Teadust kõigile allikasood on suhteliselt haruldased, kuid suhteliselt liigirikkad. Seetõttu on suhteliselt mõttekas näit paremini tunda. Triin Reinsalu on läbi uurinud Saaremaal Viidumäe looduskaitsealal asuva kanna allikasoo turbakihi, kuhu talletunud õietolmuterad, lehetükikesed ja muu kraam aitavad saada ülevaatesoo 9000 aasta pikkusest põnevast ajaloost. Veelgi pikema ajalooga on aga meie maapõues tammutatav põlevkivi. Alar Konist on nüüd teinud uuringu, millest järeldab, et kui põleb Ta näeb põlevkivikatlas koos põlevkiviga puitu siis tekib vähem tuhka, millel on seejuures ka vähem kahjulikke, kuid rohkem kasulikke omadusi kui tavalisel põlevkivi. Tuha all. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Tundub, et on õige aeg rääkida jälle soodest. Tegelikult oli umbes viis laborit tagasi soodest juttu. Aga seekord tahaks rääkida ühest väga erilisest sootüübist, nimelt allika soost. Kui Eestis muidu soo on üsna tüüpiline maastikuelement, siis allikasoid on, on väga vähe. Täna on laboris justeks allikas uurija Triin Reinsalu Tallinna tehnikaülikoolist kes tänu viimase paari aasta väliuuringutele teab nüüd Senisest palju täpsemalt. Milline on Saaremaal asuva kanna allikasoo ajalugu. Aga kui me juba soo juttu siin räägime, siis võib-olla kõigepealt, et luua seda konteksti. Et jõuda allikasoo juurde. Alustaks sellest, et milliseid soid üldse olemas on. Seda oskaks igaüks öelda, et selline märjem koht on ekso. Aga kui natuke lähemalt vaadata, siis siis on kõrgsood olemas. Madalsood, siirdesood. Jah, et soo on siis selline üldine nimetus ja kõrgsoo ehk ehk raba on siis võib-olla kõige rohkem inimestele tuttav, et seal on meil enamus selliseid laudteid ja puhkamise võimalusi. Ja see on nüüd selline koht, kus taimedel, mis kasvavad, ei ole enam põhjaveega enam üldse kontakti, et kogu see vesi, mis nad saavad, tuleb vihmaga ja seetõttu on seal hästi vähe toitaineid selles soos. Ta nagu kasvanud kõrgeks, et sellest tuleb sisse kõrgsoo nimetus, turvast, turvast, kui nii palju tekkinud, et puudub siis nagu kontakt selle mineraalse veega mineraale sisaldava veega sinuga natuke soodu areng tuleb juba mängu alguses, madal soojus tuleb siirdesoojuseks kõrgsoo ja jah, et me alustasime nagu mõnes mõttes tagant otsast, et rabad on siis sellised kaugem, kõige vanemad suud. Kõigepealt on madalsoo, kus on vähe turvast, kus kasvavad paljud Arno ja kus on üsna vesine ja märg ja siis ajapikku seda turvast tuleb juurde ja siis on selline siirdesoofaas, kus on turbasamblaid ja on ka neid madal soliike vaheldumisi ja siis 100 pikkusega saab selliseks rabaks. Aga allikasoo nüüd selline väga eriline selle poolest, et et seal enamasti see vesi voolab kuskilt nõlva pealt sinna Su sohu ja seal nagu ei teki seda kontakti kadumist põhjaveega. Kas allikasoo ei tähendabki seda, et soo all soo sees on allikad? No mingil määral küll jah, aga enamasti Eestis need allikat ei ole mitte päris, nad ei tule kuskilt paepragudest, vaid pigem voolavat mingitelt nõlvadelt see vesi, mis nõlvadelt koguneb, see siis immitseb sinna ja moodustab selle, selle soovi annab sellele soolast vett. Aga allikasoo on siis üks madalsootüüpe? Jah, nii võib öelda küll, et ta ei ole raba ei ole raba. Seina voolab kõrvalt vett sisse ja nende allikasoode rabastumine või rabaks muutumine on ka tänu sellele nagu pidurdatud või seda ei toimu nii kiiresti kui madalsoodel. Ahe. Ja nüüd allikasoid on siis suhteliselt vähetuks nüüd mõned arvud ka. Ja Eestis, kusjuures Eestis