Teadust kõigile, millest on tehtud väikesed asteroidid, saame seda peagi täpsemalt teada, sest Jaapani kosmosesond ajab osa Kaksam asteroide liugu pealt võetud kivimiproovidega tagasi maa poole lendama asunud. Ajame sellest juttu Tõnis heinmäega, kuid proove saab võtta ka maa pealt lausa järve põhjast. Ja just seda on teinud mu teine vestluskaaslane Annika Mikomägi. Nüüd oskame paremini järvede ajaloo kohta teadmist hankida ja pisut käest läinud järvi selle teadmise põhjal taas puhtaks ja ujumiskõlblikuks teha. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Sel nädalal alustas koduteed asteroid riiugo juurest Jaapani kosmosesond hoiab ossa kaks. See on väga tähelepanu väärne sündmus, sest varem ei ole asteroidi pealt nii suures ulatuses proove kaasa toodud. Räägime sellest sündmusest sellest, mis sellele on eelnenud aja Bussomissioon orjugu juures. Ja kõik see Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi astronoomi Tõnis Eelmäega. Võib siis öelda, et üks üsna oluline verstapost päikesesüsteemi taevakehade uurimises on jälle käes. No loodame, selles mõttes on jah, et nagu, nagu sa ütlesid, et et see on esimene kord, kus on lootust, et me saame suuremal hulgal asteroidiainet nii-öelda kätte uurida seda. No natukene muidugi laskmata karu nahk veel, sest sest see nii-öelda Koju jõudmine peaks toimuma alles järgmise aasta lõpus. Nii et see puusa kaks tuleb sealt asteroidi juurest tagasi üsna üsna täpselt aasta. Ja teistpidi jälle nagu sa ütlesid, et esimest korda, kus nii suures koguses, et, et tegelikult see vihje on, on selle kosmoseaparaadi nimes ka olemas nimelt Haebusa kaks et oli ka hajapuusa ilma numbrita mis käis ka ühe teise asteroidi juures juba varem. Need on mõlemad siis Jaapani kosmoseagentuuri missioonid ja nad tahtsid asteroidi pealt tuua lastralli pinnaseproovi. Aga see oli selline missioon, mis peaaegu kõik, mis sai valesti minna, läks valesti. Aga siiski nii-öelda see jõudis maale lõpuks ja tõi ka mingeid esimesed nii-öelda komeedi pinnakübemed vabandus, asteroidi pinna kõvemad ja, ja nii-öelda see juba oli suur, suur edasiminek. Ja, ja nüüd selle hajapuusa kahe puhul on, need ootused on nagu suured, et, et me tõesti saame esimest korda väga detailselt uurida ja puurida noh, äärmiselt ürgset materjali meie päikesesüsteemi nii-öelda tekkeajast. Kui hajapusa see ilma numbrita see, millel kõik ebaõnnestus, tõi tegelikult ajuta asteroidid puru või isegi mikroskoopiliselt koguses aga midagigi saadi siis kas on kuskilt läbi käinud mitu kilo proove või, või mitusada grammi proove ajab osa kahe pardale. Ma ei tea päris täpselt, et kui palju, kui suur see kogus on, aga, aga see kinnitus on nii-öelda olemas, et, et jah, et nüüd saadi sihukene noh, mõõta silindrite jagub nii-öelda nagu need seal on. Et ikkagi need on nagu seal on arvestatavas koguses seda materjali sees ja, ja kaks erinevat proovi ajal tegelikult, et et üks proov on asteroidi pinnalt kus siis Haebusa kaks tulistas niukseid pisikese kuuli, ütleme vastavast asteroidi, mis siis paiskas seda materjali ülesse ja, ja seda siis püüti. Tõenäoliselt seal on võib-olla suhteliselt väheses koguses seda aga siiski ja teine nii-öelda proov on siis sellest, kui nii-öelda eksperimendist, kus islamit lihtsalt ei tulistatud, vaid päris, pommitati asteroidi ja tehti sinna umbes kümnemeetrise läbimõõduga