Tere kõigile aiasõpradele. Septembri esimestel päevadel sai toimetus kirja, milles on küsimus põll tubade kohta ja kiri ise on niisugune. Kogu meie pere on väga suur põldubade sõber ja kasvatame neid ka ise natuke. Kuid kuna meil aiapinda nende kasvatamisele, kes ei jätku, siis oleme alati ostnud ube turult lisaks umbes viimasel viiel aastal oleme täheldanud tendentsi, mis viimasel kahel aastal on täiesti valdav. Nimelt on kõik põlduvad ussitanud. Vilumatu silm ei pruugi seda märgata, sest ubade valgetel seemnetel on näha vaid väike must täpp. Kui toaseemnete sees on suured ussid. Praktiliselt ei ole ühtegi ussitamata uba. Kui oad ära keeta, siis ei pruugi seda märgatagi, sest erinevalt hernestest ei ole Me oad kaunas usse leidnud, aga ainult seemnetes. Oleme seda tähelepanelikult uurinud, sest ühele meie pereliikmele maitsevad väga toore toad. Oleme ostnud ube erinevatelt turgudelt, erinevatelt müüjatelt oleme ostnud ka Läti jube, kuid mitte ühtegi ussitamata uba ei ole viimastel aastatel tal enam leidnud. Küsimus on, millest selline anomaalia tekkinud varasematest aegadest ei mäleta mitte ühtegi ussitanud uba ja ka enda aias. Nendes ubades, mida praeguseni kasvatame, ei ole siiani ühtegi ussi leidnud, samuti põllul, mis meie lähedal, kus kasvatatakse loomasöödana hernest ja uba. See on väike Põldoa sort, ei, oleme samuti siiani mitte ühtegi ussi leidnud. Miks ussitanud oad on nii valdavaks muutunud, kas see võib olla levinud mujalt sisse toodud oha seemnetega? Nii küsib siis kirja autor. Me helistasime selle kirja asjus Jõgevale Eesti taimekasvatuse instituuti Lea Naritsale, kes on kaunviljade ja õlikultuuride aretaja. Tere hommikust, Lea Narits. Reile. Öelge palun, kas kirja autori mure on ka teile tuttav? Jah, kahjuks küll. Hästi lühidalt võib öelda, et see uss on oa-teramardika vastne. Nii, aga milles see üleüldine ussitamine siis nüüd just eriti viimasel kahel aastal on tekkinud. Esimest korda ma nägin augulisi ube 16 aastat tagasi, kui need oli üleeuroopaline põld toaprojekt ja siis Saksamaalt tulid meile katsesse aukudega oad ja siis ma mõtlesin, et miks nad küll sellised on, aga siis vähemalt ei olnud ka mitte ühtegi sitikad sees. Aga viimasel viiel aastal, nagu ka kirjas oli, et ka meie põldudelt ikka aeg-ajalt leidsin mõne üksiku auguga. Ja nüüd kahel viimasel aastal on tõesti see täiesti massiline. Põhjus on kindlasti ka see, et meie ilmad kahel viimasel suvel on olnud selle putuka levikuks väga soodsad, talle meeldib soe ja kuiv üle pluss 20 siis hakkab tema elutegevus hästi aktiivselt ja siis nad käivadki munevad ja selle põhjuseks ongi siis bussitana toad. See tähendab, et Põldoa seeme tuleb müügile juba koos kahjuriga. Kahjuks see nii on nagu siin ka kirjakirjas oli, et bussikene on seal sees. Et kui ma nüüd räägiksin hästi lühidalt selle putuka, nagu elutsüklit ongi siis see, et emane muneb Kauna algne peale, see on siis, kui see uba on õitsemise lõpetanud, ennikus õis juba maha kukub, seal on selline umbes poole sentimeetri noa algeta, uned sinna peale. 10 päeva pärast tuleb munast väike tõugukene, kes ronib sinna boa Kaumast läbi ja poeb seeennesse ja hakkab seda toorest seemet siis sööma. Et pealt ei ole mitte midagi näha. Ja kuna ta seal nii kauna sees kui veel eraldi kaua kesta sees siis mingit keemilist isegi bioloogilist tõrjet ei ole võimalik teha, mis talle mõjuks ka see, et seal siis kõhu täis nukkub seal loa sees. Ja sealt tuleb välja Arktikas. Ja kui praegu koristada põllult kuivanud ubasid, siis võib saada, saad lisaks ubadele ka neid mardikaid. Ja kui nüüd seda valmine toaseemet vaadata, siis vilunud silm näeb, et kui joapinnal on selline väike kühmukene seal pisut heledam ja kui sessisse jätkas küünega Vi skalpelliga maha lõigata, siis seal sees on elus maasikas kehva valmis talvitumiseks. Ta elab talve ilusti seal uhas üle ja järgmine aastane, paneme ta uuesti maha ja hakkab jälle see ring peale. No mis siis teha? Jah, et see on nüüd nii-öelda lõunapoolsetel maadel juba ikka päris mitukümmend aastat juba tõsine probleem kuna, et ongi see, et, et tema vastu on väga raske võidelda, et ainukene võimalus on, mis on