on neid tegelikult, et ikkagi üsna palju võrreldes nüüd pole mõnede Kesk-Euroopa riikidega siis on 0,02 protsenti pindalast võib öelda, on ainult allikasood ja soid üleüldse said üleüldse sõltuvalt kui laialt või kitsalt mööda sood defineerime ikka ligi kolmandik Eestist, võib öelda, et on mingi mingil määral soode all need ikkagi piisavalt haruldane hamba mille poolest allikasoo veel tähelepanu väärne haruldusele. Et see vesi, mis sealt läbi voolab, on mineraalide rohke kaltsiumirohke, siis seal saavad kasvada paljud sellised kaltsiumilembesed liigid või lubjalembesed liigid, mis on esteetiliselt ilusad, paljud orhideed kasvavad allikasoodes ja üldse madalsoodes ja väga palju muid, selliseid haruldasi ja veidi selliseid jäänukliike, et paljud liigid, mis seal kasvavad tänu nendele Lukaalsetele, keskkonnatingimustele on jäänud sinna varasematest kliimaperioodidest pidama, niimoodi ei ole, ära ei ole ära kadunud. Mis võimsale lolliku sool siis on mõttekam, et omab mingit ka seal olles, hoiab? No me arvame, et see on sellepärast, et see keskkond on seal ikkagi suhteliselt stabiilne just tänu sellele pidevalt vaikselt läbivoolava vee-le. Et esiteks, mikrokliima on üsna stabiilne, talved on veidi pehmemad kui ümbritsevas keskkonnas tänu sellele voolevale veele. Ja, ja tänu sellele see vesi seal voolab, ei ole nad ka kinni kasvanud, et on kogu aeg olnud siis avatud ja, ja ühe sama koha peal, et siis võimaldab nagu sellise kogumise efekti, et sinna tuleb palju liike ja Eestis allikasoid on Saaremaal nagu alguses sissejuhatuses juba ka mainisin. Kuidas nad jaotanud mujal on ikka vist ka ja ma elanikega, et Pandivere kõrgustikul kindlasti nõlvadel ja ka Lõuna-Eestis Võrumaa, Valgamaa selliste küngaste alustel tegelikult ongi sellepärast tahtnud, et, et seal on liigirikkus väga tähelepanuväärne. Jah, need on nagu botaanikutele olnud ikka pikka aega sellised lemmikkohad, kus käia otsimas põnevaid liike. Ja lisaks siis kõrgematele taimedele on ka samblakooslused väga erilised ja samamoodi leidub seal palju põnevaid putukaid ja ämblikke, kes on siis seotud nende ökosüsteem üleüldiselt on, on üsna eriline ja, ja pakub huvi paljudele bioloogidel, aga, aga ma arvan, et ka tavalisele inimesele anda sihukene tore koht, mida lihtsalt külastada ka, kas sinna laudteid on ehitatud? Vähemalt mina tean ühte kindlalt hoidel samalt Viidumäe looduskaitsealal mitte väga kaugel sellest kanna allika soost, millest täna ilmselt natuke rohkem juttu tuleb, on siis üks selline kohe spetsiaalne allikasoo õpperada. Aga räägime siis sellest kanna allika soost täna lähemalt. Mis seal õpperaja nimi on? Ongi allikas Ootreda, naha, selle järgid. Viidumäel selle järgi leiame üles. Aga kanna allika soovist käib ka Viidumäe looduskaitseala sisse. Jah. Nii et mallika sõidan vähe, valik on suhteliselt väike, aga miks pärast just kanna allikasoo? No meie otsisime tegelikult eelkõige sellist kohta, kus turvast oleks võimalikult palju, et me saaksime selle ajaloo niimoodi paremini ära kirjeldada. Et kohati on need allikasood ka üsna madala turbakihiga, et kuskil meeter välja selle, et seal on see ajalugu väga kui pakitud. Ja meie leidsime sellise koha, kus turvast oli 2,3 meetrit, aga ka selle sisse on pakitud siis 9000 aastat, et see on üsna-üsna tihedalt. 