Tere kõigile aiasõpradele. Just praegu, kui Eestis peaks olema orhideede kõige rikkalikum õitseaeg, on poodidest võimalik leida täiesti uut Eesti orhideede taskuraamatut. Ja selle saab sõna otseses mõttes taskusse panna, sest ta on pehmes köites väikses formaadis ja kaasa võtta siis, kui hea kuulaja läheb loodusesse käpparisi otsima. Aga kust Eestis on üldse mõtet käpalisi otsida? Raamatu autor Tarmo. Tere käpalised ehk orhideelesed ehk lühidalt orhideed kasvavad ainult seal, kus nendel on selleks sobivad tingimused ja neid tingimusi ei ole üldsegi palju. Kuigi orhidee sugukond on suurim õistaimede sugukond üldse näiteks ei too, et iga 10. õistaim on orhidee, aga seda liikide poolest, et liigilise poolest, aga mitte massi poolest ehk mitte populatsioonide poolest, et selles mõttes orhideesid massiliselt ei kasva. Ja orhideede kasvuks on vaja väga palju tingimusi on umbes kümmekond sellist konkreetset kriteeriumi, kus arhid üldse võib kasvada, et temal oleksid soodsad klimaatilised tingimused, no kõigepealt valgus- ja niiskus siis mullastiku mikroorganismid siis tema tolmeldaja putukad, igale orhideed on oma liik putukad, kes teda tolmeldavad siis putukate jaoks vajalik toidulaud, kõik sellised tingimused. Aga üks oluline tingimus on veeret, mükoriisa seened seal mullastiku, mis annavad nii-öelda selle algusenergia orhideed üldse kasvama hakkaks. Kui need on täidetud, siis tema võib seal kasvada ja Trasa kindlas kohas ja kümmekond meetrit eemal, seal sa lihtsalt ei kasva, seal temal neid tingimusi ei ole. See on nüüd väga konkreetselt ühe liigi, ütleme kasvukoht. Aga maailmas üldse orhideed kasvavad kõigil mandritel, välja arvatud põhja ja lõunapoolus. Ehk mida lähemale meiekvaator läheme, seda rohkem liike seal rohkem orhideesid kasvab. Ehk et siis orhideed on pärit ekvatoriaal, sest kliimast Kagu-Aasias tunnevad pärit ja orhideesid siis nii väga uuritakse, miks nendest nii palju räägitakse, selleks on väga lihtne põhjus, orhideed on taimeriigi, viimane nii-öelda saadus ehk viimane tulemus. Orhideeliigid alles arenevad websigalda, niiet orhideed ei ole nagu valmis saanud. Kui männipuu on valmis ja, ja võilill on valmis, ütleme suures plaanis, siis orhidee maailmas on väga palju selliseid liike ja mis veel alles võivad, võivad veel tekkida, muutuda ja seepärast uuritakse, orhideesid väga-väga tähelepanelikult ja sealt saadakse sellist infot. Kuidas siis taimeriik on, on arenenud ja mis sealt võib veel välja tulla? Kust me siis Eestis võime orhideesid otsida? Kõigepealt tuleb minna lääne suunas, alati, ma ei tea, kas see maakera pöörlemisega seotud, aga kas me läheme Mandri-Eestisse, läheme Hiiumaal, läheme Saaremaale, läheme Inglismaale, läheme Iirimaale, siis miskipärast alati olnud läänerannikul, rannikul kasvavad. Aga muidugi kõik need kohad on ka geoloogiliselt selliselt kuidagi välja tulnud, et enamasti on need lubjarikkad, kad, pinnased, paekivi, põhjased ja meie piirkonnas siin kasvavadki enamasti need orhideed, mis on siis lubjalembesed. Ja seepärast siis me leiame neid läänerannikult leiame saartelt kõige rohkem ja siin, kuna ma ise olen Saaremaalt pärit, siis meie Saaremaa ja Saaremaa lääneosa eriti rikas orhideede poolest. Kas orhidee tunneb siis ära ainult kui ta õitseb? Targem inimene muidugi, kui ta loeb minu kuulsas draamat tud Eesti orhideedest suuremat raamatut, siis ta võib leida selle üles ka siis, kui ta ei õitse, kuna seal on väga hästi kirjutatud ka tema muid omadusi. Aga esimene asi on tõesti orhideeõis ja orhideeõiest võibki pikemalt rääkida selles mõttes, et orhidee tunneb ära kõigepealt vaata näit, kui me vaatame näiteks võilill või vaatame karikakar, kõik me