Tere, kõikidele aiasõpradele juba nädal aega on huvilised saanud ühes Tallinna kinos vaadata meie päevade Hollandi aiakujunduse ühe suurkuju biit Öödolfi põhimõtetest rääkivat filmi film kannab pealkirja viis aastaaega, biit, Öödolfi aiad. Ja kuigi kirjastuselt hea lugu, on mõni aasta tagasi ilmunud eesti keeles raamat moodne maastik püsikute ja kõrreliste ega siis umbes tunni pikkune film annab võrratult palju rohkem emotsioone ja infot kui raamat. Ja Me oleme biit, töödolfi, aiakujunduse põhimõtetest paranud tänasesse aia saatesse rääkima. Aiadisaineri Merilain, mentaali draama, hommikust, hommikust. Kas teil on isiklik kokkupuude olnud biitodolfiga? Minul täiesti isikliku, need ei ole, ma ei ole saanud temaga üks-ühele rääkida, küll aga olen kohtunud tema, proua Aniaga ja olen käinud nende aias, nende aiandis. Oman päris head ettekujutust sellest. Ja lisaks olen muidugi maailmas ringi reisides käinud päris mitmes aias või vaadanud mitmed maastikku, kus on pidudel see nii-öelda käekiri olemas. Mille poolest see erineb ja miks see on nii populaarne? No ütleme nii, et tema tõi meile sellise püsikute ala, milles on huvi siis nelja aasta jooksul ehk kui meie oleme siin vanal ajal harjunud sellega? Meie püsikud kevadel tärkavad, meil on seal puhas pind ilusti, sügisel ära koristatud. Ja suvel nad saavutavad nii-öelda selle Ilusa suuruse õied, värvid ja sügiseks hääbuvad ära ja siis lõigatakse saime ilusti talve alguseks tublisti maha. Siis tema aiad on tegelikult sellised, mis on aasta läbi olemas, seal on väga palju mängitud korralistega, mis jäävad talveks alles ja seal on palju selliseid pisikuid, mis hoiavad samamoodi endal väga hea vormi, nad on tugevad, jäävad talveks alles, me sügisel mitte midagi maha ei lõika, võib-olla ainult vähekene, tegelikult tema lõigatakse midagi ja kõik jääb kevadeni alles selles ilus või inetuses, kes, mida sellest siis näed. Ja see maha lõikus toimub kevadel, enne enne uue kasvu algust. Miks maastikukujunduse põhimõte on nii populaarne, miks inimesi köidab? See on midagi, mis on väga looduslik, tema põhimõte ongi see, et temal on nii-öelda looduslik gaas, mis koos tehakse siis püsikutega. Päriselus selliseid aasu ei ole, on ikkagi erinevad taimed, mis koos kasvavad, tema on võtnud sealt teistsugused taimed, mida ütleme loodusest siis ei leia, aga sobivad kokku kasvama nendesse tingimustesse. Ja, ja seal on siis oma oma võlu, oma värvid. Ja need värvid ei pruugi olla ainult läbi õievärvi, aga ka selle värvi, et sügisel ühed on heledad beežid, teised on pruunid, mõned on tumepruunid, teised täiesti süsimustad. Et vaadates seda tekkib see mõnus rütm ja niuke põnevus. Kas te võite jagada oma emotsiooni, kui te olete mõnes täiesti ehtsas biiti kujundatud, aias käinud, jalutanud ja ma olen sattunud nendesse erinevatel aegadel tema enda aias, ma käisin juunikuus siis, kui ütleme, kevad läheb ülasalliseks varasuveks ja kõik ei ole veel piisavalt kõrge, sest et paljud tema taimed kasvavad ikkagi meeter kuni kahemeetriseks, ehk et see maastik on ikkagi võimas ja suur. Ja see emotsioon oli, oli väga-väga huvitav, sellepärast et ütleme, tuimestus on põlvekõrgune puusakõrgune, umbes seal on väga palju rohelist, aga selle rohelise vahelt tuleb välja põnevaid õisi. Ja nendel on antud nii-öelda sellist ruumi seal olla ja esile pääseda. Ja istutab ta ikkagi või plaanib oma taimed ikkagi niiviisi, et teatud taimel on, on selline määratud nii-öelda ala Lapneid taimi on ikkagi rohkem koos kui üksainukene ja, ja siis näha neid õisi tärkamas, selle roheluse vahel erinevaid värve, neid erinevaid põnevaid struktuuri või siis milline see leht on ja milline see õiend on karvane või mitte, karvane või sile või mis sealt siis tuleb, seda on hästi põnev jälgida. Samas olen ma käinud Inglismaal mitmetel kordadel, kus see hooaeg on kas siis ütleme täies õies või siis üle juba ehk varasügisel. Ja see on jälle teistmoodi emotsioon, sest seal nende kõrreliste vahel, kus on väga palju neid õietutid ja, ja siis selliseid toredaid väikseid õisi, mis