siin nüüd kirjandusest igalt poolt läbi lastud, et pritsida siis insektitsiide, kas siis putukamürgiga taimede õitsemise ajal. Mis tegelikult ei ole ju, noh, me teame, et meie tahame mesilasi alles hoida. Ja siis veel öeldud, et on võimalik seemet kuumutada. Pluss 55 kraadi juures 15 minutit tagasi. Selline väga suur risk. Et siis peab olema seemne niiskus väga täpselt kuivatatud, et me seda teeme, teha küpsetaja idanust hoopis maha ei võta. Just sellel aastal ma käisin Poolas, kus oli kaunviljad, assotsiatsiooni koosolek ja seal oli ka see probleem tõstatatud ja oli, et Hispaania otsib ja on päris lähedal lendadiste suudavad leida sellise geenini, siis tõstab selle putuka vastu resistentsust, sest et muidu me tõesti ongi varsti kihkuadustitanud. Ma tean, et kartuliseemet või seemnekartulit on võimalik kevadel Jõgevalt osta. Kas Jõgevalt võiks saada ka kahjurivaba põli, toaseemet? Ma pean kahjuks ütlema, et sellel oleks selles enam väga kindel. Sest et just eile me võtsime moa valik aia ja nüüd täna just hakkasime otsast läbi laskma just sellega, et vaadata, mis saab, et päris palju on seal sitikaid sees ja kui sigade lihas oli see, et kas on see, mis on, et lõuna poolt sisse tulnud, et äkki sellest on probleem, tegelikult võib öelda ka seda, et jah, tegelikult kuna see sitikas loa sees peidus, et siis ka nende seemnetega tuleks sisse. Et on küll öeldud, kui vaadata siit neid kõikvõimalikke regulatsioone elusates, hitikatega, ube ei tohi eksportida, aga samas teine ütleb, et noh, viis protsenti võib-olla, aga samas tegelikult on see viis protsenti ka palju. Et see on väga, väga tõsine probleem. Kas meist põhjapoolsetes riikides, näiteks Skandinaaviamaades seda kahjurid ei ole nii palju, et kui üritaks näiteks sealt seemned sisse osta, kas või interneti teel? Jah, aga sellisel juhul peaks olema näite Soome, sest hoodsi, kui ta on juba lõunapoolseid, rootsi maakonnad, seal on kindlasti sitikas sees. Ja Lätis oli ta jah, nagu oli ka juba oli enne meid päris valdavalt ja nüüd kui tuleb, aga tuleb põhja poole on öeldud, Etti, külm talv võtta taha need putukad, mis on mulla sees. Aga seda külma talve, siis peab olema ka tõsiselt külm ja ikka mul hästi läbi külmuma. Aga just probleema nende putukatega, kes talvituvad selle hua sees. Kas mingite agrotehniliste võtetega oleks võimalik päästa seda, et inimesed üldse loobuvad põldu kasvatamisest? Kõige paremaks akadeemiliseks võtteks on mainitud seda, et tuleb mulda korralikult ravida. Aga see on tavaliselt Me hävitame sellisel juhul ainult need putukad, kes on mulda kukkunud. Et need, kes on seal seemnetes, on öeldud ka, et, et on võimalik ja proovida, et gaasitada, aga samas väike aiapidaja, kuidas ta Mikastam, ütleme, biode tubesa gaasitama hakkab, et, et see on nüüd selline jah, selline tõsine probleem, mis vajab lahendamist, kuidas saada, et loomulikult, et võta alati täiesti puhas seeme. Aga noh, see tähendab seda, et iga seemned tuleb teha, et üle vaadata enne pimeda, kui ta maha panna. Ja eks sealt võib siis ka palju kaotsi või raisku minna. See ka jah. Sest et tegelikult, kui see loas on auk, nii et ega ta noh, põhimõtteliselt, ega ta valdavalt on see auke endo spermised, Viduda ei kahjusta see putukas, et külviks ta iseenesest. Aga lihtsalt tema väljanägemine on augu Kubankitsed ikka siia tahad, eriti veel kui mõelda just, et siin oli probleem või küsimus neis rohelistes ubades, kus on sees tõuk, et noh, kes seda ometi süüa tahab. Nii et see kõlvata siis loomasöödaks, aga mitte inimeste toiduks. Jah, et loomasöödaks loomulikult. Nii et päris õiget otsa me siin selle kirja autorile ei suudagi kätte anda, sest et head lihtsalt toimivat lahendust ei olegi olemas. Veel ei ole kahjuks jah, et kõige kindlama näete, et kui on näiteks aiamaale, et alati maa korralikult läbi kaevata ja valida alati siis selline seened, mida saab siis näpu vahel kõik läbi vaadata, et kontrollida seal mingit kahjud sees ei oleks. Aga lihtsat lahendust kahjuks veel ei ole. Täna hommikul vastas kuulaja kirjale Lea Narits Eesti taimekasvatuse instituudist. Palju tänu ja uus aiasaade ootab meid juba nädala pärast kuulmiseni.
