Teadust kõigile, mis juhtus 425 miljonit aastat tagasi, et siluri ajastu merede liigirikkus kõvasti kahanes. Tallinna tehnikaülikooli geoloog Olle Hints on koos kolleegidega uurinud ja ojamaa kivimeid ja väidab nüüd, et süüdi oli hapniku vähenemine merevees. Ta on kirjutanud sellest koos kaasautoritega ajakirjast ning räägib täna meile silu rist ja selle uurimisest lähemaltki. Kuidas kulgeb aga elu Tallinna Ülikooli katusel peetavatel mesilastel, sellest räägib ökoloog Liisa Puusepp. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Maakera pikas ajaloos on mitu korda ette tulnud juhuseid, kui väga suur osa elustikust hävida. Viimase poole miljardi aasta jooksul on selliseid, et suuremaid väljasuremislaineid olnud lausa viis. Ja mõned inimesed arvavad, et kuues on kohe-kohe algamas või juba alanud. Aga täna on stuudios Tallinna tehnikaülikooli geoloogiaprofessor Olle Hints, kes on uurinud põhjalikumalt just üht niisugust vahejuhtumit, mis leidis aset siluri ajastul ja on võib-olla natukene ka lähemale jõudnud siluri ajastu lõppu väljasuremislaine põhjustele. Loome kõigepealt natuke konteksti, millest me räägime, silur, kes siis üldse elasid. No alustame võib-olla sellest, et mis asi see siluri ajastu tõepoolest siis selline on, et see on üks, üks väikene ajalõikemaa maa ajaloos. Umbes 420 kuni 444 miljonit aastat tagasi. Siluri ajastu algas tegelikult ühe suure väljasuremisest suhtumisega et nende ajastute eristamine tegelikult kunagi saigi alguse sellest, et igale ajastule oli siis iseloomulik mingisugune kindel kindel elustik ja ordoviitsiumi ajastu lõpus oli suur massiline väljasuremine, kus siis ordoviitsiumi ajastule tüüpilised organismid kadusid. Ja siluri ajastul siis tekkisid nii-öelda uued uued eluvormid. Kui nii võib öelda ja tõepoolest siis maa viimase 500 miljoni aasta jooksul on olnud viis sellist suuremat väljasuremist. Aga terve rida on olnud ka selliseid väiksemaid sündmuseid ja siluri, sel aastal oli siis selliseid lausa lausa kolm, et kõigil nendel on pandud ka omad nimed, mis võib olla kuulajale väga palju just ei ütle. Aga meie viimase aja töö siis, millest ka ilmus üks teadusartikkel mainekas ajakirjas Cheolodi käsitleb siis sellest sündmust, mida nimetatakse laupeosündmuseks, kas see kuulub nende viie kõige suurema hulka või mitte, see on nüüd ütleme nii, umbes 10. suuruselt või nii-öelda magnituudi võimsuselt ja sõltuvalt siis sellest organismi rühmast, keda me keda me uurime siis mõnel juhul ulatusse väljasuremise protsent seal tublisti üle 50, nii et kas siis ma räägime liikidest või perekondadest või sugu kondadest sellest ka muidugi sõltub kuidas me siis need numbrid kokku loeme, aga oluline sündmus maakeskkonnas ja, ja siis samuti ka elustikust tõepoolest. No kes need siluri ajastu elustiku esindajad on. Alustame siis sellest, et et eks siluri ajastu tõesti on tänapäevasest maailmast natukene erinev oma elustiku poolest, et kui me kujutame nüüd ette ja eesti inimestele siluri, astuge võib-olla kõige kõige otsesem seos on Saaremaa kaudu kes Saaremaal on käinud ja Saaremaa pankadel näiteks panga pangal, siis seal noh, nii-öelda avanenud paljanduvad just nimelt need kivimid, mis, mis tekkisid siluri ajastu madalas meres, mis kattis siis Eesti jala ka. Ja, ja millised elukad seal siis elasid? Võtame trahjupoodis erinevad molluskid, molluskid hulgas siis teod ja karbid, keda me tunneme ka tänapäevast, aga trilo, piidid selline loomarühma ka üsnagi arvukas siluri ajastul. Tänapäeval neid enam ei ole, sest nemad sulid välja just nimelt selle permi ajastu lõppu massilise