Tere kõigile aiasõpradele ka täna oleme helistanud Tartusse aiandus, koolitajale Daisy ossile ja selle põhjusega, et teiega isi korraldasite sel nädalal Tartu rahvaülikooli raames lilleniidukursuse. Öelge palun, kas lilleniit ei tekigi siis looduslikult ja iseeneslikult, et kas seda peab ka veel õppima? Mina tegelikult peab küll õppima, et, et kuna nüüd on aru saadud, et kõik ei ole nii korrastatud ja niidetud, et ta ongi just väga hea hakata tooma enda aeda lilleni. Tegelikult on ikka veel jätkuvalt see trend, et kõike korrastatakse, niidetakse Harritaksed. Tegelikult nüüd ongi üks võimalust lahendus minna tagasi loodusesse tuua oma loodusesse natukene ka tükike loodust nii-öelda oma aeda. Jah, aga ega see lilleniit ei tähenda seda, et ma lihtsalt järjekindlalt jätan muru niitmata, see on ikkagi natukene teaduslikum. Ja ja täitsa nii on, et tegelikult seda ikkagi peab ikkagi ettevalmistama, pinnas peab olema vastav pinnas peab olema toitainete vaene kindlasti, et selleks peab eelnevalt tööd tegema. Ja siis vastavalt kultuur, et kas siis seemnesegusid külvata, võisid ise looduses seemneid hankida. Missugune see pinnas peaks olema, et tuleks tõesti ilus ja loodusliku meenutav lilleniit oma aeda? Kõigepealt alustaks sellega, et, et see peab olema korralikult haritud püsiumbrohud peavad olema kõik eemaldatud ja siis ka veel hoida teda tükk aega mustana, ehk siis mustad lisana ja harida teda seal võimalikult vähe. Suvi umbrohtusid üldse oleks seda ilus, on meie nyyd tuleb ja seda vähem meil pärast hoolt panna. Mis need põhilised suvised umbrohud on, mis lilleniidule ei sobi? Suvikkudest on ikka põhiline ikka, ütleme niiviisi, 99 protsenti on ikkagi malts mis lööb ikka väga kiiresti välja ja seda ikka näeb ikka päris palju. Aga seda maltsa näiteks ära likvideerida ongi see, et me eelnevalt harime teda piisavalt. Et me peame ikkagi kolme, nelja nädala tagant jälle uuesti liigutama, seda pinnasest. Umbrohuseemneid on väga palju pinnases ja iga kord, kui me seda pinnast liigutame, tärkavad erinevad umbrohud. Ja sellega me tahamegi seda, et neid oleks võimalikult vähe. Aga kindlasti esimesel aastal tuleb ikkagi nendes umbrohtudega natukene võidelda, kuna see lilleniit on ise veel väga vaetike ja tahab veel natuke hoolt. Kas see pinnase liigutamine tähendab lihtsalt läbi kõplamist või see tähendab ikkagi läbikaevamist? Võib ainult kõblata, seest umbrohud on tavaliselt seal ikkagi 10 sentimeetri ulatuses on neid hästi palju, mõned umbrohud satuvad ka sügavamale, aga enamus on valdavalt ikkagi pinnase lähedal. Kui umbrohuseeme ikkagi kukuksite kukub ikkagi sinna pinnase peale ja siis on ta lihtsalt läinud sügavamatesse kihtidesse natukene aga mitte mitte väga sügavalt, et aitab täiesti piisavalt, kui lihtsalt pinna pealt siis seal Berkadest, kuna ta on seal uinowas olekus ja siis kui natuke liigutada, siis nende jaoks tekivad soodsad Poludki ennast siis nii tulebki suvi umbrohul jälle ület. Nüüd kursustel, missuguseid seemnesegusid inimestele soovitasite, mida külvata. Mina soovitasin eelkõige ikkagi loodusest ise korjata, see tuleb kindlasti ka soodsam, sest noh, olgem ausad, seemnesegud on tegelikult kallid. Ja kui on ikkagi suur ala, sest noh, väga paljud tahavad ka kursusel ma seda tõdesin, et soovitaksegi järjest üha enam suuremaid alasid, mitte lihtsalt väike lapike oma aeda, vaid teha üks suurem ala, kus on mitmeid tuhandeid ruutmeetreid ja, ja niiviisi seemne segudena on suht kallis. Aga seal on tõesti väga palju erinevaid variante, noh, kui on väiksem ala, saab ilusti loodusest korjata ja siis ise siis seemnesegusid lihtsalt siis vastavalt oma äranägemise järgi teha, et milliseid liike siis soovitakse rohkem näha ja milliseid vähem. Aga kindlasti peab olema kõrrelisi ja õistaimi mõlemaid sees, et ainult õistaimedest ei saa, et ta peab olema ikkagi üks kolmandik ikkagi õistaimi ja kaks kolmandikku kõrralisi. Siin tuleb nagu ilus kompositsioon. Sellest, missuguseid kõrrelisi võiks loodusest korjata ja missuguse lilleniiduseemneid, mis kindlasti lähevad kodus idanema. No tegelikult