Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere eetris on puust ja punaseks raadio kahe igapäevane teadvus, rubriik. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal oleme teie jaoks välja otsinud põnevaid uudiseid ilmaruumist. Nagu ikka sellisel sellistel puhkudel on abiks neid kommenteerimas. Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi astronoom Tõnis Eelmäe. Tere Tõnis. Tervist. Ja need uudised, mida me teile sel nädalal esmaspäevast neljapäevani vahendame on nii lähemast kui kaugemast ilmaruumi otsas, alustame võib-olla siis kõige lähemast meile või ühest kõige lähemast, ehk siis naaberplaneet veenus, mis ikka jälle pakub meile midagi, midagi uudset ja huvitavat. Miinus on vist planeet, mida on üsna keeruline uurida selles osas, et mis seal planeedi peal toimub, nagu ma aru saan, siis seda katab siin üsna üsna tihe kasvuhooneatmosfäär pilvekiht ja päris keeruline on näha, mis toimub pinna peal. Täpselt nii ongi, et kui me Veenust teleskoobiga vaatame, praegu on õhtutaevas veenus hästi kõrgel näha, hele, isegi binokliga näha, et veenus on siukse nagu poolkuu kujuline, ütleme või kuusirbikujuline. Ja, ja tegelikult on niimoodi, ainult paistabki sihuke suhteliselt heledalt valgustatud pilvine õun neid seal sinna planeedi pinnale. Läbi aegade on mitmed kosmoseaparaadid laskunud Nõukogude Liidu omad. Ja muud uuringud on üldiselt kõik tehtud. Nende radarite abil mitu satelliit ei olnud, mis on nii-öelda orbiidil olnud ümber meenuse ja kaardistanud radarite abil Veenuse pinda. Ja tegelikult see uudis, millest räägime siis ka tulnud nii-öelda ühest fondist, Veenuse ekspress, mis tiirleb praegu seal ümber selle planeedi ja on märganud oma mõõteriistadega, et seal pinna peal aeg-ajalt tekivad nii-öelda sellised temperatuuri muutvad kohad või laigud, et mis on ühel päeval kuum, on mõni aeg hiljem kui jälle märksa jahedam ja on otsitud sellele põhjendusi. Veenusel on kuigi see atmosfäär nii-öelda meie silmale paistab täiesti läbipaistmatu siis infrapunavalguses on siiski sihuksed kitsad aknad sarnaselt nagu maa atmosfääris, kus atmosfäär läbi paistab. Ja nendes läbipaistvas akendes on võimalik sisse Veenuse Bilda pinda. Pildistada ongi siis leitud, et et nagu sa ütlesid, et Veenuse pind on erinevatel aegadel erineva heledusega. Ja ka radar mõõtmistest on teada, et või noh, on nii-öelda võimalik hinnata, millesse Veenuse pind koosneb. Ja on leitud, et see pind koosneb suures osas oli liinist, et selline mineraal, mida ka maal on olemas. Et see, see on väga selle rikas. Ja tegelikult see uudis mõnes mõttes ei ole mitte veenus ekspressi, mõõtmistest või siis Magelani, mis oli selle eelkäija veel jupp aega tagasi mõõtmistest vaid hoopis sellest, et Veenuse kohta tehti, avastas laboris. Ja laboratooriumis uuriti, kuidas seesama nii-öelda oli viin oksüdeerub Veenuse oludele sarnastes tingimustes ja leiti, et, et kui see oli viin nii-öelda Veenuse keskkonna kätte satub siis ta päris kiiresti noh, ütleme siis oksüdeerub ja tema peegeldusomadused ütleme ja üldse noh, nii-öelda väljanägemine oluliselt muutub. Et, et see võib-olla ongi siis nii-öelda see üks niisugune oluline, seletab, arvatakse, et see on see, see on see seletus mis on põhjuseks, et see Veenuse nii-öelda väljanägemine seal infrapuna lainealas niimoodi muutub. Mõned Veenuse tingimused, mida sa mainisid, tähendavad seda, et temperatuur mitusada kraadi seisuse järgi kõrge rõhk ja atmosfääri koostis väga süsihappegaasirikas. Ja lisaks veel vääveldioksiid jah, et umbes 450 kraadi tsensust