väljasuremise käigus. Siluris siluri meredes olid ka juba esimesed kalad, näiteks varajased selgroogsed, keda siis hõlmas ka meie uuring tegelikult või näiteks Konodondid, kellest siis palejantoloogide saamade uurida ainult nende hambaid, mis siis säilivad nii-öelda fossiilsena Kono tondid, kes need olid ka kalade moodi natuke nadolid, natukene kalade moodi elukad, võrdleme võib-olla tänapäeval silmudega umbes seda tüüpi, no võib-olla 10 20 sentimeetrit pikad, aga nende hambad, mis koosnesid siis samast materjalist nagu noh, nagu inimeste hambad tegelikult kaltsiumfosfaat või mineraalhepatiit. Ja need hambakesed siis tõepoolest säilivad nendes kunagistes meresetetest, mis siis on praegu meil lubjakividena olemas kas või siin Eestis ja Saaremaal näiteks eriti. Ja tegelikult neid lubjakive uurides me saamegi selle ajastu kohta nüüd tagantjärele teadmisi püüaks lähemale jõuda sellele lausündmusele ja selle põhjustele, et kuidasmoodi see info seal kivides kirjas on ja, ja ma saan aru ka meil meile siit suhteliselt lähedalt pärit kivimitest osa välja võetud. Ja eks tegelikult on ju nii, et geoloogid uurivad kivimeid üle maailma ja miks siis just siin koduõues seda teha, et, et selleks on üks väga hea põhjus. Nimelt see Eesti jala ja meie nii-öelda kodukontinent Baltika mis siis ordoviitsiumi ja siluri ajastul, kui need meie paekivid tekkisid, oli siis täiesti selline omaette maakoore plokk, ma mõnul ütleme, litosfääri plokk teistest plokkidest eraldi. Ja, ja see kogu selle hilisema geoloogilise arenguloo jooksul on tegelikult olnud väga stabiilne piirkond selle platvormi. No see Eesti või ala, kus Eesti asub, on olnud väga stabiilne, siin ei ole olnud suuri mäetekkeprotsessid, neid kivimeid ei ole kuumutatudega kuidagi kokku pressitud aja jooksul. Ja tänu sellele on see informatsioon, mis siis sellest kunagisest ürgsust merest pärineb on siin Eesti kivimites nagu ülimalt hästi säilinud. Tänu sellele, siis tulid ka meie, Ameerika, head kolleegid siia Eestimaa ja meie lähiriikide kivimeid uurima, et see algne informatsioon, mis pärineb sellest siluri ajastu merest on siin säilinud paremini kui enamikes piirkondades üle maailma. Et see on, see on üks hea põhjus, miks, miks uurida eesti kivimeid ja noh, tõepoolest lisaks sellele, et me siis kogume informatsiooni elustiku kohta, mis siis baseerub tegelikult fossiilidel. Et me uurime fossiile, kogume neid, määrame neid, teeme kindlaks, et millisel ajal kui palju neid erinevaid liike oli, kus nad levisid. Kui pikk oli nende nii-öelda levik geoloogilises ajas, millises keskkonnas nad eelistasid olla, kuidas nad omavahel hakkama said ja nii edasi. Et väga palju erinevaid aspekte, mida me saame fossiilide baasil teha. Ja lisaks hästi oluline on see, et et me suudame määrata geoloogilist aega või kivimite vanust. Sest ükski piirkondadega ükski geoloogiline läbilõige, ükski paljand ei ava meile kõiki neid erinevaid aspekte. Ja tänu sellele meie töös on konkreetses artiklis on põhiliselt baseerunud kahele läbilõikel, üks on siis Gotlandi saarelt ja teine on siis Läti puuraugust selle puuraugu materjale tegelikult säilitatakse Eestis, nii et et geoloogilised kollektsioonid on ka üks väga oluline märksõna, et kunagi kogutud kivimiproovid ja nendest saab siis teha väga erinevaid analüüse, et lisaks palementoloogilistele uuringutele siis teine pool, mis avab meile nii-öelda selle kunagise keskkonna see baseerub kivimite omaduste uurimisel ja nende hulka kuuluvad näiteks geokeemilised analüüsid või keemilise koostise analüüs aga samuti ka näiteks kivimite