9000 aastat see on siis alates sellest võib arvata, kui üldse soo tekkis, nagu üldse tegelikult Saaremaa merepõhjast hakkas üles kerkima pärast jääaega. Et sellest ajast peale on siis. Andmed tegelikult olemas jah, et sisuliselt täpselt Nõmme arvan vähemalt, et see oli täpselt sellest hetkest, kui ta nagu tolleaegsest Läänemerest siis välja kerkis, see ala siis sinna, selles Su hakkas moodustama ja eks see oligi selle uuringu üks peamine eesmärk juttu, et aru saada, milline on kanna onlikus hooajal olnud ja selle peale võib-olla ka natukene paremini mõista allikasoid üldse. Jah, kindlasti, et meie eesmärk ei olnud mitte nüüd ainult selle konkreetse koha ajalugu, vaid vaid me tahaksime seda küll üldistada natukene. Vähemalt Saare Mallika suudele. Aga põnev oleks teada ju 9000 aastat tagasi, see on nii pikk aeg, et mitte keegi ise seda omaenda mälus ei mäleta. Aga milline see noor Saaremaa siis võis olla, kusse praegune kanna, allikasoo tekkis ja kuidas see ajalugu võis alata ja sealt edasi kulgeda? No meie andmed näitavad, et seal alguses ilmselt siis tolleaegsete luitevallide ümber selle sooli kindlasti männid ja soo päris alguses hakkas tekkima sellise luidetevahelise väikese rabatükike sellisena, et seal on ka näiteks kanarbiku. Ja palju on Saaremaal praegugi iseloomuliku Porssa, mis on selline mõnusa, annab pallika soodele madalsoodele sellise mõnusa Saaremaa soo lõhna. Mai kujuta, kes tõttu praegusega Slovourssa milline ta on, nad on selline ja umbes kuni meetri kõrgune põõsas. Kahesooline, tal on emased ja isased eraldi, õitseb kevadel hästi vara ja lehed on sellise mõnusa aromaats lõhnaga. Kui natukene näpuga mudida, siis siis tuleb selline hea lõhn. Kui nüüd sinna Viidumäeallikasoorajale minna, siis saame Porssa seal näha ja, ja mudilaga teab väga ja väga huvitav oli nüüd kuulda seda, et et kanna allikasooli alguses raba. Kuidas nüüd niipidi läinud, et. On kõrgsoo, mis, mis tekib kõige viimasena, tavaliselt Jaanide peaks tavaliselt käima, et see oli meie jaoks ka võib-olla selle uuringu kõige suurem üllatus, et seal põhjas olid hoopis turbasamblad ja pigem selline oligo troofine või toitaine vähene taimestik. Et neid selliseid uuringuid Euroopa mastaabis paar tükki on veel, kus on, kus on räägitud, et, et seal põhjas madalsoo põhjas võib tegelikult olla ka väike rabaperiood. Loodusseadustel on ikkagi ka erandeid, on ka erandeid. Aga mis pärast sa siis nii või summat tekkis kohe kõrgsoo siis läks pärast kulus madalaks sellistes luidete vahelistes lohkudesse, alati saab vaadata, käia nüüd tänapäeva rannikuluidete vahelistes lahkudes ja vaadata, mis seal toimub, et vahel juhtub, niiet et sinna hakkavad kõigepealt kohe kasvama need turbasamblad ja, ja on sellised väikesed rabastavad lombid. Ja me arvame, et kuna see veetase üldine veetase maakerke tulemusena langes sealt ümbert, et siis tegelikult selle nõlva pealt peale voolava pinnavee osatähtsus suurenes ja tänu sellele, siis muutus ta siis lubjarikkaks ja hakkas edasi Läänemaa Sis allika suuna kuskil 7000 aastat tagasi, nii et esimesed 2000 aastat oli selline väikese rabaperiood. Nii et Jubama, Soome munadest ajaloo etappidest kõigepealt esimesed 2000 paar aastat ja siis edasi tuli muudatus. Nojah, meie seal kohe kohalikku taimestikku muutuste järgi, mida me siis teame tänu sellele, et me saame sealt turbast vaadata Ta endisaegsete taimede õietolmu. Ja samamoodi ka siis kohaliku seal kohapeal kasvavatest taimedest jäänud makrojäänuseid. Ja siis eristamegi seda rabaperioodi või seda algust algusaega ja siis tuli selline pikk, umbes 7000 aastat sellist stabiilset suu arengut ja nüüd viimase 400 aasta jooksul umbes on jälle toimunud mingisugused