Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere algas puust ja punaseks, raadio kah igapäevane teadusrubriik. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal koos minuga siin tutvustamas astronoomi uudiseid astronoom Tõnis Eelmäe. Eile rääkisime sellest, kuidas veenusel võivad endiselt pursata vulkaanid. Täna räägime sellest, kuidas meie teisel naaberplaneedil Marsil tajuvad samuti asjad, mida ka meie siin maa peal kohtame. Me oleme siin saates ka rääkinud, et Marsil juba mõnda aega seisab. Üks vahva sond nimega Insaid NASA poolt saadetud, mis siis võib nagu öelda, on selline ma ei tea ilmajaama tüüpi sundehk, siis mõõdab kõiksugu asju, mis seal Marsi peal toimub ja mida me eelmiste kosmoseseadmetega pole nii täpselt mõõta. Ta saanud. Ja üks asi mida see sond teeb, on mõõdab. Marsil tuleb öelda marsivärinaid. Tõnis nii-öelda, kas need on põhimõtteliselt sama asi, mis maavärinad? Põhimõtteliselt sama asi noh, maal olnud Lamdektoonikaga hästi palju seotud neid, aga mitte ainult et Marsil teatavasti või noh, Marsil ei ole lamda toonikat. Nii palju, kui teada on ja pole kunagi olnud. Aga, aga maavärinad magasime, Reinar on sellegipoolest olemas ja neid on leitud võrdlemisi suuri. Küll jah, selliseid, mida ilmselt Marsi pinnal seistes ei olekski võib-olla tunda, aga nii-öelda siiski siis kolmanda või neljanda magnituudi maavärinad. Et need on paarkümmend leitud ja need arvatakse, et need on seotud suhteliselt hiljutise vulganismiga. Suhteline hiljutine on siis umbes võib-olla 10 miljonit aastat või, või midagi sellist. Et siis selle tagajärjel kuidagi säilib pind Vivis mama marsi sisemus endist kuidagi vappuv või ragiseb, et mida midagi seal sees veel toimub. Ma arvaks, et äkki see on midagi sellist, et see nii-öelda jahtudes näiteks võib-olla tekivad seal mingisugused pinged, mis siis vabanevad ja noh, sellised sellised nähtused. Aga, aga jah, lisaks on leitud ka pisikesi marsivärinaid ja seda nagu teata, mis need päris on, neid on päris arvukalt üle 450-le heitud. Ja, ja tegelikult ei ole päris head arusaamist, mis need olla võiksid. Kuu puhul on ka näiteks teada, et, et kuuga kokku põrkavad suured meteoorkehad tekitavad kuuvärinaid, et et noh, see võib-olla pole ka Marsi puhul üks võimalik seletus, vähemalt osadele neist aga päris täpselt ei teata, mis see põhjus on? No eks nüüd needsamad andmed annavadki põhjust neid uurida, nagu ma aru saan, siis teadlased võtsid kokkus, rints, saiti 10 kuu andmed ja tõepoolest, et selle 10 kuu jooksul siis oli nii-öelda 450 väiksemat ja 24 nii-öelda suhteliselt suurt, ütleme maa mõistes üsna keskmist marsivärinat. Aga ühtegi sellist suurt, mida nad vist isegi mõnevõrra lootsid, et nad suudavad registreeritud isegi suurt marsivärinate siiski ei olnud. Täpselt nii jah, aga, aga sealt leiti veel palju muud huvitavat tegelikult lisaks nendele värinatele et, et leiti, et selles kohas, kus Insaid siis marssus Marsile laskus et seal on väga veidrat fossiilset või väga iidsed magnetvälja Marsil siukest suurt tugevat globaalset magnetvälja ei ole nagu maal. Aga küll on jääkmagnetväli, mis on seotud kivimitega ja, ja kleiti jah, et, et see on nagu ikka tükk maad tugevam umbes umbes 10 korda tugevam kui varasemalt orbiidilt mõõtes, noh, oli noh, nii-öelda arvatud, et see võiks olla. Ja see tegelikult paneb ka natukene piire sellele, et kuidas Marsi sisemus on aja jooksul kujunenud. Et magnetväljad ei püsi, kui see keskkond või see, see materjal on liiga kuum. Nii et see pidi väga-väga kaua aega tagasi üsna nobedalt jahtuma. Kivimid millesse see magnetväli on siis nii-öelda kinni jäänud, piltlikult öeldes Need mõlemad tulemused annavad meile tegelikult ju pildi sellest, et mis seal marsi sees siis õigupoolest on, nagu selles sondi nimigi ongi ins said sissevaade siis siis mõlema andmestiku kaudu me saame