Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere algas puust ja punaseks raadio kahed teadusrubriik. Sel nädalal viime teid ilmaruumi ning astronoome teemalisi uudiseid vahendavad saatejuht Marko Olesk ning Tartu Ülikooli astronoom Tõnis Eelmäe. Nüüd on aeg sel nädalal liikuda päikesesüsteemist kaugemale oleme katnud Veenuse, Marsi ja Kuu uudiseid. Nüüd vaatame meie galaktikat ja selgub, et ka linnutees on nii mõndagi. Täitsa uut ja seni teadmata veel avastamisel. Ehk siis teadlased raporteerivad, et Linnutee keskmes on midagi ebatavalist, midagi, mida astronoomid varem pole kunagi kusagil täheldanud. Plaadiobjekt Tõnis kõlab väga müstiliselt, millega on tegu? Jah, et selle selle uuringu tegijad ise ütlevad, et ütleme, kuni suhteliselt viimase ajani oli teada galaktika keskmest lisaks seal olevale ülimassiivsele mustale augule ja, ja noh, sihukesele ma ei tea, mõnekümne tähega täheparvele kaks kummalist objekti mis tähed ei olnud noh, arvati, et võib-olla on gaasipilved. Ja, ja noh, päris nagu kindel ka ei olnud, et, et kas nad gaasipilved on, ei teatudki täpselt, mis nemad on ja jäi, see nii-öelda jäid nad paremat selgitust ootama. Ja nüüd see uudis on tegelikult see, et, et ei olegi kaks lihtsalt noh, mingisugust segast objekti, vaid need on suisa puus sarnast tüüpi objekti mis kõik on tiirlevad ümber selle ülimassiivse musta augu. Ja mis ei ole samadel orbiitidel on väga erineva siis tiirlemisperioodiga orbiitidel aga käituvad võrdlemisi sarnaselt ja näevad välja võrdlemisi sarnaselt. Nagu sa ütlesid, alguses arvati, et tegemist on gaasipilvedega, sest nad näevad välja natukene nagu gaasipilved, aga, aga seejärel nii-öelda, kui nad lähenesid sellele mustale augule, kus kõigi füüsikaseaduste järgi oleks must auk pidanud ära lammutama, sest nad olid juba piisavalt lähedal siis seda ei juhtunud. Ei tea, et, et üks nendest pilvedest, mida, mis oli see ka varasemalt teada et selle kuju lihtsalt moonutus ja pärast siis noh, enam-vähem taastus. Ja need objektid ise on siis tegelikult ka sellised, et, et noh, nagu sai öeldud, et nad nagu tähed ei ole justkui aga siiski arvatakse. Et noh, et nad on võib-olla väga väikese massiga Pähe sarnased objektid, mis on ümbritsetud gaasi ja tolmukihiga. Et see on üks selline hüpotees mis siis on ka välja pakutud selles, selles uurimuses. Et tegu võib olla. Ta suhteliselt hiljuti tekkinud täheparv, mis seal galaktika keskmes on, see on, koosneb üldiselt väga massiivsest tähtedest, mis ei ela kaua. Mis tähendab, et nad on võrdlemisi hiljuti tekkinud. Ja kui täheparved tekivad pähe parvedes tähed tekivad, siis tekib seal alati ka väikse massiga tähti. Ja, ja tähed tekivad nii tüüpiliselt paaridena või ka isegi mitmiktähtedena. Ja nüüd ongi pakutud välja selline nii-öelda võimalus, et on tekkinud noh, üks ports kaksiktähti suhteliselt väikese massiga kaksiktähti mille oma ümber üksteise tiirelemist see must auk tugevalt häirib ja põhjustab sellega nende tähtede suhteliselt ajalises mõttes suhteliselt kiire kokku põrkamise kokkusulamise. Aga samal ajal need nii-öelda objektid ikkagi käitu tähtsad on, eksis, neis ei toimu sellel tasemel termotuumareaktsioon, et ta kiirgaks meile tähena, vaid ta ikkagi toimib kuidagi teistmoodi. Seda, neid ei ole näha, et nad oleksid nagu tähed, aga see selgitus, mida pakutakse välja, on need selle nii-öelda kahe tähe kokku sulamisel. No paisatakse sinna ütleme kokku sulanud tähe ümber väga suures hulgas gaasi ja tolmu. Ja jah, need mõõtmed on nendel objektidel päris suured, 100 astronoomilist ühikut, see on ikka päris suur läbimõõt, piltlikult öeldes, see on natukene suurem, kui ütleme siis Neptuuni või Pluuto orbiidi läbimõõt. Et noh, ikka suured objektid. Ja aga massi on seal suhteliselt tagasihoidlikult. Nii et see on ühesõnaga, seal seal ei ole nagu päris selge, et, et kas nad ikkagi seal tähed on ka teistsuguseid arvamusi, et need ongi gaasi ja tolmupilved. Sest sest see nii-öelda kui hakata nüüd statistiliselt analüüsima, et kui palju neid tähti seal oleks pidanud olema, et me näeme praegu samal ajahetkel kuut sihukest värskelt kokku sulanud pähe paari. Et siis noh, need, need tõenäosused on ka suhteliselt madalad. Nii et, et siin on, siin on jah igasuguseid huvitavaid huvitavaid võimalusi ja järgmised suured teleskoobid loodetavasti annavad sellele siis parema selgituse, millega, millega on tegu. Teadlased nimetavad neid nii-öelda keeobjektideks nõrk, et seal siis G1 G2, G3 kuni neli-viis ja kuus need asjad, mis on sealt leitud ja tuvastatud kuna sedalaadseid asju varem teada ei olnud. Kas me võime siiski eeldada, et tegelikult on, võiks tegu olla selliste üsna tavapäraste objektidega meie universumis, mis ma ei tea võib-olla iga galaktika keskme ümber selle musta augu tiirlevad? Nende objektide noh, selline ikkagi suhteliselt suur hulk juba võiks viidata jah, sellele, et et nad ei ole mingisugused noh, täiesti noh, nii-öelda unikaalsed objektid vaid, vaid võib-olla tõesti midagi tavapärast. Tegelikult see uuringuala seal musta augu piirkonnas oli hästi hästi väike tükk taevast. Et, et kui nüüd veidikene kaugemale vaadata, siis ei ole üldse võimatu, et leitakse selliseid objekte, sealt veel. Aga noh, ikkagi siis tuleks ära selgitada, et kuidas sellised asjad tekivad ja mis nad on olemuslikult, eks. No ootame, ma olen kindel, et astronoomid murravad selle kallal praegu kõvasti pead ja ehk varsti ka uued selgitused tulevad. Sein oli tänane puust ja punaseks stuudios Arko Oleski Tõnis Eelmäe. Ja meil on sel nädalal teile serveerida veel üks uudis, see juba homme samal ajal kõike head. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