muutused. Kasvanud on tarnade osatähtsus ja mõnevõrra vähenenud selliste rohundite selliste ilusate õitsvate taimede osatähtsus. Et selle põhjuseid me natuke spekuleerime, aga väga kindlalt ei oska öelda, et paraku ikkagi ka 400 aastat on piisavalt pikk aeg, et keegi keegi meile väga rääkima ei tule, mis seal toimus? Aga 400 aastat tagasi, mis siis võis toimuda, no siis oli ju umbes 1620. Kas siis võis olla ka inimtegevuses mingi mingi tõuge, mis soo? Kutt, mõjukas jah, üldiselt neid allikasoid on ka ilmselt karjatatud ajaloos, kui Saaremaa oli oluliselt rohkem palju rohkem rahvast ja, ja enamus sissetulekust tuligi põllumajandusest või, või kalapüügist. Et siis oli see maakasutus kindlasti palju, palju intensiivsem seal päris läheduses on kaks talu, mille karjamaad ilmselt võisid olla ka seal sool, aga väga sellist väga tugevat inimaju seal tegelikult näha ei ole, et on ikkagi ka Eesti mastaabis väga metsikut. Ja suurem osa sellest liigirikkusest on ikkagi säilinud. Jah, õnneks vist allikasoid praegu selline suurem hädaoht ei kollita. Me oskame juba piisavalt hästi hinnata, vähemalt ma loodan, et see nii on. Kas ma võib-olla võib-olla on liiga optimistlik? Üldiselt küll jah, et eks ta suurust on võib-olla see, et et meil kaitsealad on ikkagi piirist piirini, et see, mis toimub kaitseväe piiri taga, seda enam need kaitserežiimid tegelikult ei mõjuta, aga kui me nüüd kuivendame kaevame mingi sure sügava kraavi sinna allikasoo piiri taha, siis tegelikult see mõjutab ka seda sood. Et selliseid piiriüleseid mõjusid, Need on võib-olla need, mis, mis võivad kõige rohkem ohustada siis neid olemasolevaid ja allesjäänud allikasoid. Selge, nii et ikkagi kõik juht või suur oht nõunat üldiselt vähemal või rohkemal määral on ikka kõik kuivendusest mõjutatud, et Eesti on lihtsalt nii-nii tugevalt neid kuivenduskraave täis. Ja kui me räägime nüüd allikasoode tähtsusest Elurikkuse kandjana siis millised liigid võiksid olla just Kõige tähelepanuväärsemad jah, kuna kuna Eesti on ju tegelikult nii noor, kuna see jää lahkus meilt alles kuskil 11000 aastat tagasi et siis meil tegelikult selliseid omamaised ja meil kinud liike on väga vähe, on üksikud sellised neoEmmdeemsed liigitandeemne tähendab siis seda, et liigid, mis esinevadki ainult ühes kindlas piirkonnas ja üks neist on Saaremaa rukkirohi, mis kasvabki just täpselt nendes samades allikasoodes. Sealsamas Kawasel kanna allikasoos on ta üsna lähedal olemas ja mis võib-olla siis justanuallika suudele ongi tekkinud. Jah, ma arvan küll, nii. Niisugused on siis allikasood ja nüüd tänu Triin Reinsalu ja kolleegide nende seas siis eelkõige doktorant on siis plausi. Uurimistööle on meil nüüd vähemalt kanna allikasoo kohta teada senisest palju rohkem. Ja suur aitäh saatesse tulemast. Tore, kohtume Viidume allikasoos. No energiat on meil vaja, seda tuleb kuskilt saada. Tihtipeale saadakse energiat millegi põletamisest. Põletada võib, fossiilkütuseid võib põletada näiteks biomassi. Nüüd täna meil labori stuudios Alar Konist, kes on Tallinna tehnikaülikooli soojusenergeetikaprofessor ja kes on nüüd uurinud muuhulgas ka niisugust võimalust, et kui põletada fossiilset kütust ja biomassi koos sellel on omad teatavad eelised. Täpsemalt fossiilkütus igal juhul on Eesti põlevkivi ja biomass ei ole midagi muud kui puit. Nii et põletades ahjus põlevkivi koos puiduga, sellel on eeliseid võrreldes sellega, kui põletame lihtsalt põlevkivi. Nojah, selline uuring oli tõesti ja biomassi ja põlevkivi põlevkivi, mis