kraater minu teada. Ja vot siis selle nii-öelda värskelt paljastunud asteroidi nii-öelda sisekihtide juba materjalikogusse puusa kaks nimajjate laskus, pressin asteroidi pinnale ja võttis, võttis selle proovi. Et see oli kõik muidugi, täpselt sama tähendab see tehnoloogia väga sarnane nagu pusa Ühel või esimesel osal aga, aga jah, erinevatel põhjustel. Noh, tollal siis ei, ei suudetud kinnitada seda, et kas see kontakt asteroidipinnaga toimus ja et kas siis midagi nagu, nagu tuli ka sinna proovi sellesse kapslisse, aga nüüd on teada, et jah, et see tulin, et küllap nad olid tehnika täiustanud ka vähe. Ja, ja see nüüd hakkab varsti teosammul meie poole, siis nagu jälle tulema. Aga see kraater oli kümnemeetrine, mis tekkis see asteroid Riugu ise. Kui suur tema on, ta peab siis olema ikkagi suuremat täitsa kraator talle ära mahuks. Jah ta on umbes 800 meetrit, ta ei ole korrapärase kujuga, et nii väiksed taevakehad tavaliselt on, ongi ebakorrapärase kujuga, see on nagu niisugune, ma ei tea, siukene nagu teemandi moodi või niisugune noh, erinevatest külgedest natuke erinev kuskilt mingist küljes ots nagu rong ja, ja noh, ta on niisugune kaheksa ütleme, 800 meetrit alla kilomeetrine, nii et see kümnemeetrine kraater seal pinnal ei ole hirmus suur. Et ei riku oluliselt väljanägemist. Seda võiks tegelikult püüda ette kujutada, kuidas oleks olla seal asteroidi pinnal. Seal tehti muidugi pilte ka. Et ja, ja sealt olla niimoodi, et noh, see gravitatsioon on kohutavalt nõrk. Kui ma ei eksi, siis seal äkki oli niimoodi, et gravitatsioonikiirendus on, on mingisugune suuruse, kus 0,15 millimeetrit sekund ruudus. Kui me mõtleme maa peal on 9,8 meetrit sekunditega õudus seal noh, kohutavalt, et nii-öelda nõrga gravitatsioonijõuga taevakeha, niiet Ma arvan, et kui inimene isegi seal mingi järsema liigutuse teeks, siis ta saavutaks juba paokiiruse ja nii-öelda lahkuks sealt. Ja sellise hästi nii-öelda nõrga gravitatsioonijõu tõttu tegelikult noh, see seal mingisugust väga suurt kunsti ei ole selles mõttes, ega alguses ei teatud noh, milline see täpne koostis on sellel asteroidil, aga mingid sihuksed hinnangud ikka on, eks, et kui suur osa umbes sihukene materjal on noh, umbes selline keskmine kivi, näiteks. Et siis gravitatsioonijõud on umbes sihukene, noh seal suurusjärguga mööda ei pane. Ja selle hajapuusa kahe pardal oli neli noh, võiks öelda, kulgurid siis või, või sellist aparaadikest, mis siis asteroidi peale lahti lasti, nendest kolmtükiga töötasid kenasti, üks isegi juba üks vist ma ei tea, algusest peale ei töötanud. Ja, ja need siis olid niisugused huvitavad noh, nii-öelda noh, ma ei tea, kulgur ei olegi võib-olla kõige õigem sõna, aga aga basid mööda asteroidi ringi. Ja selle tõttu, et nende sees oli mingi hooratas, mis ei olnud noh, mitte korrapärane, vaid nagu niisugune nagu ekstsentriline või et kui see siis seal niimoodi hooga nagu, nagu jõnksu tegi siis selle täiesti olematu gravitatsiooni tõttu, siis pisikene kulgurid Hüpassis seal asteroidi peal teise kohta. See maandumine oli kindlasti nii, nii pehmed, ei olnud vaja karta. Midagi just just just, et et jah, et kuskil isegi võrdlused, põhimõtteliselt see, see, see gravitatsioonijõud on nii suur, et, et noh, maa peal, kui võrrelda, et võta A5 paberileht käe peale. Vot selline see gravitatsioonijõud nagu see paberileht, avaldab