noh, mitmesuguste tunnuste tunnuste uurimine, mineraalide uurimine, kivimite struktuuride uurimine ja just nimelt settekivimid on need, see nii-öelda maa ajalooarhiiv, mida siis kasutatakse just nõnda minevikku keskkondade rekonstrueerimiseks. Nii et ühest küljest on seal fossiilide näol näha, kes elasid kauges minevikus ja teisest küljest on mineraalide ja keemilise koostise põhjal näha, milline nende keskkond oli. Ja nüüd on väga huvitav need kaks asja siis kokku viia. Samas mõistatades ka seda ajaskaalat sinna juurde. Just nimelt ajaskaala puhul on hästi oluline see, et, et me saaksime teha järeldusi, et mis oli enne, mis oli pärast. Ja seda ajaskaalat aitavad meil paika saada ühest küljest kivistised kivististe nii-öelda kaudu kivimite dateerimine, mida nimetatakse biostrati graafiaks. Ja teine võimalus, kuidas me saame siis teada, et kui palju neid miljoneid aastaid seal olnud et see teadmine siis baseerub tegelikult radiomeetriliselt ateerimisel ehk noorima, siis radioaktiivseid isotoope ja näiteks uraani ja uraani isotoobid, uraan laguneb radioaktiivselt, tema nii-öelda tütarelemendiks on plii ja teatud mineraalide, eriti just vulkaanilistes mineraalidest näiteks Sirkkoonis määrates siis nii-öelda selle laguneva elemendi ja tema tütarelemendi suht vahekorda selle alusel saab siis määrata tegelikult numbrilist vanust. Ja tänu sellele me saame teadete poolest siluri ajastu kivimid tekkisid umbes seal 420 kuni 444 miljonit aastat tagasi, nii CD teave baseerub radioaktiivsest lagunemisest tegelikult. Ja kas need siluri ajastu kivimit on meie piirkonnas paekivi või kuidas nad välja, jah, Eesti alal on meil tegemist põhiliselt paekividega, mis tekkisid sellises madalas soojas meres ja ja kui tõepoolest minna nüüd kujutada ennast siluri ajastusse, siis siis tänapäeval tänapäevases ookeanis Me leiame samasuguseid keskkondasid samasugust olukorda näiteks Kariibi mere saartel, et need on sellised tüüpilised keskkonnad. Ja me näeme, et tänapäeval analoogilisi setteid analoogilist materjali analoogilist keskkonda Kariibi mere saartel, nagu siis siluri ajastul olid, olid siin Eesti aladel just madalas madalas meres. Kui me nüüd seda kunagist merd ette kujutame, siis siis natukene noh, tänapäevase geograafi järgi lõuna poole minnes Lätti pärineb siis ka see konkreetne puurauk, mida me uurisime, seal oli natukene sügavam meri. Nii et seda täpset sügavust on raske hinnata, aga noh, võib-olla paarsada meetrit oli seal vee sügavus see muidugi aja jooksul muutus, sõltuvalt sellest, milline oli näiteks jääkilpide olemasolu või, või nii-öelda mitteeksisteerimine. See on siis globaalse maailma meretaseme üks põhilisi mõjutajaid oli oli siis ka siluri ajastul. Nii et jah, madal meri võrreldav tegelikult tänapäevase Läänemerega oli siin siis ka sadu miljoneid aastaid tagasi, nii et ja nüüd vaatasite, milliseid aatomeid nendes Läti ja gotlandi ehk ojamaa puuraugu kivimites siis oli? Kui seda artiklit vaadata, siis keskendusid süsiniku väävli, leiad talliumile? Jah, tõepoolest, et Talium isotoopide uurimine oli siis selle meie artikli üheks selliseks noh, võiks öelda unikaalseks või olulisemaks aspektiks, seda ei ole varem tehtud nende siluri ajastu kivimite puhul ja miks just tallim ja miks need teised isotoobid? Et kui isotoopidest neil üldse natukene rääkida kahe sõnaga. Et miks neid uurida? Et juba mainisin seda kivimite vanuse määramist radioaktiivsete isotoopide puhul, aga paljudel elementidel on olemas ka stabiilsed isotoobid ehk siis mille vahekord noh, nii-öelda ajas nad ei lagune. Aga nende ele isotoopide