teame, et nad on sellised sümmeetris täielikult sümmeetrilised õied, vaatame ka ikka lähevad ilusti see Mercedes paigutatud siis orhidee. Õie sümmeetria seisneb selles, et tema sümmeetriajoon jookseb läbi ühe kindla õielehe. Ja selleks iial ei jaksanud huul. Ehk see huul on siis täiesti erinev ülejäänud viiest õielehest orhideed on alati õiel on alati kuus õielehte ja üks neist on pikem, väljaulatuv ripub nagu keel ulatub nagu väljapoole ripub allapoole mõnel väiksemal soorhidelandari küll ka ülespoole pööratud, aga, aga noh, see pole nii nii oluline. Põhiline, et on erinev ja ripub kuidagi välja. Ja sellel on väga praktiline vastav, ega seda kasutab tolmendaja putukas siis nii-öelda oma lennuväljana, ta maandub nagu sellel ja siis hakkab otsima sealt nektarit, mida arhilises tavaliselt ei leidu, aga mõnedest nagu näiteks viiulga leiame seda lõhnavat ainet seal. Kas lõhna järgi on võimalik ka orhidee line üles leida? No närvi, et kindlaks teha, siis nagu ma ütlesin, juba viiuli, aga mitte rohkem. Sest väga vähesed orhideed üldse õitsevad, tähendab, lõhnavad lõhna palju nagu, nagu ei leia selle järgi sa. Missuguse taimega orhideed, mis Eestis kasvavad, üldse on võimalik segi ajada, et kas on midagi, millega tavaliselt aetakse segi. Teatud liigid on orhidee, näiteks on pruunikas pesajuur, mis on absoluutselt ilma lehtedeta ilma roheliselt täiesti pruun nagu kuivanud taim. Temal on siis selliseid mitte sugulasi, vaid sarnaseid, ka teisi pruuni taim kasvab männimetsas näiteks pimeduse varjus ja seal võib siis selle pesa juure segi ajada teistega. Või siis suur käopõll, mis on ülejäänud roheline näiteks rohu sees ja, ja ta lihtsalt ei paista teiste nii öelda roheliste käte vahelt välja. Teda võib lihtsalt tavalise rohttaimega segi ajada. Aga üldiselt, et selles mõttes on raske neid segi ajada mõne konkreetse taimega, kuna näiteks sõrmkäpad. Suurem osa neist on lillakad, vilets, tume, punaka värvusega ja, ja see on kahjuks neid tingimustes, millega veitsis täiesti kergemini orhidee oleks leida just sellised lillakad ka tumepunase värvuse järgi. Kuigi on kollased ja peaaegu et valged nagu viiul ja värvi järgi muidu helistada ei saa, aga ta on kindlasti üheks tingimuseks. Kas käpalist, kui ta on nii haruldane Eesti looduses üldse tohib noppida? Käpaline ehk orhidee Ma alati lähen käpalise nimedele orhidee peale, sellepärast et orhidee on selline rahvusvahelt rohkem levinud nimi ja, ja see minu arust nagu äratab suuremat aukartust nende lillede vastu, et ta sarnaneb nende orhideedega, mis meil köögiaknal kasvavad, et nende nii-öelda esivanemad kas noppida absoluutselt ei tohi, sest köik orhideed enamikes riikides on kaitse all ja Eestis on nendest kõik kaitse all, mõnes riigis siiski kõik kaitse all ei ole. Aga just nimelt sellepärast neid nii väga uuritakse ja nad on teadusele väga-väga olulised ja nad igal pool ei kasva. Ja just sellepärast neid siis hoitakse väga ja mõnes kohas on neil lausa aiad ümber ehitatud ja omad piirkonnad jamad, alad, kus tohib neid ainult lihtsalt kaugelt vaatamas käia. Et see on täiesti omaette maailm, mida kaitstakse. Rääkimata siis sellest, et juurega üles kaevata ja oma koduaeda istutada, kui te ütlete, et nad nõuavad konkreetseid tingimusi kasvamiseks. Jah, seda kindlasti ei tohi teha ja kui on seda ka tehtud, mõnikord mõni noh, ütleme kui teed ehitatakse, sealt püütakse päästamend, orhideed kaevatakse välja, viiakse mujale, kasvama tohib aasta või kaks kasvada, isegi õitseda seal, aga siis rohkem ta ikkagi seal ei kasva, sest tal neid tingimusi seal ei ole olnud varem ja neid, neid ta ei saa ise ka tekitada, niiet peale selle ta keelatud on see lihtsalt mõttetu tegevus, et