on fossiilkütus, on võimalik ost põletada, on teatud positiivsed efektid, et täpselt, et seal tuleb vaadata nii heitmete poole pealt ja heitmeid on meil siis nii gaasilisi kui ka tahkeid heitmeid, ehk siis heitmed ehk tuk. Ja teatavasti biomassis ju tuhakogus on ju kordades väiksem, kui on ta põlevkivil ja seetõttu üks niisugune oluline keskkonna kokkuhoiu koht ongi see, kui me seda tuhka vähem tekitame. Koos põletades tuleb tuhka vähem täpselt ja tuleb ka gaasilisi heitmeid, siis vähem. Ja ütleme nii, et kui me vaatame CO2 seisukohalt, siis suurusjärk tegelikult, palju neid CO2 heitmeid tuleb, on, on sama uuringu põhjal tegelikult varasemate mõõtmiste põhjal, mis me oleme ka tööstus teinud. Me oleme saanud, et natukene CO2 heitmed vähenevad, aga üks oluline nüanss seal veel, mis, mis tegelikult võib-olla vääriks märkimist, on see kui me lihtsalt biomassi kuskil katlas põletame, siis näiteks raskmetallide kontsentratsioon on piisavalt kõrge juba, et see tuhklentu ja ka tavaline tuhk, mis sealt kuskilt katla alt välja tuleb, on ohtlik jääda. Aga kui me nüüd põletame biomassi põlevkiviga koos, siis tegelikult me suudame seda tuha ohtlikkust vähendada. Just selles võtmes, et raskmetallide kontsentratsioonid näevad ja see tähendab, et tuharakendusvaldkonnad võimalused laienevad oluliselt näiteks ja lisaks siis, mis mis olulise eelise ta võib veel anda, on see, et mõnikord see võib anda ka võimaluse neid tuhas idaainelisi omadusi kuidagi parandada, et põlemisel on üks oluline meil seal on palju olulisi tegureid, aga on põlemiskineetika näiteks leegi temperatuur, et et näiteks koos põlemisel Me võime saada kohati Parema põlemistingimuse põlemiskeskkonna, mis võib tegelikult selle tuhasideainelisi omadusi parandada, mis tähendab ka siis seda, et et kui me tahame seda tuhka näiteks ka ehitustööstusest tsemenditäitematerjalina kasutada, siis tema avaldused on ka paremad. Et koospõletamine on ka parem kui lihtsalt biomassi ehk puidu põletamine mõnes mõttes. Kas jah, kindlasti, nii ta ongi, et see on üks koht, kus uskuma, tegelikult olen ka palju rõhutanud või ütelnud, et täna, kui me vaatame ainult elektritootmise kontekstis, siis kõige suurema kasuteguri elektri tootmisel me saame Narva põlevkivi keevkihtkateldes pärast, et seal on auruturbiinid ja oru turbiini parameetrid, mida, mida me siis käsitleme temperatuuri ja rõhu all rõhuna on oluliselt kõrgemad, kui nad on meil siin koostootmisjaama lamades olevates auru turbiinidesse tähendab seda, et auruturbiini rõhk ja temperatuur on siin madalam ja see on seetõttu, et vältida biomassi põletava katla saastumist ja suurendada selle töökindlust. Aga kui me nüüd täna põlevkivikatelde oleme kõik need probleemid tähendanud Jaan võimalik põlemistehnoloogiliselt seda koos põletada, siis see positiivne, et tuleb ka siis juba koospõletamisel, et biomassi energeetiline kasutamine on suurema kasuteguriga mispärast ei ole selle peale varem tuldud? Ei ega on tuldud ka, aga noh, see on niisugune, selles mõttes poliitiline filosoofiline küsimus, et et siinkohal ega mina aga ei oska öelda, mis õige lahendus on. Kui öeldakse, et me fossiilkütuseid kasutada ei tohiks ja me peaks sellele leidma mingi mingisuguse alternatiivi siis ühe alternatiivina on välja käidud mõte, et me peaksime kasutama puitu ja kui me tahame puitu täna ju elektri tootmiseks kasutada, siis oleks seda mõistlik teha just sellises tehnoloogilises seadmes, kus me saame seda kõige suurema kasuteguriga teha. Ja siis