suht vahekorrad võivad muutuda teatud keskkondades ja isotoopide kohta võiks siis meenutada ka sellist põhiteadmiste, et need on ühe ja sama elemendi eritüüp peatamid jah, erineva massiga aatomeid põhimõtteliselt prootonite arv on, on sama, aga neutronite arvu muutub ja tänu sellele muutub natukene siis ka selle aatomi nii-öelda käitumine keskkonnas ja siis kui vaadata, kui palju ühesuguseid või teistsuguseid ühe elemendi aatomid on, siis me saame selle põhjal jälle midagi järeldada. Ja noh, näiteks võtame, võtame süsiniku, süsiniku on kaks sellist tuntud stabiilsed isotoopi, kõige laiemalt on levinud see 12 ehk siis aatommassiga 12 ja natukene on siis ka isotoopi C3 teist ehk siis natukene raskem isotoop ja nüüd kui me võtame näiteks süsiniku aineringest mingisuguse mingisuguse osa milleks on näiteks orgaanilise aine genereerimine, eks ole, fotosünteesi käigus fotosünteesivad no taimede ja bakterite ja teiste poolt siis selle fotosünteesiprotsessi käigus organismid eelistavad reeglina kergemat isotoopi, ehk siis C2 teist isotoopi. Ja see keskkond, kus need organismid elavad vastavalt selle võrra läheb siis see isotoopkoostis natukene raskemaks. Ehk siis bioloogiline fraktsioneerimine on selle asja nimi, isotoopsüsteemi natukene nihutame ühest küljest teisele poole aga ikkagi tallium, tallimann, üks suhteliselt harva ette tulev element vähemalt meie igapäevaelus. Ja tõepoolest no tallima on üks, üks metall ja perioodilisussüsteemis tasub siis parasjagu seal elavhõbeda ja, ja, ja plii vahepeal. Nii et selline raske raske metall ja teda noh, keskkonnas on tegelikult väga vähe väga väikesed kontsentratsioonid ja mida tema isotoopide vahekord siis meile näitab ja talliumi sisaldus ookeanis. Õigemini isotoopide suht vahekord sõltub tegelikult sellest, kui palju tekib mangaanioksiidide, mangaanioksiidide, raua ja mangaanioksiidide, on üks selline ka keemiliste või biokeemiliste settekivimite tüüp. Ookeanis laga Läänemeres näiteks tekivad sellised raua mangaani koorikud ja see on toimunud no läbi läbi geoloogilise aja ja Nende mangaani rikaste setete tekkimine sõltub sellest, et kui palju meil on keskkonnas hapnikku. Ühest küljest ja teistpidi siis Taliumi sisaldus Talium isotoopkoostis tegelikult sõltub sellest, et kui palju maailma globaalses ookeanis tekib mingisugusel ajahetkel. Neid mangaani sätteid. Nii et uurides Talium isotoop, esin konkreetselt, et näiteks Eesti või Läti kivimites me saame teha järeldusi selle kohta, milline oli siluri ajastu Globaalse ookeanivee hapnikusisaldus nii-öelda sellel ajaperioodil. Ja kuivõrd me räägime oma saates tihtilugu just teadlaste õnnestumistest ja suurematest avastustest või tähelepanekutest, mis on väärinud ka ka näiteks ajakirjanduse tähelepanu või tunnustust siis võib arvata, et hapnikuga ja hapnikutasemega merevees võiski olla see lau sündmus, see siluri ajastu lõppu väljasuremislaine seotud. Jah, nii ta nii ta välja tuleb, sest seda hapnikusisaldust kunagises merevees otseselt me ju mõõta ei saa, eks ole, see on tegelikult see põhjus, miks me otsime mingisuguseid kaudseid tõendeid, kuidas hinnata, kuidas modelleerida seda kunagise keskkonna keskkonnaparameetreid ja pannes need kokku ühest küljest informatsiooni fossiilide kohta selle kohta, mida nuusk pikkade aastate jooksul tegelikult on kogutud andmeid tehtud kindlaks, et nii-öelda järk-järguline väljasuremine, selle siluri ajastu ühel veel nii-öelda perioodil toimus ja pannes kõrvale sinna andmed Taliume isotoopide, süsiniku, isotoopide väävli isotoopide kohta saame tegelikult rekonstrueerida