see ei anna tulemust. Kas korraldatakse giidiga tuure niisugustesse paikadesse, kus orhideesid kasvavad Eestis? Jah, Eestis on ka orhideeturism juba üsna arenenud ja Me oleme Saaremaal ka teinud orhideefestivale ja kus me oleme teinud gruppidele kohe väikesi, selliseid looduses käike ja näidanud ja tutvustanud pildistanud neid. Mina sellega olen tegelenud ja tegelen, jaga pean ütlema, et mujal maailmas, välismaal Euroopas on see asi asi palju rohkem arenenud. Nii et seal on lausa kohe konkreetsed teerajajad, plakatid juures ja täpselt, et kirjeldatud, kus mida kasvab ja mida siis kaasa võtta ei tohi ja, ja selles mõttes on jah, selline orhideehuviliste võrgustik igas riigis olemas. Ja, ja niiviisi selliste kolleegide kaudu saab minna, siis vaatame ka teiste riikide haruldasi orhideesid sugugi ei kasva igal pool, näiteks Inglismaal võib kasvada sellise orsi, mida siin ei kasva. Ja seepärast on see noh, umbes nagu linnuvaatlejad käivad mööda maailma ringi, vaatavad Lindasin, teised kevadel orhideesid vaatamas ja pildistavad neid. Ja sellega tegelen ka mina praegu aktiivselt, ise nyyd käin mööda Euroopat ringi, otsin neid jaan neid kohti, kus kasvab mingi haruldane orhidee, lähen lihtsalt vaatame pildistama. Kui mitu liiki orhidee lisi kasvab? Orhideesid Eestis on 37 erinevat liiki Saaremaal, neis kasvab 35 ühte meile lihtsalt üles leidnud, aga üks ei saagi kasvada, kuna üks kasvab Läänemaal, mis on täiesti enneliik, kasvab ühes kohas, nii nagu kasaka Saaremaal, üks liik, mis kasvab ainult seal ja mitte kusagil mujal maailmas ei kasva. Aga kui need liikidest üldse rääkida, siis maailmas on kusagil 30000, et arvatakse või keegi oli jõudnud kokku lugeda, sest enamik neist kasvavad troopikas, nagu me rääkisime, et sealt nad pärit ja, ja sinna lihtsalt ei ole kõik pääsenud neid kokku lugema. Siin lähiümbruses, kui võtame siin põhjamaa, nagu me oleme siin ja Rootsi, Soome ja Baltimaad, siis kusagil 50 liiki igas riigis, umbes neist kasvab Inglismaal ka. Aga mida lõuna poole siis Vahemere põhja suunas lähene Kreeka ja Itaalia, Prantsusmaa, seal on juba 100 liiki umbes kasvamas, läheme Madagaskar ja seal on juba 1000 liiki. Ja nii me troopikas siis saame kokku neid neid ligi 30000. Ja sellest 35-st liigist, mis Saaremaal on leitud kannapüks teie nime? See on nii, et ladinakeelsele nimele pannakse siis seal avastaja nimi taha, et see on siis Ataktileriisoosilencis, pikner on siis selle nimi eestikeelsesse Saaremaa sõrmkäpp. Selle ma avastasin 16 aastat tagasi Saaremaalt suvisest metsast, keegi millegipärast pole seda varem seal kohanud, näinud? Ei osanud määrata seda. Aga see sai määratud ja kindlaks tehtud molekulaaruuringutega jah, et see on tõesti omaette riik, täiesti uus. Neid on, seda nii paljud inimesed Euroopast ja maailmast juba vaatamas käinud ja tõesti näevad, et see on midagi teistsugust, mis mujal lihtsalt igastahes. Ja sellest taskuraamatus on siis kirjeldatud kõik 37 Eestis seni registreeritud liiki pildid juures. Ladinakeelsed nimed. Jah, see on sellepärast praktiline raamat, et iga liigi kohta on kaks lehekülg, kus on väga täpselt kirjeldatud tema omadusi lähifoto, kus näed tema õitja huult ja siis ka taime üldvaade üldpilt, kus siis näeb, kuidas ta looduses välja peaks nägema ja selline praktiline taskuraamat ja kuhu saab teha märkmeid ja saad täpselt vaadata, kuidas tema õis peaks välja nägema tema õie huul, kui suur on igale orhideed ja ja mis värvi ta siis on, nii et see peaks andma midagi väga head juhised siis orhideehuvilisele? Orhideede maailma on taskuraamatu ja juhatuse teinud Tarmo pikner. See ongi siis meie tänane aiasaade ja järgmine juba nädala pärast kuulmiseni.