siis käele. Jõudu. Jajah, ikka väga nõrk. Aga asteroid rõugu on nii-öelda maalähedane asteroide tasubki alustada uurimist suhteliselt lähedalt. Aga teine asi on ju ka nende maa maa-lähedaste asteroidide, aga noh, see on muidugi mõiste on suhteline. Tegelikult me räägime ikkagi väga paljudest kilomeetritest miljonitest kilomeetritest. Aga need maalähedased asteroidid kujutavad meile ka teatavat ohtu. Ja, ja no sinna rõugu juurde mindi kahel rohkem kui kahel põhjusel. Aga üks asi on jah, see, et siin on hea lihtne minna mõnes mõttes. Et kuna see asteroidi orbiit on, on selline, et vahepeal on maast lähemal päikesele kui maa. Ja tema orbiit nüüd otse ei lõikuma orbiidiga. Aga sellegipoolest on sellisele sellise taevakeha juurde suhteliselt lihtsa lihtne minna, et on vaja piltlikult öeldes minna ainult maa nii-öelda külgetõmbest noh, nii-öelda kaugemale teine kosmiline kiirus saavutada ja siis on võimalik juba suhteliselt tagasihoidliku noh, nii-öelda siukse energiakuluga minna siis selle objekti juurde. Nüüd, ega tegelikult ei teata päris täpselt sedagi, et millest need lähedased, asteroidid või üldse asteroidid koosnevad, need väikesed möödalende on tehtud aga need mööda läinud on väga kiired reeglina ja, ja kuna need asteroidid hästi väikse massiga, siis see muudab imenatukene tühiselt vähe selle kosmoseaparaadi trajektoori ja ma, ma ise arvan, et see ei ole olnud piisav selleks, et nii-öelda määrata seda, milline on tegelikult tihedus, sellel, nendel Asteroididel need siseehitus raske teada saada. Ja rõõmu puhul näiteks leiti, et see suure tõenäosusega nagu rusuhunnik, hunnik kivikamakaid ja, ja nende kivikamakate vahel on siis tühi ruum et mitte siis õhk, eks, aga et, et noh, nii-öelda tühjus suuresti, et see keskmine tihedus on maru väike. Ja, ja see on oluline teadmine, sellepärast et kui need peaks selguma kuskil tulevikus tehtavate uuringute käigus. Et näiteks suur osa neid on maalähedasi, asteroide on sellised ja kui mõni nendest, mis siis näiteks nii-öelda maale täiesti ohtlik, kui on ja kuskil tulevikus Maaga kokku põrkab, siis selline kivikamakate hunnik lihtsalt on palju ohutum võrreldes sellega, kui see oleks üks niisugune kilomeetrine kivikamakas. Et noh, 10 kilomeetrise suurusjärgus asteroid on noh, selline dinosauruse tape, eks mis, mis, mis maa peal elu üsna võimatuks muudaks, pikaks ajaks. Ja kardetavasti ka meile saatuslikuks saaks. Aga kui oleks 10 kilomeetrini, mis koosneb sihukestest, noh, ma ei tea meetrite suurusjärgus või kümnete meetrite suurusjärgus siuksest tükkidest, mis on üliõrna gravitatsioonijõuga üksteise suhtes koos, siis, siis see oleks tunduvalt ohutum. Uhke tulevärk oleks kindlasti ja, ja kindlasti ka midagi kahju teeks noh, tõenäoliselt osad tükid jookseb ka maa peal. Aga, aga noh, see on ikkagi hoopis teine suurusjärk. Et palju suurem osa materjalist põleks atmosfääri sarnaselt täpselt kuigi tegelikult kraatreid tuleks rohkem ja no üks võimalus, kuidas, kuidas neid asteroidi katastroofi on mõeldud hoida, on ju sõitagi sinna juurde ja teha seal üks korralik plahvatus kas muuta tema trajektoori või siis lasta kid tükkideks. Kui nüüd asteroid ise juba koosneb tükkidest, siis tegelikult saab plahvatusele võib-olla veelgi kontrollimatult tagajärgedega, et võib-olla selles etapis on jälle keerulisem. No vot, ma arvan, et seal