selle sündmuste käigu tegelikult. Ja teades kivimite vanust saame ka hinnata, et kui palju siis väljasuremine aega võttis. Kuidas keskkonnamuutused, et noh, nii-öelda ajas haakuvad selle muutusega elustiku koosseisus. Nende uuringute tulemusena esiteks võib öelda, et poolest hapnikusisaldus ookeanimees ja mitte ainult hapnikupuudus, vaid ka hapnikupuudusega võib teatud juhul kaasas käia sellise ühendi nagu vesiniksulfiid väävelvesinik tekkimine, mis on tegelikult ka elustikule mürgine ja sellise hapnikuvaese või hapnikku ilma hapnikuta väävelvesinikurikka vee jõudmine siis madalasse merre oli siis üheks peamiseks põhjuseks, miks siis see väljasuremine sellel siluri ajastul toimus, nii et ühest küljest vähe hapnikku ja teisest küljest liiga palju väävelvesiniku. No just nimelt ja tundub, et sarnane süsteem, sarnane nii-öelda mehhanism on, on olnud ka teiste suurte väljatulemuste puhul. Nii et, et see klapib kokku tegelikult hästi teiste andmetega. Nii et see nüüd oligi see, mida me tegelikult teada saime, uuemat selle konkreetse sündmuse kohta. Mis selle esile kutsuda. See ei olnud nii täpselt teada. Aga siin tuleb hinnata ilmselt sedagi, et niivõrd haruldane element suhteliselt haruldane nagu Talium temal veel eri isotoobid aia eristada, kivimist, selle materjali kättesaamine on ka üks omaette tehniline. Jah, võib küll öelda, nii et päris põlve otsas sellist tööd tööd ei tee, aga see algab kõik tegelikult, et meil on hästi säilinud kivimid. Kivimid on hästi dokumenteeritud, varustatud andmetega nii-öelda mitmekesist, aga jaa no nii-öelda see meie töö laboratoorne pool, mis puudutab nüüd Taliumit tehti siis Ameerika Ühendriikides Florida ülikooli laborites, nii et kus on siis maailma üks tipptasemel aparatuuri keskusi, sellise töö jaoks ja massi spektromeetreid on siis sellised aparaadid, mis siis võimaldavad tegelikult Me oleme äärmiselt väikesest kogusest kivimipulbrist, siis teha kindlaks. Esiteks siis keemilise koostise ja siis ka nii-öelda elementide konkreetsete isotoopide suht vahekorrad, nii et et see materjalikogus, mis seal siis analüüsiti, oli tegelikult tänu milligrammides ja, ja umbes sellised suurusjärgud, need tänapäeva tehnoloogia ja, ja nii-öelda analüüsivõimalused on võrreldes 10 aasta taguse ajaga nagu oluliselt muutunud, oluliselt paranenud, nii et et see on kindlasti üks tegur, miks sellised uuringud tänapäeval on võimalikud? Sellest tulemusest? Tulemuse põhjal tekib loomulikult üks uus küsimus, mis jääb muidugi selle uuringu piirest välja, kuid tahaks ikkagi teada, mis pärast juhtus, nii et hapnikku jäi keskkonnas vähemaks. Hapnikusisaldus muidugi, üks asi on see, et milline on meil merevee koosseis, milline on atmosfääri hapnikku koosseis. Et need alati ei pruugi olla ja noh, nii öeldakse üheselt vastavuses ookeani hapnikusisaldus sõltub ka sellest, näiteks kuidas toimub ookeanis vee tsirkulatsioon ja sellisel nii-öelda jääajal, nagu me tänapäeval oleme, on ookeanitsirkulatsioon ühte tüüpi ja üldised ookean on hästi ventileeritud, nii-öelda on see vesi hapnikurikas. Kui me võtame siia kõrvale tänapäeval tuntud musta mere näite, kus tegelikult sügavamad veekihid on kõik hapnikuvaesed ja väävelvesinikurikkad, siis kunagine ookean võis olla samasugune. Mis puudutab nüüd atmosfääri hapnikusisaldust, siis seda on püütud modelleerida ja neid mudeleid tegelikult erinevaid. Enamlevinud arvamus tänapäeval on selline hapnikusisaldus hakkas tõusma kuskil umbes 470 miljonit aastat tagasi jõudes noh, suhteliselt kiiresti enam-vähem tänapäevasele tasemele välja, sinna kuhugile 20 