Tere kõigile aiasõpradele ajakirja minu aed, varasuvine number on välja tulnud ja see keskendub just mai ja juunikuu nõuannetele. Ajakiri on väga mahukas, nii nagu alati, me ei jõua kõikidest asjadest rääkida, aga et meil on stuudios üks ajakirja alalistest toritest Hiiumaa ametikooli aianduse juht õpetaja Lilian Meister siis me keskendume Ki nendele artiklitele, mida Lilian, teie olete sellesse ajakirja ette valmistanud. Kõige esimene artikkel väga mahukas ja väga ilusate piltidega on kapsaportree. No miks ometi kapsas on seekord peategelane? No mina armastan kapsast pööraselt, mitte ainult süüa, vaid ka vaadata. Ta on minu arust sellised suured rohelised kapsad nagu suured rohelised roosid ja ja no lihtsalt ei jõua neid ära imetleda, rääkimata veel lehtkapsast, mis on nagu selline tõeline, fontaan, purskkaev keset põldu, nad kasvavad erineva kasvukujuga erineva värviga. Erineva kõrgusega. Ja lehtkapsal on veel see hea omadus, et teda võib ka talv otsa süüa, kui keegi teine neid vahepeal ära ei söö. See lehtkapsas, ma katsun nüüd pildi järgi kirjeldada, on niisuguste pikkade kitsaste lehtedega, mis kasvavad üsna harva alt ülespoole, no mida ta meenutab? Noh, ta võiks meenutada palmi, aga, aga ta muidugi palme ei ole, eks ta ikka on kapsa, leheliste suguvõsast ja, ja sellega siis suguluses kapsa ja kaalika, naeriste ja kõigi selliste toredate ristõieliste köögiviljadega. Aga temal on tõesti selline omadused. Suvel ta väga maitsev ei ole, pärast seda, kui esimesed öökülmad on lehtkapsast üle käinud, siis suhkrud seal muutuvad ja ta muutub selliseks mõnusaks magusaks ja väga meeldivaks. Et mina olen enda põllul, kui ma esimest korda lehtkapsast kasvatasin, siis ma otsustasin, et ma jätangi talveks sellise toreda lehtkapsapõllu ja ja sügisel püsis veel väga kenasti, aga pärast öökülmi tulid muidugi kitsed ja tekkis minu talvisele kapsapõllule otsa peale. Nii et nüüd ma olen jäänud lehtkapsast rohkem peenrakastides ja maja lähedal kasvatama ja aeg-ajalt ikkagi panen mõne ilusa lehtkapsapõllule ka, aga tunda siis hiljem hiljem lihtsalt et maja juurde ümber. Ja noh, lõppude lõpuks, ega me siin maailmas ka ei eksisteeri üksi inimestena, et las siis ka kitsed söövad ja et loodusele tuleb ka ikkagi vastu anda. Kui me neilt maad ära võtame ja metsi põllumaks muudame. Kuidas te neid külmavõetud lehtkapsalehti talvel säilitate? Ma säilitangi neid lihtsalt, et õues ja korja neid siis sealt nii palju ära, kui, kui mul parasjagu vaja on, nad ei lagune ega kõdune seal kapsa küljes, vaid, vaid siis neid, nagu võibki niiviisi. Ta, ja neid võib väga maitsev, on neid praadida kas siis taimse õli või kes ei ole just vegan, siis võid võid kasutada. Ja igasugustes autistes ja ka toorelt salatisse hakkides on nad väga head, et viimaseid lehtkapsaid. Me sõime Hiiumaa ametikoolis näiteks kevades. Aga tuleme nüüd tagasi selle tavalise peakapsa ja lillkapsa juurde, mis on aiasõpradele rohkem tuntud. Te ütlete, et kapsast on kerge kasvatada, et mis seal siis on, kevadel paned taime maha, eks ta seal ise kasvab. No minul on selles mõttes nagu kerge. Ma ostan kapsataimed poest. Kapsa selline ettekasvatamine nii lihtne ei ole, et kapsas tahab tärkamiseks, hoiavad temperatuuri ja siis hiljem jälle sellist madalat, et mitte välja venida. Valgust peab olema palju, et kindlasti peaks olema hea siis selline kevadine kasvuhoonekapsa ettekasvatamiseks, et päris aknalaual toas kipub ta ikkagi venima, valgust jääb väheks ja temperatuur on tihti ka liiga soe. Aga kui