on suur osa, on just selles, et et kui suured need tükid on, eks, et kui need tükid on väiksed, siis nad ilmselt hajuvad laiali ja ongi nagu parv väiksed asteroide. Noh, mis iganes see suurus siis on tegelikult, eks, et ega rõõmu puhul ka ju ei teata tegelikult, et kui suureneb, kuid tegelikult on lihtsalt noh, tihedus on niisugune ja see, kuidas kogu pind välja näeb, selle põhjal seda arvatakse. Aga, aga no samas on jah, et, et kui seal on mõned suuremad tükid, siis, siis noh, mine tea, eksed kui kilomeetrisest saab poolekilomeetrine, siis see on igal juhul päris ohtlik nii-öelda maale, et kui selline siis kokku põrkab. Aga seda me võib olla, saame paremini teada, kui see materjal on kohale jõudnud. Teadlased oskavad ju väikesest proovist ka mõnikord põhjapanevaid järeldusi teha. No mine tea jah, kuigi ma ma ise arvaksin seda, et see proovi kõige nii-öelda suuremad või olulisemad tulemused on, on just see, et kuidas päikesesüsteem tekkinud, kuidas noh, nii-öelda neid kivim, kivimid või need, millesse aine, millesse asteroid koosneb. Et kuidas on tekkinud päikesesüsteemi alguses päik süsteemi tekkimise ajal ja seal on ka palju orgaanilist ainet, et see on nii-öelda süsinik, asteroid, noh, mis on niisugune eri eritüüp, süsinikurikas, asteroid ja et niisugune hästi-hästi ürgne vana et see aitab kõvasti aru saada nii-öelda just nimelt tähesüsteemi tekkeprotsessi, mis on väga otsapidi otseselt seotud planeedi tekkega, eks, et noh, on ju arvatakse, et et planeedid on tekkinud just sihukeste väiksemate kehade kokku kuhjumisel varajases vaikses teeme alguses. Ja sealt siis edasi see, et, et see nii-öelda orgaaniline aine, et kust siis tuleb ja kas see, kas ja kuidas see aitab elu tekkele kaasa. Plomeetril, kus on muud tingimused, selleks sobivad. Ja et mine tea, võib-olla leiame mingeid molekule sealt proovidest juba. Jah, et see tegelikult ta seda teada sest on, et sellist tüüpi meteoriit on ju ka olemas ja, ja neid on nagu leitud ja analüüsitud. Aga, aga piltlikult öeldes jah, see, need meteoriidid on, reeglina käin läbi tule ja vee, eks läbi tule, kui nad alla kukuvad ja, ja palju meteoriiti leitakse Antarktikas jääst näiteks kus siis on see ilmselt ka veeosa olnud, nii et nad on olnud arvestatavalt mõjutatud nii-öelda keskkonna poolt. Aga vot selline asteroid noh, tõenäoliselt on nii, nagu ta kuskil võib-olla neli pool miljardit aastat tagasi tekkis, on seal väga vähe midagi muutunud. Ja ja siis, umbes umbes aasta pärast tuleb see kapsel sealt visatakse orbiidilt alla. Piltlikult öeldes visatakse Austraaliasse. Jah noh, nagu see ongi, et ka kosmilise kiirusega 12 kilomeetrit sekundis mis on tegelikult omaette kosmosenavigatsiooni tegelikult kunsttükk. Et tuleb saada ikkagi võrdlemisi pisikesele maagega osa kla pihta ja siukse kiiruse pealt pidurdada kosmoseaparaat ilma hävimatu kiiruse alla ja, ja siis päris buss plaanitakse, on nii-öelda plaanis, et see asi siis laskub langevarjuga need, kus on tihedamad atmosfääri kihid, sealt ta siis tuleb nii-öelda pehmelt peale langevarjuga juba. Aga see hajapusa ise see põhiaparaat, see jääb siis nii-öelda kosmoseprügiks. Seep kosmoseprügiks ja noh, kuidas siis päikese orbiidile mitte maa orbiidile. Et on, on üks, üks uus päiksekaaslane. Jah, nii et jääme siis seda põnevusega ootama. Aga ühest asjast tahaks tegelikult rääkida