neid on palju selles suhtes, et kõrrelisi on ka erinevaid, mis ma siinkohal laias laastus ütleksin ära, et kõrrelised peavad olema puhmikulised risoomiga usundilised, lihtsalt nad hakkavad liiga võimust võtma ja mis ma tahtsin ka öelda, et, et ka oli kursusel näha, et tegelikult ei tunta taasniidutaimi hästi, et kas see on tegelikult südameasi, et inimesed õpiksid rohkem niidu taim üldse tundma, et nad teaksid, mida üldse korjata. Esimene asi kindlasti peab tundma niidutaimed üldse, mida korjata ja siis alles saab rääkida, et kuna ja mis korjata, et see on jah, päris pikk jutt. Aga laias laastus, kui on seemned korjatud ja kui tekib ikkagi, kas siis saab tegelikult ka taimi juurde istutada. Ka see võimalus, näiteks härjasilma on väga tuntud, mida saab ilusti juurde istutada ja naistepunamis on ka, ma arvan, kõik teavad teda niidusegudes, erinevad kellukad, nii et valikut on palju ja kõik on väga ilusad. Värvid jäävad, saab väga ilusa. Kas lilleniidukursus oli Tartus populaarne, tuli palju Jamesi. Ja selle üle on mul väga hea meel, et tõesti kursus oli täiesti täis ja huvilisi oli ja tundus, et, et kõigile väga meeldis kõik viidaga innustanud sellest, et, et ma loodan väga siiralt näha järgmisel aastal ikkagi neid lille asustasid koduaedades ka ikkagi rohkem on näha, et trend tõuseb järjest ja see on ikka väga hea kuulda, et, et neid huvilisi on ja loodetavasti mitte ainult kursusamad ei raja, vaid ka teised rajavad see on ikkagi väga vajalik meie ökosüsteemile, meie loodusele, meie elurikkusele. Elurikkusest rääkides, kas teil Daisy uss oli mahti vaadata eelmise nädala Postimehe lisast maaelu, seda artiklit, kus soovitati muru niitmata jätta või harvemini nyyd Ta või siiski jätta suurde aeda alasid, kus suvel võib-olla ainult paar korda niidetakse ja kus oli siis ka öeldud, et niisugune niitmata jätmine meeldib nii kasulikele, putukatele kui ka kahjulik ja siis oli juttu sellest, et niisugune niitmata jäetud muru on puukidele väga soodne elupaik. Et mida teie sellest arvate? Ja ma lugesin küll, et sellele on tõesti mitu tahku, et looduses käsi ja siis paratamatult kohtab mõlemat, nii kasulikke kui kahjulikke putukaid. Niidualades võib tõesti leida puuk, kuid ainuüksi seda niidu süüks ma küll kindlasti paneks. Puukide ellujäämiseks on vaja ka närilisi, kellelt nad saavad imeda nende jaoks elu tahtvat mürk, meretoit kumme, hooldame, niitusid ja oma murru korralikult ja kõdu jäta alla, siis puugid ei saa seal korralikult talvitada, et nende jaoks ei ole seal soodsaid tingimusi. Ja niiviisi me saamegi viia tegelikult puukide osakaalu, niidus murrus minimaalselt tegelikult ka hoolsalt madalalt niidetud murrus. Me võime leida tegelikult puuke, mida loomad on sinna tassinud. Kokkuvõtteks võiks öelda, et varem kui oli niitudel rohkem karjatamist ja kulukihti ei tekkinud siis olid ka puukidega tegelikult vähem probleeme kui meil. Tänapäeval on. Kas siis ka see, et sügisel jäetakse mahalangenud puulehed muru pealt riisumata, siis seegi soodustab puukidele sobivat elukeskkonda. Ja noh, laias laastus võiks öelda ka niiviisi jah, et kõige vajalikum tingimust puugi jaoks on ikkagi see kõduniidualadel, see võib väga kiiresti tekkida, et kui me jätame seal heinamaapinnale, et see tegelikult puukidele meeldib, aga noh, see on üks tingimustes tegelikult puugi levikuks on väga palju erinevaid viise, et aga kindlasti see ei ole üks põhjus, et, et nüüd, et meil on niitaed kodus, et siis on meil puuke hästi palju. No eks praktika on kõige parem õpetaja, aga räägime veel sellest, palun Daisy, missuguseid aiendus kursusi Tartu rahvaülikool aiasõpradele veel korraldab? Super on nüüd tulemas Meeli suvine viinamarjahooldus ja augusti lõpus on meil ka viljapuude silmastamine. Sügise poole räägime ka juba talvekatetest, mis meil kaubanduses saadaval on ja et oleks lihtsam orienteeruda, et millega kataja, millega mitte katta. See on kasti kirju maailmas. Tänapäeval. Niisugune sai tänane aiasaade, täname aianduskoolitajat Tartust Daisy ossi ja uus aiasaade on meie kavas juba tuleval pühapäeval. Kuulmiseni.