aiandist ettekasvatatud taimed osta, siis ei olegi muud kui kapsad õige vahemaaga maha panna. Muld peaks kapsastel olema viljakas, nad sobivad sellise külvikorra puhul ikkagi pigem selliseks esimeseks kultuuriks. Ja kindlasti peaks siis vaatama seda, et kapsal ka piisavalt niiskust oleks, eriti, kui kapsas hakkab pead kasvatama, siis on seda kindlasti vaja. Aga ma isegi nii väga ei ütleks, et see vähemasti mahedalt lihtne on, sest kapsas maitseb ju kõigile. Ja väga suureks ohuks on erinevad siis kahjurid, jaga kapsaliblikad, mis ise on ju väga ilusad, on nii suur kui väike-kapsaliblikas ja mõlemad on, on kanged, et siis oma sellises rööviku staadiumis kapsasööjad. Et ikka tuleb tõrjuda ja kapsauss tuleb minul küll isiklikult korjata ja jama ka sellistel kuumadel suvedel näiteks nagu oli eelmine suvi isegi pesin oma kapsaid, et saada siis need kapsaussid ja, ja kogu see kahjuselt kapsadelt minema. Aga noh, pits leheliseks nad mulle ikkagi nagu jäävad sellise mahedakasvatuse puhul. Ta ei ole midagi teha. Õnneks kapsapea on nii suur, et enne kui seda sööma hakata, võib need sellised pitsilisemad lehed sealt ju vabalt ära korjata ja maitse ei ole sugugi kehvem. Nüüd, valged kapsaliblikad on küll niisugused tegelased, mis ma arvan, et igas aias ründavad ikka kohe meeletult ja iga kevad paistab just kapsaliblikate jaoks väga soodne keskkond olema, kuidas te mahedalt kapsaliblikate röövikud, kes sealt kapsauss tuleb, kuidas te tõrjute? Ega mul muud ei jäägi üle, kui nad lihtsalt kokku korjata, esitsi? Käsitsi? Jah, täiesti nii, midagi ei olegi teha, kapsas on üks köögivili, mis talub ka soolaosa siis kapsakasvatajad kastavad ka Katsas soolase veega, mis röövikutele ei meeldi. Ja samuti siis on igasuguseid selliseid taimseid lahuseid muidugi võimalik kapsale peale kallata, vaata nagu nõgeseleotist ja, ja ka tomat leotist näiteks tomatilehtedest siis sellist noh, ütleme siis sellist virtsalaadset Hollustega. Aga noh, mina neid nagunii palju ei, ei tõrju selliste vahenditega, et mina olen kõige lihtsam puhta veega, pesen oma kapsaid ja korjan neid kapsaliblikaröövikud ja meil on õpilased, on olnud vahel ka väga mahedate meeste juures praktikal, kes siis paluvad, et need kapsaröövikud viidaks kuskile kaugemale metsa alla ja neid ära ei tapetaks. Aga noh, niisugust mahedust ma isiklikult küll endale ei luba, mina ikka neile röövikutele otsa peale. Kui te ütlete, et te pesete suvel kapsast, siis see tähendab seda, et te voolikust lasete tugeva survega, kõik need kapsapead üle, jah, ja tegelikult ka püüan seal nagu käega kaasa aidata, sest et eriti kui on juba neid kapsakahjustusi, et see kapsas ei jääks sinna naguniimoodi kõdunenud ja mädanema, et ei jääks seda sodi sinna lehtede vahele, et kapsas oleks siis nagu selline võimalikult puhast. Ma ei tea, kui edukas taktika nüüd väga niiskel suvel oleks, aga sellisel kuival suvel, kui nagunii on hea kapsast kasta, siis kapsa peale ei ole see veesurve küll mitte midagi teinud. Ta on minul küll on vähemasti väga tugevad ja ilusad kapsapead sellega kasvanud. Kas teod ka kapsast armastavad? Jah, see on küll tõsi, et teod armastavad kapsast ja mul on tegelikult tigusid ka põllu ümber rohkesti, aga kapsaste ninad ei ole jõudnud Te balletti, Tuhkajapuruga panen tuhka, ent kuna ma olen ahju kütta ja siis mul on võimalik puutuhka nii varakevadel kui sügisel, kui ka vahel ma panen ka talvel lume peale, mida ma ei soovitaks nii väga, et parem ikka maa peale panna. Ja see on nagu väga hea hea asi üleüldse