veel. Kui vaadata viimase aja Päikesesüsteemi uudiseid, siis on meil jälle külalisi. Lisaks kuulsale huo munale, mis mõned aastad tagasi tuli ja läks väljastpoolt päikesesüsteemi on nüüd avastatud järjekordne päikesesüsteemivälist päritolu taevakeha, mis just praegu päikese lähedal on. Jah, et see seekord nimi on vähem eksootiline nimi on Borissov. Et aga, aga jah, et kuna, kuna komeedid ja, ja ka asteroide nimetatakse avastajate järgi tihtipeale asteroide vähemaga komeeti nimetatakse avastajat eri ja, ja siis seal niisuguse huvitava nimega, mis on kaks i kaldkriips ja Borissov, Boriss on siis üks grimmi hobiastronoom kes omatehtud teleskoobiga avastas siis mingi pisikese väga nõrra taevakeha, mida oli siis hiljem veel näha. Ja, ja noh, küllap tema siis otsiski asteroide, ma arvan ja sai siis nii-öelda oma meeldivaks üllatuseks, ma arvan teada, et tegu on tundmatu taevakehaga. No küllap ta sellepärast ka neid otsiseks, et mõni ise leida. Ja kui siis hakati seda tegelikult uurima, noh, oli, oli juba üsna varakult selge, et tema orbiit on iseäralik. Ja sellest anti siis teada ka noh, nii-öelda professionaalsetel observatoorium teil kiiresti. Sest see iseäralik orbiit, et nii-öelda nendes programmides, kus veidi analüüs tehakse, noh, seal on ohtlik oli see klassifikatsioon. Aga sa ohtlik tegelikult tähendas seda? Ta on noh, nii-öelda väga noh, nii-öelda ebatüüpiline orbiit võrreldes päikesüsteemi asteroidide või või-ga komeetidega ja siis tuligi välja, et tegu on järjekordse külalisega avakosmosest. Et sõna otseses mõttes tähtedevahelisest ruumist ja seekord on tegu komediga, et ta tõesti paistab paga Maidi sarname saba jahedana saba taga ja läheneb siis päikesele suure kiirusega, seejuures et näiteks seesama oma maa oli märksa aeglasem. Ja noh, võrreldes näiteks meie Vaiatcheridega, mis nüüd siis päiksesüsteemist lahkuvad noh, on neist on umbes kaks korda kiirem siis ja siis jah, leiti, määrati selle orbiidi parameetrid, siis leiti tõesti, et noh, et ta meile ohtlik mingit pidi ei ole. Aga tema trajektoor on siis selline, et, et ta kuskil Marsi orbiidi kauguselt päikesest läheb mööda. Ja meil on ta parasjagu tõesti väga hästi näha, avastas, ise, oli augusti viimastel päevadel leidis aset ja, ja detsembri siin kuskil algusepoole siis päikesele kõige lähemal see, see komeet Ja tegelikult tulebki välja nii palju, kui ma tean, et ta ongi päris enam-vähem tavalise komeedi moodi ta nii eksootiline ei olegi. Et nii koostise poolest, mida on siis analüüsitud, Sul on, leitakse, et jah, et ta on nagu väga sarnane nendele komeetidele, mis on ka meie päikesesüsteemist eriti just need, mis esimest korda tulevad päikesesüsteemi siseosadesse, sealt kaugelt õpikordi pilves tulevad. Et väga tore nendele koostise mõttes. Siis see viitab sellele, et ka meie päikesesüsteemi sarnaseid planeedisüsteeme on siin läheduses kuskil veel. Jah, et tegelikult seda ei teata päris täpselt, kust kohast ta tuleb, et millisest sellest, et noh, arvatavasti sellised objektid ikkagi tekivad, et nii-öelda planeedi leke, ketas. Aga, aga jah, seda allikat päris täpselt ei teata. Ja noh, see võib olla ka väga-väga kaua kosmoses nii-öelda ringi lennanud, see, see taevakeha, eks, natuke õnnetu on, et me teda uurida ei saa, väga, et ta liigub nii kiiresti, et temal ei ole midagi võimalik. Vastu ei ole niikuinii võimalik