on see temperatuur, rõhk umbes 90 atmosfääri, nii et et päris päris karmid tingimused. Tegelikult miks see uudis on võib-olla oluline või, või noh, mida on teadlased sellest järeldavad, on see, et kui senimaani nii-öelda vaadates Veenuse pinda nende oma seadmetega, sa näed seda oksüdeerunud, oli Viini seal ja lähtudes sellest teadmisest, mis meil oli, oli Winjuksideerimise kohta maa peal on meile nagu jäänud tunne, et, et see on ikkagi päris vana pind ehk siis kulub palju aega, et see mineraalselliseks muutuks. Nüüd me saame teada, et see tegelikult toimub, võib toimuda väga kiiresti loetud päevadega ja mida teadlased sellest, nagu oletavad järeldavad, on see, et tegelikult võib veenusel senimaani olla aktiivseid vulkaane. Kuidas nüüd hüpati selle järelduseni? No see ongi seesama, et, et kui see aine oleks väga kaua olnud, kui see, kui need mineraalid oleks väga kaua olnud selle teenuse nii-öelda atmosfääri ja nii-öelda keskkonna käes, et, et siis nad näeksid teistmoodi välja lihtsalt. Ja noh, ja see võiks siis tähendada, et meenusele on suhteliselt värskelt toimunud vulkaanipurskeid. Ja kusjuures selle kohta on ka üks nii-öelda vihje veel, et on ka avastatud, et Veenuse atmosfääri vääveldioksiidi ütleme, sisaldus on vahetevahel kasvanud lühike, suhteliselt lühikeseks ajaks ja, ja arvatakse, et need võivad olla seotud just nimelt nende vulkaanipurset, ega, mis siis on ka tekitanud needsamad noh, nii-öelda laavavoolud, ütleme siis noh, mille, mille väljanägemine siis on optilises piirkonnas või seal lähis-infrapunases piirkonnas muutunud. Kas oli lõplikult kindel, aga arvati, et maa on ainus planeet meie päikesesüsteemis, kus esineb aktiivseid vulkaane teistsugune Eesti kohta nagu kindlaid tõendeid ei ole, kas me võime öelda nüüd, et see uuring nüüd tõukab teadlasi päris tugevalt sinnapoole, et veenusel sarnased protsessid nagu endiselt toimivad? Ma ma arvaksin, et see ei ole päris võimatu, et seal nagu natukene see suitsev püsse, eks et et veenusel on väga palju vulkaane teada, aga eks arvatakse, et kustunud ja, ja tegelikult ei ole päris selge mikspärast veenus on Maale hästi sarnameni suuruse kui tiheduse poolest ja pole nagu päris selge, et miks Veenuse peal ei ole vul kanismi noh, nii-öelda senimaani arvatult ja maal on õnneks Marsil ei ole enam polkanismi kunagi oli seal suured vulkaanid või, või miks Merkuur on just selline, nagu ta on, et, et see nii-öelda arvatakse, et see Veenuse vulkanismis selguse saamine aitab, aitab kõvasti kaasa arusaamisele, kuidas maa-sarnased planeedid tekivad ja mis elu nad elavad. Kuidas me nagu lõplikult kindlalt saaksime olla, et seal see vulkaaniline tegevus siiski toimib, et kas selleks peab ikkagi näkku kohale lendama ja sisuliselt sondi maandama kuuma laava sisse? Jah, vist teist nagu head võimalust ei ole, kui tõesti sinna teenuse juurde minna kas siis Veenuse orbiidile laskuda Veenuse pinnale või siis õhupalliga hõljuda Veenuse atmosfääri ülaosades. Ega teist võimalust ei ole jah? Jah, nüüd tuleb küsida, et kas on vabatahtlikke? Ma arvan, et sellised missioonid on ilmselt juba kavandamisel ja sellised tulemused, nagu me siin äsja tutvustasime ilmselt annavad sellele ainult hoogu juurde ja põhjendavad, et miks me peaksime minema ja lähemalt taas kord uurima meie naaberplaneeti. Aga selline oligi tänane klipp, puust ja punaseks. Rääkisime Veenuse hulkanismist stuudios Arko Oleski Tõnis Eelmäe. Tuleme järgmise uudisega teiselt naaberplaneedilt juurde tagasi juba homme kuulmiseni puust ja punaseks, puust ja punaseks.