protsendi kanti. See võis siis toimuda umbes devoni ajastul või siluri ajastu jooksul, nii et et siluri ajastul hapniku sisaldus atmosfääris võis olla tänapäevasele üsnagi lähedane mitmete analüüsile järgi, aga ookeanisse võis olla vastupidi, väga vähe hapnikku sügavas sügavas ookeani osas, nii et nii et tõepoolest, kui seda vähestki hapnikku veel vähemaks jäi, siis võiski esile tuua sellise suure globaalse katastroofi Elurikkuse kahanemise. Ja, ja noh, eks on ju tegelikult nii, et väga erinevad aspektid on omavahel tihedalt seotud ühest küljest kliima, teisest küljest elustiku areng näiteks maismaa taimestik on üks oluline asi, mis mõjutab kliimat läbi CO2 läbi selle, et ta muudab näiteks kivimite murenemist kiiremaks ja, ja nii edasi, et need maa erinevad sfäärid on üksteisega väga tihedalt seotud ja ja kõigi nende üksikute protsesside ja nende seoste väljaselgitamine on selline pidev protsess, et noh, kõigile küsimustele meil kaugeltki veel vastuseid täna ei ole, aga mõnedele küsimustele saime siit vastuseid kindlasti. Vähemalt on nüüd selgem see, miks ürgmeres elurikkus siluri ajastu lõpul pisut kahanes. Ajasin seda juttu Tallinna tehnikaülikooli geoloogiaprofessori olla Hintsiga. Kes on see, kes elab katusel lendab ringi ja põriseb. See võiks olla karssen, eks see ongi Karlsson, sellepärast et mesilased sumisevad. Mitte niivõrd ei, põriseb nii Jan mesilastest me täna just räägimegi sellepärast. Laboris on külas Liisa Puusepp, kes kasvatab mesilasi katusel. Ja mitte tavalisel katusel, vaid Tallinna Ülikooli hoone katusel. Lisa on mesilaste uurija, täpsemalt ökoloog Tallinna Ülikooli ökoloogiakeskusest. Mitu aastat juba. No ülikooli katusele mesilased olnud nüüd kaks suve ja mina olen pigem nende hoidja seal kui nende kasvataja, nemad ikka kasvavad ise ja õnneks mul on tore linnamesinik abiks, kes aitab nende mesilaste eest siis hoolt kanda. Kuidas mesilastel läheb see katuse elu? Tallinna linnas läheb mesilastel maru hästi, siin on väga rikkalikud korjealad, kus käia nektari korjel, kus õietolmu koguda. Nii et Tallinna Ülikooli katuse mesilastel läheb ka väga hästi. Selleks aastaks on õietolm arvatavasti juba korjatud, mesilastel on puhkeaeg. Kas nüüd saab juba vahet ka teha, et kuidas eelmisel suvel on läinud ja sellel suvel? Nüüd selle suvemesi otse laborisse veel jõudnud ei ole. Me oleme kenasti puruks, ehkki pannud, aga küll ta kohe jõuab. Küll, aga ma saan rääkida ja öelda, mis on eelmistel aastatel toimunud. Me oleme juba Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuses mitu aastat Tallinna linnast erinevatest kohtadest kogutud meeproove analüüsinud. Just paljuski seetõttu ka, et paljudel inimestel on hirm, et linnas kogutud mesi ei ole just kõige söödava mett, seal on kas mingite mürkkemikaalide jäägid sees ja et ta ei ole justkui väga rikas. Siin. Ma saan kohe need väited ümber lükata, sest linnas kogutud mesi on botaaniliselt äärmiselt rikkalik. Just seetõttu, et linnas on taincad parkides, aedades metsatukad ja hästi-hästi rikas ja ei ole seal kohe kindlasti mitte vähemalt Tallinna linna mee sees ei ole mürkkemikaale ega nende jääke ja ei ole ka näiteks pestitsiidide jääke, mis paraku paljudes maapiirkondadest kogutud meeproovides võib olla sees. Pestitsiidide jääk tõepoolest on midagi, mis on rohkem maapiirkonnale iseloomulik aga linnas on liiklus, liiklus on tihe, nüüd tehti reidi tee ka veel mesilastele päris lähedale. Autod ajavad välja saasteaineid, raskemetalle liiklusele saastav. Kuidas on siis võimalik, et mesi tuleb puhas? Jah, eks see liiklus loomulikult saastab