saata, aga järge kardetavasti ei ole võimalik saata, et meil ei ole sellist tehnoloogiatel olemas puusa kolme me ei saa saata sinna juurde. Aga noh, õnneks on see komeet teleskoobi objektiivi jäänud pildile saadud ja teisest küljest õnneks on ka kaks ikkagi oma proovid Maale toomas, et tegelikult ikkagi asjad edenevad. Aga rääkisimegi siis asteroidi Triugu uurimisest ja komeet porissovi möödalennust päikesest ja vestluskaaslaseks Tõnis Eelmäe. Eestis on palju ilusaid väikesi järvekesi kuid mitte kõigil neil järvedel tegelikult kui lähemalt vaadata ei ole seisund, nagu öeldakse kõige varem vaid inimtegevuse tagajärjel on järv näiteks eutrofeerunud. Et seisundit parandada. Selleks on hea teada, kuidas ta on kujunenud. Selleks, et teada, kuidas ta on kujunenud, tuleb uurida järve järve setteid. Näiteks Annika Mikomägi on järve setteid uurinud neljas Eesti järves. Ja uuringu põhjal ka Tallinna Ülikoolis äsja doktoritöö kaitsnud. Aga alustaks võib-olla sellest, et kui ma siin nüüd öelnud järve seisund see on tihti selline sõna, mida, mida kasutatakse ja tuntakse muret, kui seisund on halb ja tahetakse seisund, oleks parem. Kui, kui me räägime järve seisundist, mida me selle all siis täpselt mõtleme. Kui me vaatame järve peale, et kas nüüd heas või halvas seisundis, siis võib-olla kõige paremini annabki sellest ülevaate, et kas järvevesi paistab läbi, kas see on täisvetikaid, kas me tahame sinna ujuma minna või mitte, et järve seisund. Me tahame ujuda sellises järjes, mille järve seisund on hea siis me teame sealt välja tulles me ei sügele ja see ei ole kuidagi meile ohtlik. Heas seisundis järved näevad head välja ja nendest nendel on kõrge Rekreatiivne väärtus. See tähendab seda, et põhimõtteliselt, et seal on tore ujuda. Seal on tore ujuda, seal on kalad, eks ju. Ja see on just see, mida, kus eestlane tahab puhkamas käia, millise järve ääres? Mis siis on see, mis järve seisundit mõjutab, mis teeb teda mõnikord selliseks, et seal eriti tore ujuda ei ole? Et järvi mõjutab eutrofeerumine, et kõigepealt neutrofeerumine on toitainete kuhjumine järve ja tegelikult eutrofeerumist on ka looduslik protsess. Looduslik protsess võtab aega tuhandeid aastaid, enne kui järv hakkab kinni kasvama. Aga nüüd inimmõju tõttu nende toitainete sissekanne järve on kiirenenud ja me näeme seda protsessi, mis võtaks muidu aega, võib-olla 1000 aastat, need on toimub see meil aastakümnete või aastasaja jooksul. Ja ma saan aru, et toitained tulevad järve enam-vähem põllumajandusest, peamiselt. Ja siin on mitu allikat, kust tuleb toitaine sisse. Jah, üks on põllumajandus, teine on ka see, et maaparandussüsteemide rajamisega koos rajada tee näiteks kraavid ja nende kraavidega valgalalt järve valgalalt kantakse toitaineid sisse ja mis on väga suureks, nagu toitainete allikaks on inimest reovesi. Kõik me tahame, et meil oleks suvila järve kaldal. Väikesed linnakesed või suuremad linnad on järve kaldal ja kõik see inimtegevusest tulenevad toitained. Tegelikult jõuavad siis järve. Nendele toitainetele saavad jaole siis eelkõige just sellised väiksemad elusolendid vetikad. Ja toitaineid vajavad taimed ja vetikad kasvuks, eks ju, ja mida rohkem on meil toitained, seda suurem on ka järvest produktsioon, ehk siis vetikate taimede kasv. Sa oled nüüd uurinud lähemalt nelja Eesti järve. Mida sa õigupoolest nendes järvedes oled täpsemalt vaadanud? Uurisin nelja Eesti järve esimene oli perede järv, siis nõmmejärv, Lohja järv ja Baker. Et need kõik järved on väga tugevalt inimese poolt mõjutatud ja me teame, mis seal on juhtunud. Meil on monitooringu andmed 1960.