väiksed. Aga noh, mingi mingis ulatuses isegi olen käinud nende sees. Aga, aga jah, et just, mis seal nende mustade kastide sees siis toimub. Ehk siis meil on mingi kast, kuhu läheb mingi signaal sisse ja teiselt poolt tuleb see signaal välja ja mind huvitab, millised siis signaali muundamise protsessid seal kasti sees toimuvat, mis oli signaaliks, signaal on siis jõevesi või jõe nii-öelda kas vooluhulk, veetase või siis mingid keemilised parameetrid, millega me seda vett nagu iseloomustanud nii karstisüsteemi ütleme toitealal kui selle väljaalal, et kas seal siis toimub mingisuguseid ütleme, olulisi dünaamilisi keemilisi nagu muutuseid ja kuidas seda siis on võimalik uurida siis on võimalik mitmeti uurida, kuid eeskätt siis jälgitakse dünaamikat, võimalik, et paljudes nii-öelda selle süsteemi punktides ideaaljuhul siis sellest ülesvoolu selle nii-öelda toitealal, selle keskel ja selle siis väljaalal ja selle ümber nii-öelda, et siis nii veetasemeid, vooluhulki kui, kui siis ka veekeemiat, aga võib-olla just selle veekeemia järgi siis on, tundub kõige loogilisem teha kindlaks, et kust üks või teine vesi pärineb just et noh, selle, selles osas on kindlasti vast kõige lihtsam võtta veeproove. Kui sa tahad ikkagi, mida detailsemalt sa tahad seda nii-öelda seda olukorda kirjeldada, seda rohkem sul on vaja neid veeproove võtta. Et Tuhala karstiala uuringu raames võtsime aasta jooksul üle 90 proovi ja seda siis seitsme sellise välikampaania raames välikampaaniad olid siis sõnastatud mingitele sellistele hüdroloogilistele mitte päris äärmussündmustele, aga ütleme, kõrgvee ajal madalvee ajal üleminekul kõrgelt madal veele ja vastupidi, et neid sai siis nagu niimoodi jooksvalt nagu ajastatud. Ja, ja siis kogusime lihtsalt noh Eesti mõistes võib isegi öelda, et massiliselt nagu proove ja siis tuli neid nii-öelda veeproovide näitajaid, millest me siis mõõtsime, makrokomponente, mis siis on olulisemad cationid, Anioonid näiteks kaltsium, magneesium, naatrium, kaalium, Katjoonidest ja kloriid sulfaat, nitraat ja mõned veel Pi karbonaat näiteks siis Anjonide poole pealt. Ja lisaks veel, kuna oli tol ajal võimalus ja täiesti juhuslikult, kusjuures otsustasime mõõta aga humiinainete sisaldust siis huumusained, mis sisuliselt erinevad koolkonnad, siis nimetavad seda huumusaineteks rumine aineteks inglise keeles siis Yumiksoftantses, mis siis on kui lihtsustatuna öeldes vees lahustunud orgaaniliste ainete valdav osa, et kui meil on vees lahustunud mingisugused orgaanilised ained, mis on noh, ei ole veel lõpuni lagunenud siis jagunevad nad niimoodi jämedalt kaheks, väike osa nendest on siis mitte huumusained ja ülejäänud siis on huumusained. Millegipärast ongi need humiinained tõstetud selles artiklis nüüd ka küllaltki tähtsale kohale. Miks nii? See nüüd tagantjärele oleks muidugi väga tore öelda, et see oli algusest peale niimoodi planeeritud, aga tegelikult juhtus niimoodi, nagu ma ütlesin, et juhuslikult, et meil ülikooli keemialaboris oli vastav metoodika välja töötatud nende mõõtmiseks ja me otsustasime seda lihtsalt teha, kuna noh, kõik oli olemas ja ja ütleme, vaesel doktorandid ei ole võimalik ka noh, ülemäära neid analüüse kuskilt sisse osta. Mõõtsime teda lihtsalt nii-öelda sinna kõrvale, aga aja jooksul hakkas selguma, et see humiinaine humiinainete kontsentratsioon seal vees muutus noh, ütleme nende statistilises analüüsides väga nagu selliseks tõhusaks nagu parameetriks. Sest ta hakkas sisuliselt statistilises mõttes vastu töötama üldmineralisatsioonile ja selle kaudu ma sain noh, sisuliselt tekkis võimalus hakata eristama seda jõevett seal karstisüsteemis sellest seal põhjakihis juba eelnevalt olnud varem moodustunud põhjaveest. Nii et selle järgi sai väga hästi eristada siis välja, mismoodi ta siis takistab mineralisatsiooni või mis, ei, ta ei takista, vaid tulles tagasi nende märgalade juurde, siis nagu me ütlesime, Tuhala jõgi saab alguse, eks ole, sellest märgalast Mahdrosoostikust, kus siis noh, nagu eelpool juba mainitud toitumine on peamiselt sademetest, mis on üldiselt suhteliselt madala mineralisatsiooniga, ehk siis see vesi, mis sealt soostikust välja voolab, on pigem madala anorgaaniliste ainete sisaldusega. Seevastu kuna soostik koosneb valdavalt turbast turba muundadest väga kõrge orgaanilise aine sisaldusega see tähendab seda, et sellel veel seal jões on väga iseloomulik selline inglise keeles