aga aastaid edasi üha vähem. Et eks kütuste puhtus on, on ikkagi, kütused on juba palju puhtamad ja Tallinna linnaõhk laias plaanis on siiski väga puhas, et et ei jõua need mürkained ka mee sisse ja kui arvata, et et mesilased siis kuidagi seedivad need mürgid läbi ja siis mesi on seetõttu puhas. Jällegi selle lükkab jällegi see ümber, et et linna, sellega mesilaste suremus palju suurem, et kui mürkkemikaalid nende kehast läbi käiksid, siis justkui võiks olla ka, et see mesilaste suremus oleks linnas suurem, aga seda ka ei ole. Kas mesilased on siis nii kavalad, et leiavad üles need kõige puhtamad õied või siis tuleb tõesti revideerida oma seisukohti linnaõhu saastatuse kohta? No maailmas on kindlasti selliseid linnu ka, kus õhk ei kannata hingamist ja kus mesilastel ei kannata ka elamist. Aga Tallinna linna puhul ja väga paljude teiste linnade puhul, kui nüüd maailmas ka ringi vaadata, on Pariisis mesitarud, on New Yorgis mesitarud Sydneys väga-väga paljudes suurlinnades ja tõesti see õhk on seal piisavalt puhas, et mesilased saavad seal toimetada ja saavad teised putukad ka. Kas linnamee ja maa mee erinevus tuleb ka kuidagi maitsest välja või või tuleb selleks teha analüüsi et vahet teha? Mina ei ole siinkohal nüüd maitsekspert, mina ise mett ei söö, aga lähtuvalt analüüsides saab küll öelda, et teatavad erinevused on kasvõi näiteks selles, kui palju erinevaid õietolmutüüpe me meeproovidest leiame. Maapiirkondadest kogutud meeproovides on see bioloogiline mitmekesisus isegi väiksem ühe meeproovi sees. Kuna noh, tõesti need, et need on siis kogutud, kasvõi see nektar sinna meie jaoks on kogutud, et põllumajanduspiirkondade vahetus läheduses, kus on taimkate üsna ühekülgne samas linnas kogutud meeproovid on tõesti äärmiselt rikkalikud just tõesti selle rikkalike aedade, parkide, taimkate poolest. Mul on analüüsimisel laual praegu näiteks ka botaanikaaiast kogutud meed. See on suur väljakutse, ma usun, et see on äärmiselt eksootiline ka teatavas mõttes ja põnev objekt. No botaanikaaia kohta seda võib isegi uskuda, aga muidu linnas on ju asfaldipind ja seesama katuste tõrvatud pind on ju palju suurem kui, kui maal. Jaa jaa, arvata võib, et isegi suurem kui linna roheluse pind, aga mesilane leiab ikka üles selle selle koha, kust korjata. Mesilane on äärmiselt tark tõesti, tema leiab need rikkalikud nektarikohad, õietolmukohad kenasti üles ja kui tuua siia veel kõrvale väga hea ja pisut võib-olla üllatust tekitav näide, et meil on ka Viru ringi peal Nordic Hotel foorumi. Selle katusel on kuus või seitse mesitaru. Ja eelmisel aastal sealt kogutud meeproovid olid Tallinna linna lähed rikkalikumad just botaanilise koostise vaates. Kõige kuulsam mesinik on Tallinnas meie president Kersti Kaljulaid. Kadrioru mesi on vaata et üle üle ilma kuulus juba. Aga kas linnas mesilaste kasvatamine on uuema aja uuema aja moesuund või, või mille pärast on just vaja linnas mesilast kasvatada? Ta teataval määral on ta tõesti uus trend, kasvav trend ja üha üha enam nähakse mesinduse rolli tähtsust ka linnapildis. Ühelt poolt on see kasvav trend seede et üha enam räägime ka bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest ja see on üks viis, kuidas seda toetada linnakeskkonnas. Et meil ka linnakeskkonnas taimed saaksid levida selleks Me Toome linna üha rohkem ka mesilasi. Loomulikult siin tuleb ka ettevaatlik olla ja, ja vaadata, et me ka seda linnapilt üle ei koormaks mesilastega, et meil on ka teised putukad, kes vajavad ka toetust. Jaa, jaa. Mesilased omakorda seetõttu nälga ei jääks, et me neid liiga