-test aastatest ja ka nüüd sajandivahetusest on nad Eesti väikejärvede seires, nende seisund määratud ja valitud said just järved seetõttu, et ma tahtsin testida kahte meest. Et kõigepealt settepigmentide meetodit ja stabiilsete isotoopide meetodit. Seega, et kui mul on teada ajalooga järved, siis ma saan kõige paremini vaadata, kas meetod nüüd selle järve seisundi muutuse kirjeldamiseks sobib või. Ei, nii et uue meetodi otsing ja testimine oli peamine. Meetodit testimine oli siis peamine nagu eesmärk. Saan siis aru, et vaatasid setest, mis seal sees on, selle järgi siis on võimalik, et kindlaks teha, mis minevikus on järvevees olnud, mis on sinna järve põhja sisse City noh, nii-öelda kiht kihtide kaupa seal setes on siis nagu kuulsin, pigmendid ja isotoobid näiteks mõni järveuurija uurib õietolmu ka näiteks ja eks seal ole igasuguseid võimalikke võimalikke asju, mida vaadata. Aga mis pigmendid ja mis isotoobid metsale seteson. Kuna mind huvitas just järvede eutrofeerumine, siis ma valisin sellised indikaatorit, mis peaks olema mõjutatud järve produktsioonitõusust ja pigmendid pärinevad tegelikult siis taimedest ja vetikatest ning ladestuvad siis järvesetesse. Kui siis taimed ja vetikad ära lagunevad. Ega järvede isotoopkoostis etes mõjutatud järve produktsioonist, see ongi siis toitainetekasvust tingitud vetikate ja, või siis veetaimede vohamine. Eutrofeerumist põhjustab produktsiooni järedoitelisse see tõus ja isotoobid on, kes on koolis käinud, see on unustanud ära tänaseks, et noh, lihtsamalt öeldes on siis lihtsalt ühe ja sama elemendi erisugused. Politsei ja mina vaatasin süsiniku ja hapniku isotoop vesinikul siis aatommassiga 12 13 ja hapniku puhul 16 ja 18 aatommassiga. Ja need näitavad väga täpselt ära, siis võib, vähemalt peaksid näitama. Nad võiksid näidata ja muutusi, mis on toimunud järvedes. Aga need protsessid, mis seal taga on, neid muutusi tingivad, on päris keerulised ja mind huvitas, et kuidas siis eutrofeerumine ehk siis produktsiooni tõuse, seda mõjutab isotoopsuhteid. No õnneks oli teistel meetoditel nende nelja järve ajalugu eutrofeerumist mõttes enam-vähem siis teada kuidas uus meetod siis ennast õigustas, et vaadata korraga mitut näitajat. Nii pigmente, mida võib ju ka olla, ma ei teagi, kui palju nendes vetikatest ja isotoop kahel elemendil. Väga-väga huvitav meetod, aga igal meetodil on oma negatiivsed küljed, et pigmendid lagunevad värvained lagunevad ikka valguse hapniku toel ja et need, et palju sellest infost nüüd säilib järves, ütles, et selleks maiust, kasutasingi ka pigmentide indeksid. Vaatasin kahe pigmendi omavahelist suhet ja testisin, kuidas muutus ajas ja kuidas seda oli mõjutanud järve produktiivsus ja järve veetase. Ja kuna pigmentide säilivuse mõjutatud järve vee läbipaistvuse ning kuna Jetrofekatsiooniga koos järve vee läbipaistvus väheneb, siis pigmentide säilivus selle tõttu suureneb, paraneb samuti ka hapnikutingimused eutrafeeruvas järves on halvemad, see tähendab hapnik on vähem eest ja ka see mõjutas pigmentide säilivus, see tähendab parandusse, nende säilivus, sest