R2 looduselainel looduselainel valmib koostöös sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusega. Kell on üheksa, 33. Tere hommikust, Meil on nüüd külas geoloxandero lamp, kellega me hakkame rääkima Antarktikast. Tere hommikust, tõesti, mulle siin juba viimased nädalad on natukene niisugust meelehärmi tekitanud üks pealkiri, mis õnneks praeguseks on parandatud, aga ma loen seal varasema pealkirja ette, et aru saada, et üheksa päevaga sulas 20 protsenti Antarktika jääst. See pealkiri oli delfis võib-olla see isegi ilmus Päevalehe paberväljaandes selle peale, mul tekkis korraks selline hirm. Oota viiendik kogu Antarktika päästja peaks umbes koralleeruma 12 meetrise veetõusuga, et ma juba olin valmis, pakime oma asjad ja Tallinnast jalga laskma. Asjasse süvenedes uudisesse süvenedes, uudis oli ainult piltuudis. Avastasin selle, et tegelikult tundus, et ajakirjanikul ei tahtnud öelda, et ühel väiksel saarel mis oli Antarktika külje all, oli selle üheksa päevaga, kui oli seal natukene kõrgemad temperatuurid 20 protsenti käest ära sulanud. Aga kuidas sai selline pealkiri, et tervel Antarktikas 20 protsenti ei tea, nüüd see on igatahes parandatud. Aga, aga tekitas tol hetkel väga palju küsimusi. Hitleri võimalikku nii-öelda elupaiga või tulnukate baaside osas ei levi Antarktika kohta valekuuldusi, vaid ka siis selles osas, kui palju seal sulab või mitte. Ja see kusjuures vale kuuldust tegelikult ju uudis iseenesest onju. Väga okei, et oli üks kotkasaar, milles sulas mingi osa, jääd ära, aga et kuidas tekkis sellest selline nii-öelda nii-öelda valeuudised terves Antarktikas sulas 20 protsenti ära, et, et selles mõttes ongi siin, et et kas, kas siin ajakirjandusosakondadel jooksid mingid suusad risti kuidagi lumevaesel talvel või kuidas see täpselt täis. Aga, aga tegelikult see Antarktika, need kuumalained niikuinii tekitavad endas ka veidi küsimused siin ju nädalaste vahedega mõõdeti 18 koma kolme 20,7, et et ma hakkasin nüüd sellesse süüvima, et kuidas nüüd nii-öelda järjest mõõdetakse, et kas ikka mõõdetakse ühest samast kohast tuleb välja, et see piirkond on üpriski sama, aga selle kuumalaine taga tegelikult üks, üks selline maa, sellest reljeefi neetud efekt, sööni efekt. Kas kas on äkki meeles see, et kui siin võib-olla kuu-poolteist tagasi ka räägiti, kuidas Norras mõõdeti keset talve 18 kraadi sooja? Tundus täiesti ebaloogiline, et keset mägesid oli järsku 18 kraadi sooja. Ja täpselt sama fööni efekt. Mis see tähendab siis reljeefsus, kas see tähendab seda, et kuskilt läheb korraks nagu maapind kõrgemale päiksele lähemale? Põhimõtteliselt aga ütleme nii, et tegelikult see, see on tingitud sellest, kui õhumass, mis on niiskust täis, tuleb näiteks mere pealt ja satub mäega kokku, hakkab tõusma, rõhk langeb, temperatuur hakkab selle tõttu langema mingilt maalt nii-öelda see suhteline õhuniiskus seal pilve sees siis saavutab 100 protsenti, ta sajab alla. Aga sellel hetkel, kui veeaur muutub veeks tagasi, siis see annab välja soojus, ehk õhk hakkab natukene vähem jahtuma. Ja kui ta jõuab üle mäe, siis ta niiskus on läinud. Ta on palju kergemini soojendatav, ta hakkab laskudes kohe soojenema ja siis tekivadki ebanormaalselt kõrge temperatuuri nähud puhtalt, väga lokaalsetest tingimustest põhjustatud. Mis muidugi ei tähenda seda, et tegelikult Antarktikas oli tõesti siin nädal-kaks umbes tavapärasest soojemad temperatuurid. Neil oli kesksuvi, tuleb ikkagi seda meeles pidada, et, et selles mõttes, aga need rekordilised temperatuurid olid väga kindlast reljeefist ilmastikuoludest tingitud tud anomaaliad, täpselt nagu Norras. Ja nagu Tanel Tuuleveski ütles, et tegelikult Antarktikas võib väga kiiresti ilma muutuda, sest et seal on ikkagi võrdlemisi lame seal topograafiat ja õhumassid, kui tulevad ja liiguvad siis suurel kiirusel. Niisiis ilm võib-olla vahel muutlik nagu Islandil. Meil oli külas geoloog Sander Alo. See oli looduselainele. Looduselainel.