põlevkivi katlad. Selleks sobivadki aga ei tohi kindlasti ära unustada seda, et iga katel on projekteeritud konkreetsele kütusele ja see kütus, millele ta projekteeritud on, selle osakaal ei saa väheneda allapoole, mis tähendab seda, et põlevkivist me ei pääse nagunii. Aga, aga see on võimalus, mismoodi me saame siis seda fossiilkütuse kasutamist vähendada. Ahaa, nii et kasutame ära olemasolevat katlad, aga paneme sinna siis kütust natuke teises koosseisus, täpselt. Kas koospõletamisel on ka puudusi? Võrreldes eraldi põletamisega? Hea küsimus, ausalt öeldes, kui, kui hakata nüüd mõtlema, et mis koospõletamisel võiks olla puudus, siis ühtepidi puudus, mõningatel juhtudel saab olla ikkagi sadestistes kuna mõlemad on antud juhul tahked, kütused, tahked, kütused sisaldavad tuhka, aga tukka saab sisaldada ka vedelkütus näiteks siis see tähendab seda, et põlemisprotsessi käigus tekib meil tuhk ja see tuhk on teatavate omadustega ja tihtilugu ta kipub minema selliste omadustega, kus kus ta tahab meil nendele küttepindadele hakata kleepima. Kui ta hakkab sinuga kleepuma, siis, kui üks sõber on ees, ta kutsub teise sõbraga kaasa ja peagi need krite pinnad on siis kaetud paksu tuha sadestisega ja sealt edasi on juba järgmine küsimus, et variant kas temperatuurid lähevad nii kõrgeks, et see tuha sadestise kiht sulab sinna küttle pinnale või variant B on siis see lihtsalt sealt enam see suitsugaas läbi mahu tuhaseks läbi mahu tekib ummistus ja kateleb avarii seisakus tähendab seda, et tegelikult jah, et, et neid negatiivseid külgi, millele tähelepanu pöörata on, on, on küll ja oluliselt tegelikult tuleb vaadata alati ka seda, et et kui me käsitleme näiteks kasvõi ka loengutes, et saame kütuseks lugeda, siis on olulised kriteeriumid. On piisavas koguses kergesti kättesaadav ja tema kasutamisel ei tohiks siis tekita keskkonnale väga suurt kahjulikku mõju, mis siis tähendab ka seda, et noh, et see põlemistehnoloogiline protsess peab olema suitsugaasi emissioonide tekkiva tuhaseisukohalt keskkond noh, võimalikult keskkonnasõbralik, et nad et ma ei saa ütelda, et ta nagu keskkonda üldse ei mõjuta, aga meie kui energeetikute ülesanne ongi siis energiat toota võimalikult väikese keskkonnamõjuga, nii, nii kuidas öelda minimaalse mõjuga, kui see üleüldse võimalik midagi võib-olla unustasin mainida on siis see veel, et et kui me näiteks põlevkiviga biomassi koos põletame siis me saame need heitmed täna suurte põletusseadmete heitmed Euroopa liidu poolt reguleeritud suurte põletusseadmete direktiivi ka siis seal on põhimõtteliselt on kolm tegurit või kolm komponenti, suitsugaasil, mis on ära reguleeritud, väärtusega, mida ületada ei tohi. Need on siis vääveldioksiidi emissioonid, lämmastikoksiidi emissioonid, tahkete osakeste, ehk siis lendtuhaemissioonid. Huvitaval kombel põlevkivi keevkihtkateldes. Me oleme suutnud seda tehnoloogiat nii kõvasti arendada, et meil ei ole vaja täiendavaid puhastussuitsugaasipuhastusseadmeid lämmastikoksiidide püüdmiseks, vähendamiseks vääveldioksiidi ja kui me nüüd mõtleme näiteks ka biomassi, kasutavad tavalist elektrijaama sisse, kindlasti on vaja teha investeeringuid näiteks lämmastiku püüdmisel või siis tähendab seda tänases kontekstis. Võiks vaadata ka seda, et me koos põletusel suudame neid lämmastikoksiidide emissioone hoida siis allapoole Euroopa poolt nõutavaid norme, ilma et me teeks üleüldse täiendavaid investeeringuid, kas nende suitsugaasipuhastusseadmete paigaldamiseks ja lisaks siis ka