nad ei lagunenud enam nii kiiresti. Seega kuigi pigmendid lagunevad, siis kasutades sinna kõrvale säilivuse indeksid, saime väga hea ülevaate sellest, kuidas järves on, millised vetikarühmad on kasvanud ja kuidas nende rohkus järves olnud. Nüüd on see meetod, ma saan aru, enam-vähem paika timmitud, seda saab neid kasutada ka edaspidi, nende järvede puhul, mille, mille ajalugu me veel ei tea. Ja loodetavasti see meetod on siis mõnes mõttes mõnedel puhkudel ka parem, kui senised meetodid. Jah, nüüd me teame, et kasutades juurde näiteks pigmentide säilivusindeksit, Me saame kinnitust, et kas muutus pigmentide sisalduses on tingitud sellest, et neid järjeproduktiivsus on olnud väiksem või siis on toimunud muutusse järve veetasemest ning seetõttu on pigmentide sisaldust väiksem või suurem, et kasutades meetodina settepigmente ja säilivuse indeksit, me saame päris vajaliku info selle kohta, kuidas järves on vetikate kasv toimunud. Kuidas me seda teadmist, mida me nüüd järvi uurides saame, võiksime kasutada selleks, et järvede seisundit parandada? Me saame protsessi juhtida siis, kui me saame aru, mis selle, kuidas see protsess on toimunud. Et kui me nüüd teame, milline on järvel igal järvel on oma isepuhastumise võime, kuidas ta tuleb toime selle toitainetetõusuga, siis need, teades, kuidas eTrofikatsiooni protsess on toimunud siis me saame paremini valida need meetodid, kuidas järve seisundit parandada. Mis meetodid need näiteks üldiselt rääkides võiksid olla, kuidas me parandame ühe järve seisundit? Järvede seisundi parandamiseks on väga palju erinevaid meetodeid ja kõiki neid ei ole Eestis veel rakendatud. Üks kõige lihtsam on mitte enam reostada järvi, et sellest tuleb alustada, et lõpetada ära toitainete sissekanne. Järve. Teise meetodi valik sõltub väga siis palju täpselt sellest järvest, mis seal on toimunud, palju seal on setteid, kui sügav ta on ja on väga individuaalne järvedes. No näiteks on võimalik võtta sealt põhjast neid setteid ära. Ja kui on tegemist madalajärvega, siis kindlasti sette eemaldamine võib anda selle efekti, et järvi kasvaks kinni. Sügavamate järvede puhul võib olla probleem on hoopis kuskil mujal ja setete eemaldamine nende puhul ei aitaks et ära hoida seda, et sealt setest, kuhu on ladestunud hästi palju fosforit. Et see fosfor sealsetest enam välja ei pääseks siis üks võimalus on järve aereerida. Teine võimalus on võib-olla see kiht ära katta. Neid meetodit ei ole väga palju Eestis rakendatud. Aga kas meie järved vajaksid nende meetodite rohkemat rakendamist? Ikka, et meie järve Ta on väga hinnatme inimeste seas ja kindlasti me ei taha ju, et mõni neist oleks selline, mida me enam suplemiseks puhkamiseks ei saaks kasutada. Üks asi on esteetiliselt, et oleks ilus vaadata, teine on just see, et me tahame seal käia, puhkamas, ujumas, eks ju, et järvede seisund on oluline. Et me tahame neid kõiki, et nad kõik oleks heas seisundis ning selleks tuleb teha teatud jõupingutusi. No nüüd on suuremad eeldused nendeks jõupingutuseks loodud sest me teame, kuidas paremini täpsemini uurida järvede minevikku järvedest, nende puhtusest, eutrofeerumisest, järvesetetest, ajasin juttu, Annika Mikkomäega. Tänases saates oli juttu asteroidi ja järve põhjaproovidest. Juttu ajasid Tõnis Eelmäe, Annika Mikomägi ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