palju siia ei too. See jah üks viis on see, et me toetame seda bioloogilise mitmekesisuse hoidmist. Linnakeskkonnas teine viis on see, et mesilased on suurepärased kogukonnahoidjad. Kogukonnaloojad elavad, nad elavad isegi kogukonnad ja toovad Kuu mesilaste sõbrad ja hoiavad seetõttu ja loovad seetõttu mõnusalt, et inimestest siis toredaid kogukondi. Mesilased võivad inimesele tegelikult ka hirmu peale ajada, nad ju nõelavad. Ja see on tegelikult kõige suurem hirm, et kui räägitakse, et linnakeskkonnas on paha, ebameeldiv ja üldse ei tohigi mesilasi pidada seepärast, et õhk on must ja, ja, ja siin ei ole mesilastel üldse võimalik elada, siis tegelikult kõige suurem probleeme hirm on just see, et meie enda peas on need hirmud. Inimesed millegipärast kardavad, kardavad ämblikke, kardavad muid putukaid, kardavad mesilasi. Et see, see tuleb meie enda peadest ja on minul endalgi olnud vestlusi naabermajaelanikega. Õnneks need vestlused on olnud lõppenud äärmiselt positiivselt, oleme omavahel arutanud miks need mesilased on head, miks nad meie maja katusel on. Paraku ma olen kuulnud ka lugusid, et on kutsutud väljaga, politsei. Aga, aga üheskoos läbi arutades saame nendest hirmudest ka üle ja just läbi rääkides, et miks meil neid mesilasi linnas maja. Nagu aru võib saada nende inimeste hirmudest, kes on, kes on mesilase torke peale allergilised, just et selliseid on ka nemad peaksid siis linnas nüüd olema ettevaatlikumad, kui seni. Noh, kas just ettevaatlik on, meil on alati olnud ju linnas erinevad elusolendid kõikidega koos elama ja neid arvestama ja, ja kui me neile liiga ideega, nemad ei tule ju meid ründama otseselt. Ja elusloodus tegelikult kohaneb järjest rohkem ka linnaeluga, järjest rohkem liike tuleb linna elama. Nüüd mesilased on küll inimeste toodud, aga keda veel võiks küll, laseme nüüd fantaasiaga natukene lendu, et milliseid loomi, putukaid, imetajaid, linde võiks inimene veel linnas kasvatama hakata. Nojah, ega siin mingit reglementi reegleid ju ei ole, ei ole ka tegelikult Tallinna linnas raamistiku linnavalitsuse poolt näiteks, et kuidas mingisuguseid loomi linnas pidada, sealhulgas ka mesilasi, mesinikud on ise linnas teinud kokkuleppeid milliseid mesilaste tõuge pidada ja kuidas neid pidada, aga teiste loomade puhul ka noh, loomulikult on küsitav see, et kas ma toon endale lehma rõdule või sea, aga kanad meil juba nõmmehoovides ringi liiguvad. Ja kesklinnas vist veel vähem ei ole kohanud täiesti. Millist teaduslikku huvi täpsemalt see mesilaste pidamine just nimelt Tallinna Ülikooli katusel võiks pakkuda. No üks asi on kindlasti see, et jälgida tõesti terves linnakeskkonnas ellujäämust ka kõikide teiste putukate arvukuse languse juures. Mida on näiteks märganud pargivahid, et ka parkides on putukate arvukus langenud, et just toetada läbi selle siis siinsete parkide bioloogilist mitmekesisust. Aga see teaduslik huvi tõesti on märgata seda mesilaste ellujäämust märgata ja uurida mee kvaliteeti, mis on tegelikult väga otseselt Tallinna Ülikoolis tehtavate uuringute huvi, me vaatame selle õietolmu koostis, kuivõrd rikkalik, seal me uurime ka erinevate keemiliste osiste koostis mee sees kuivõrd ta muutub, kuivõrd palju ta erineb erinevates teistes piirkondades kogutud meeproovidest, kas seal on erinevusi ja millised need erinevused on? Ja Tallinna Ülikooli katusemesilastest ja nende korjatud meest ajasin juttu Liisa Puusepaga. Tänases saates oli juttu elust ürgses meres ja moodsal katusel. Juttu ajasid Olle Hints, Liisa Puusepp ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