öeldakse otsetõlkes signatuur, ehk siis tal on väike anorgaaniliste ainete sisalduse kõrge orgaaniliste ainete sisaldus, vastupidiselt nii-öelda tüüpilise põhjaveele, kus siis kogu orgaanika on selle tekke ajal ära tarbitud näiteks bakteriaalset ja järgi jääb nii-öelda mineraalne osa, mis siis pidevalt mida juurde tuleb selle veekivimite omavahelisest reaktsioonist, seega meil on nagu seal süsteemis oli kaks joonistus välja kaks üksteisest erinevat veetüüpi, ühes oli rohkem mineraalaineid, teises rohkem orgaanilist ainet ja sealt tekkiski nagu selle, selle, ütleme selle artikli kandev osa selle suhte abil oli võimalik siis hakata selle vett, nende vete nii-öelda segunemist nagu jälgima. Aga mida need signatuuri siis lõppkokkuvõttes näitasid, et üks osa on siis kindlasti see Tuhala jõevesi, mis sinna karstialale sisse voolab. Aga tuleb välja, et on ka teisi teisi kohti, kust vesi tuleb. Kuidas see dünaamika siis mängib sisuliselt nende signatuuride abil. Kui lihtsustatult öelda, siis sain vihjeid, et selle kohta, et sugugi mitte alati ei moodustu karstisüsteemist välja voolav vesi ainult sellest jõest sinna süsteemi neeldus veest ehk siis mingitel juhtudel seda just eriti eriti paistis see välja siis 2000 seitsmeteistkümnenda aasta suhteliselt märjal sügisel moodustus sellest nii-öelda karsi süsteemist väljavoolavast veest vaid pisut üle poole, et siis 54 protsenti ligikaudu Tuhala jõevesi ülejäänud vesi paistis tulevat tõenäoliselt sellest süsteemi ümbritsevast lubjakivileegist. Kas nüüd neid protsente nagu nüüd niimoodi puhta kullana või absoluutse tõena võtta, pigem mitte, aga see, et ütleme seal süsteemis tol ajal mingisugune segunemine toimus ja sisse voolas ka koguseliselt vähem vett, kui sealt välja tuli, viitas üldjoontes sellele, et me ei saa nagu karstisüsteemide puhul nagu eeldada, et me et, et need on mõjutatud üks ja ainus sellest jõest, mis sinna neeldub. See oli vast see kõige olulisem nagu mõte, mida ma nagu nende signatuuride osakaalude vahel või nende nii-öelda tuvastamise kaudu sellest artiklist või noh, selle uuringu raames nagu teada sain, aga mida sellest järeldada, et karstiala ja Tuhala karstialale voola Petka kõrval asuvatelt aladelt põhjaveena kuidas see meie elu muudab valdavalt, tehes tulevikus mingisuguseid järeldusi või otsuseid eeskätt siis me võime nüüd nagu nihutada selle siis fookuse võib-olla siis sellelt abstraktselt, eks ole, mõnele näiteks põhjaliselt ökosüsteemi või mis võib olla näiteks allikasoo või mõni muu säärane vees nii-öelda tegutsev ökosüsteem siis mis on muidugi huvitav nii-öelda üleminek siis me, me ei saa langetada otsuseid ainult selle selle põhjal, mida me näeme ehk siis pinnavee kaudu. Et tõenäoliselt on sellel põhjaveekihil, mis seda nii-öelda antud juhul siis seda Tuhala karstisüsteemi nii-öelda mille sees süsteem oli ka sellel põhjale kihil on toetav toime kas kvantitatiivne või keemiline, kas ta siis näiteks lahustab seda neelduvat pinnavett või ta nii toetab teda kvantitatiivselt seda allikat või, või siis kaevu nii-öelda kuival ajal veega vast see on üks põhilisem nagu teadmine, mis sealt välja võtta. Ja siit edasi minnes siis majandustegevuse planeerimise juurde, et kui me plaanime teha kaevandusi, mida kindlasti teatud määral on ütleme, elutegevuse või meie, ütleme sellise majandusliku olukorra säilitamiseks või arendamiseks vaja siis peame arvestama sellega, et et kui me muudame maapinnalähedaste põhjaveekihtide sellist loomulikku hüdrodünaamilist tasakaalu, siis on see enam kui tõenäoline, et see võib mingil määral mõjutada. Vähemalt peame seda eeldama, et see võib mõjutada lähedal asuvaid karstisüsteeme. Kas need on, kas me peaksime neid kaitsma või mitte, see jäägu siis ütleme selliseks ühiskondliku arutelu küsimuseks. Aga me peame sellega arvestama, näete, et, et üksainus pinnavesi ei ole nagu nende süsteemide toimimisel määravaks elemendiks. Rääkisime siis karstialadest, nende uurimisest natukene ka kaitsest ja vestluskaaslaseks. Oliver Koit Tallinna ülikoolist. Tänases saates oli juttu mere mudeldamisest ja karstivee voolamisest. Juttu ajasid Jüri Elken, Oliver Koit ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade tuleb seekord alles kahe nädala pärast, sest nädala pärast, teisel veebruaril on Tartu rahu 100. aastapäeva kontsert. Tänu vabadussõjale ja Tartu rahule ongi meil üldse Eesti teadus, nii nagu Tamm kuulmiseni taas.