aru, et mis seal marsib, pinna all toimub ja kuidas maa omast erinev. Ja et vot see ongi, et praegusel ajal on huvitav aeg selles mõttes, et needsamad Veenuse andmed palju palju kuu-uurimise andmeid maa enda kohta olevat teadmised Merkuuri kohta detailsemat andmed, et, et kõik see nii-öelda ehitab üles seda noh, arusaamist et kuidas sellist softi, planeedid või taevakehad siis on tekkinud. Sa mainisid kuu uurimist ja tegelikult ma arvan, et siia saaks päris hästi otsa liik, tahe, teise uudise, mis ka nüüd hiljuti tuli, me teame ju kuu peal on ka inimese saadetud sondid parasjagu samas nimelt kuu tagumisel poolel hiinlaste Chang E neli ja nemadki andsid hiljuti teada. Ta on vaadanud niimoodi noh, mitte küll nii sügavale Kuu pinnal, aga, aga natukene ikka sellise radariga ja ei leidnud samamoodi huvitavaid tulemusi. Räägi lähemalt. Ja Kuu tagaküljel on praegu töötamas viieteistkümnendat kuud, siis hiinlaste kuukulgur change neli. Ja ta asub seal Kuu lõunapooluse piirkonnas, aga jah, Kuu tagaküljel, et maal maa pealt, et otsa ei näe. Ja sellises piirkonnas, kus siis on niuksed, veerikkad, mineraalid või veerikkad, piirkonnad, arvatakse ja, ja see, see on, see on siis mõõtnud oma selle kuu peal oldud aja jooksul, ta on seal omajagu maad sõitnud on mõõtnud Kuu pinna Kuu sisemuse ehitust, noh piltlikult piltlikult öeldes georadariga. Ja, ja siis on leitud sealt, et seal kuu pinna sees on, on päris mitmed struktuurid mida seostatakse sellega kuidasmoodi siis kraatrite tekke, meteoori või asteroiditabamuste tagajärjel on on kuud kujundanud. Ma siit loen, et tema tulemus on see, et nii-öelda esimesed 12 meetrit seda Kuu pind on tegelikult see kuutolmukiht, Regoliin been Liivias tolmjasse mineraalmillega siin pole asja olnud, olid üsna suures tastesse, rippus igale poole tungima, et ka seal, kuhu maandus hiinlaste kulgur ka seal on nagu seda ka üsna üsna paksult ja ilmselt nagu kõik tulevased missioonid peavad arvestama sellega. Jah, ja selle all on siis veel omakorda niisugune kivirahnude kihti ja selle all on jälle peenem kiht, nii et seal ongi just sellised vahelduvalt vahelduvad kihid avastatud. Et sellest 40-st meetrist sügavamale küll selle kulguri instrumendid nii-öelda ei võta. Aga, aga ega see kulguri viimaseks Need andmed, et kuidas need kihid seal paiknevad, et kas põhimõtteliselt ütlevad meile, et kunagi oligi nagu kivikiht ja siis tabas suur asteroid, tekitas kaatri, paiskas mingisuguse kihi veel sinna laiali ja nii edasi ja nii edasi, et et kas see nagu minevik, mida me saame lahti harutada tänu nendele andmetele või või pigem nägu, räägib see Kuu tekkemehhanismidest, et täpselt viitab. Ei, see on, see on ikka kraatrite tekke see, et noh, tegelikult ka maa pealt palja silmaga Kikuud vaadates on võimalik näha, et heledad kiired Kuu pinnal on, on mõned kraatrid, millest lähtuvad nagu heledad kiired binokliga nad väga hästi näha ja, ja no vot, need on täpselt needsamad asjandused siis, mille peale see Shangee ka siis sattus, et see kraatrid tekkimisel kraatrist välja paisatud aine noh, mis siis on tegelikult grupperistliku sügavamalt nelda pinna seest pärit mitte päris päris kuu pinna pealt, eks. Ja, ja ja seal Kuu tagakülg on üle külvatud kraatoritega, seal selliseid meresid nii-öelda siledaid alasid Kuu tagapinnal praktiliselt ei olegi, see annab aimu, kuidas kuidas just see kuu varajane noorus on möödunud ja, ja kuidas need kraatrid on, on tekkinud ja millised need protsessid täpselt on selles keskkonnas? Selline oligi tänane puust ja punaseks ülevaade, käisime ära Marsil, käisime ära Kuu tagumisel küljel. Me saime natuke rohkem aimu, kuidas need taevakehad on kujunenud ja mis nende sisemuses. Stuudios olid täna Arko Olesk ja Tõnis Eelmäe. Täname kuulamast ja homme samal ajal uuesti kõike head. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