nagu mulla happesuse reguleerimiseks ja lisaks on seal ka paljusid mikroelement, mis taimedele väga meeldivad ja mida muidu mahedalt kasvatades noh, on nagu aeg-ajalt ka raske mullas saavutada. Puutuhk on suurepärane vahend. Räägime nüüd ka lillkapsast, minul ei ole see lillkapsapea moodustumine seal keskel tõtt-öelda eriti kunagi õnnestunud, mis ma valesti teen? Vot ma ei oska arvata. Lillkapsas on muidugi selline nõudlik kui taim ka mullaviljakuse suhtes ja eriti proomia mikroelemente ta tahab, et kui neid ei ole, siis ta ka ei kasva ja valgust ja valgust kindlasti, aga siis, kui see pea hakkab moodustama ja selleks, et ta jääks ilus ja valge siis enne sellist lillkapsa saagi korja, et pigem lükatakse need külgmised lehed lillkapsa õisikule peale, et vill kapsal on ju tegelikult vilgapsas, ongi õisi harilik teha, kasvõi seda ei ole, aga aga lillkapsa puhul see nii on, et selleks, et see õisik siis selline ilus ja ilusa heleda värviga säiluks, siis siis need lehed niimoodi sinna lill kapsale katteks peale pannakse. Ja lillkapsal on muidugi ka väga palju kahjureid, et lillkapsaid ma isegi soovitaksin kasvatada. Ta loori all, et ma ise seda küll ei tee väga, sest et mulle nagu väga meeldib vaadata põldu minu jaoks võib-olla ei ole see saagi saamine, see on nagu ainukene priori, et, et noh, lõpuks võin ma selle lillkapsa ju turult ja poest ka osta. Et mulle pigem meeldib see, kui need köögiviljad siis seal põllu peal kasvavad ja ma saan neid nagu lähemalt näha, et katteloor ei ole nagu selline unistuste vaatepilt. Aga kui nüüd ikka tahta tõepoolest tilgaks saaki saada, siis ma paneksin selle katele, uuri juba pärast taimede istutamist peale ja nii ta jätaksingi. Kas jutt käib ka brokoli kohta, et lehed õisiku moodustamise ajal nagu sinna isikupealaele kokku lükata ja võib ka nii teha, aga siiski võib-olla brokoli suhtes noh, ma nagunii resoluutne ei oleks. Brokoli puhul on lihtsalt see, et ta tuleb tõesti õigel ajal ära korjata. Taeteni lillkapsas kui brokoli on mõlemad sellised köögiviljad mille säilivusaeg ei ole pikk ja mida tuleks siis ka nagu väga õigel ajal korjata, et need õisikud ei läheks õitsema hiljem, siis ei ole enam, et tõesti nii maitsvad ega kani esteetilised panna. No siis on meile tulnud igasuguseid eriskummalisi brüsseli kapsaid ja nuikapsaid ja rooskapsaid. Kas te soovitate nende kasvatamist? Mina muidugi vägagi soovitan, näiteks nuikapsast võiks ka siinkohal rääkida, kui nüüd hoida maad pidevalt kasutuses, et kui sellised kevadel kiiresti kasvavad köögiviljad on näiteks põllult koristatud võib-olla isegi varane porgand ja redised, siis nuikapsas on selline kõige kiiremini kasvav köögiviljakultuur, et tema võib ka siis hiljem külvata ta kasvõi juuli alguses ja saab neid nui kapsaid süüa juba seal augustis-septembris ka väga ilusad ja ma ise veel soovitaks kindlasti kasvatada mitte ainult rohelisi, vaid ka selliseid purpurpunaseid, nui, kapsaid ja nad on ka väga ilusad ja dekoratiivsed oma selliste nuianuiakujuliste siis paksenditega seal peenral ja brüsseli kapsaid, samamoodi brüsseli kapsas küll on päris pikka Me kasvamise ajaga, nemad oleks ikkagi varakult maha panna ja brüsseli kapsa kohta kehtib sama, mis lehtkapsa kohta. Ta on ka pärast kergeid külmi, on ta peakesed maitsvamad. Niisugune oli siis täna kapsa ja kapsaliste portree, mille Hiiumaa ametikooli aiandusõpetaja Lilian Meister meile andis. Tootsi peenar testkastides me täna ei jõudnudki rääkida, aga räägime sellest järgmises saates. Niiet kuulmiseni.