tavaliselt, kui need on paigaldatud, nad nõuavad ka erinevaid reagente, mis siis tähendab ka seda, et ka kulumaterjalidele kulu ei teki, mis tähendab seda, et üks on see rahaline külg ehk me ei pea kulutusi tegema, aga teine on ka ju keskkonnapoolne külg jälle, et noh, me ei pea näiteks kusihapet hakkama ostma ja me ei pea tootma, ehk me oleme ka seda seda keskkonnamõju juba vähendanud. Kuidas uurimist täpsemalt, Ta käib, kasutate neidsamu katlaid, mis, mida tootmiseks või, või, või on teil oma laboris katlad mul on oma labor, kus me viime neid erinevaid katse läbi, kus me tavaliselt siis kas üritame hüpoteesidele leida kinnitust või siis üritame ka katseliselt taas tekitada neid olukordasid, et noh, et leida kinnitust, et jah, see tõesti on nüüd nende tegurite koosmõjul sedasi saavutatud. Aga ja ja selles mõttes mul on nagu tõesti tohutult vedas saanud, et, et lisaks laborile mul on olnud võimalus ja siiamaani on aeg-ajalt ka võimaluse viia läbi katseid tööstuses, mis siis tähendab seda, et et minu doktoritöö üks osa isegi oli põlevkivi ja biomassi koos põletamisest, mis, mis siis sai läbi viia keevkihtkatla peal. Ehk ehk lisaks sellele siis, et noh, et saab arutada ja paberil rehkendada, kui palju me mingisuguseid heitmeid suudaks vähendada ja keskkonda võib-olla kokku hoida on võimalik siis ka reaalsetes tingimustes neid tulemusi siis valideerida. Ja see on tegelikult ma leian üks niisugune väga, väga oluline asi üleüldse eriti veel, kui meil see tööstus täna on olemas ja meil selle tööstuse jaoks just vangiga vaja neid suguseid kinnitusi, et jah, kui me mingisuguse muudatusega tehnoloogias teeme või siis ka kütustes, et, et see ei mõjuta kuidagi tootmist. Et tootmine suudab ikkagi neid keskkonnanõudeid täita ja loodetavasti suudame ka neid siis keskkonna näitajaid parandada. Aga praegu on siis teada, võtame kokku nii palju, et, et kui põlevkivikatlasse panna lisaks põlevkivile ka allapoole siis puitu siis tekib vähem tuhka, tekib vähem selliseid keskkonnaohtlikke mürgiseid gaase ja CO kahte võib-olla ka natuke vähem, aga jah, aga mitte väga palju vaja. Ja lisaks, mis siis noh, mis selle antud töö raames just kõige olulisem nüanss, et et põlemise juures on alati tähtsad temperatuurid, tavaliselt põlemise temperatuurid tahavad minna üle 1000 kraadi ja miks keevkihttehnoloogia täna meie põlevkivile kõik paremini sobib ja keskkondades üllatav on see, et me oleme suutnud tulla nende temperatuuridega alla sinna 800 kraadi juurde 900 kraadi juurde. Aga, ja mis me nüüd veel laboritingimustes leidsime, oli see, et me suudame nende temperatuuridega isegi veel allapoole tulla, mis tähendabki siis ka seda, et kui me vaatame põlevkivi põlevkivi sisaldab ka veel näiteks siis lubjakivi, lubjakivi, põlemisprotsessi käigus laguneb vaba lubjaks ja süsinikdioksiidi yks ja kui me need temperatuurid on allapoole, siis ka lubjakivi lagune sellises mahus, ehk siis me suudame ka juba lubjakivi lagunemist pidurdada suudame vähem tekitada seeläbi siis CO kahte ja lisaks tegelikult ka nende termooksultatsiooni või põlemisprotsesside käigus suguseid, ohtlikke dioksiini, furaane ja kõike selliseid kahjulikke komponente on, on võimalik ka vähem tekitada, mis, mis on nagu niisugune väga huvitav leid. Põlevkivi ja puidu koos põletamisest ajasin juttu Alar Konist. Tänases saates oli juttu kanna allika soost ning põlevkivi ja puidu põletamisest. Juttu ajasid Triin Reinsalu, Alar Konist ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