on mingit teatud värvi, võib-olla roosad, võib-olla Burbursed ja kuidas see kõik selline muster paistab, seal on nii palju detaili, et sa vaatad ühe külje peale, näed, oi kui kaunis, kui ilus pisike filigraanne, teises kohas tuleb jälle mingi uhke suuremat sorti õis sealt vahelt välja. See on nagu emotsioonide jada ja väga palju erinevaid pilte, tuleb siis Silmeta ühest külastusest. Ega seda biit töödolfi, aiakujunduse ideoloogiat vist Eestis väga kerge tuua ei ole, sest ma kujutan ette, et see nõuab suurt ruumi. Aga Eestis, nagu me teame, maja ümber, on vähe ruumi aedade jaoks jäänud, sest maa on kallis ja mulle tundub, et eestlaselt ka armastavad niisugust hästi siledat pügatud muru ja niisuguseid valitud istutusalasid. Kuidas see põhimõte, mida biit viljeleb ja mis on maailmas väga populaarne, kuidas ta võiks Eestisse sobituda tegelikult väga lihtsalt, kuna kõik taimed, mida ütleme 90 protsenti nendest taimedest, mida biit kasutab, sobivad meie kliimasse kasvama, mina ise kasutan neist väga paljusid. Mul on ka aiand, kuhu ma olen kokku kogunud sellised taimed, mis on tihtipeale need, mida tema kasutab, või siis hoopiski need, mis on nii-öelda tema aiandist alguse saanud aretatud. Aga ma arvan, et meie põhiküsimus on just selles, et, et eestlane on mingi asjaga harjunud ja väga kergesti võib-olla seda uut kohe omaks ei võta, kuigi võiks võtta, sest need alad, mida tema teeb, on väga lihtsad hooldada. Sa istutad taimed maha, seal on see kindel teadmine, et üks taim teise kõrval oma nii-öelda täismõõdus, kui ta alaga saab täis, siis ta on täiskasvanud seal vahel ei ole mulda, seal vahel ei ole multšipinda, mida sa nagu esmapilgul näeksid. Ja see ei ole nüüd see küsimus, et me peaks olema kaks hektarit maad biiti tüüpi aeda teha. Ei. Me võime võtta ka väikese ruutmeetri või mõned ruutmeetrid ja paigutada sinna taimed tema põhimõttel küll väiksemates kogustes ja võib-olla sõltuvalt nüüd alast, võib-olla siis madalamakasvulised. Aga sellesama efekti saab väga edukalt, et meie aedadesse üle tuua. Aga kui me laseme kõik need püsikud seal omatahtsi kasvama, kas ta ei jäta niisugust hooldamata salamuljet? Ta ei olegi tegelikult see plaan, mis enne tehakse, on väga hoolikalt läbimõeldud seal on ikkagi iga hooaja jaoks oma taimed arvestatud tema enda, ütleme põhimõte, kuidas ta siis disainima hakkab, on ta, kujundab need alad, seal tekib mingisugune mingisugune muster, see mõnikord läheb välja nagu lapitekk tal on, ütleme, kahe või kolmemeetrised alad mingile teatud taimele. Meie võime siis oma väikeses tingimuses mõelda, et see on kahe-kolme taimeala kahe kolme ühesuguse Taimala. Ja ta võtab kõigepealt kõrrelised, leiab oma lemmikut, võib-olla neid on siis kaks kuni viis erinevat sorti kõrrelist, ta paigutab nädalasse ära, nii et nad korduvad algusest lõpuni. Ja pärast seda ta võtab nii-öelda järgmise kihi ette ja paneb sinna püsikud. Ja samamoodi need korduvad. Me ei saa võtta, et meil on üks lopiin ja me panemegi seda ühte kohta kolm tükki ja, ja see ongi. Kui me võtame 20 erinevat taime ja panemegi igale ühele jupikese nii-öelda ühe lõigukese, siis tekibki see segaduse tunne. Aga kui me seda kõike kordame ja me mõtleme läbi, et meil on olemas kevadel põnevaid taimi, suvel põnevaid taimi ja sügisel ning osa nendest kindlasti jätab talveks vormi, alles siis me saamegi selle efekti, mida nii-öelda biit kogu elu on loonud. Seal tekib niisugune Rütt, värvide kõrguste mahtude rütm, just nii see on ja kordamine on hästi oluline. Kui nüüd kuulajatel tekkis huvi selle filmi vastu, siis seda saab veel mõned päevad Tallinnas vaadata. Ja see on väga populaarseks osutunud ja 10 seanssi on täienisti välja müüdud, aga õnneks otsustas artis, et nad teevad viis lisaseanssi ja nende aprilli lõpus on veel 29. aprillil võimalik näha seda. Ja siis maikuus, esimesel, teisel, kuuendal ja seitsmendal on lisaseansid. Kes tunneb, et kirjastuse hea lugu välja antud Pieter Adolfi raamatust moodne maastik, püsikute ja kõrreliste ka, et sellest jääb väheks, siis umbes tunni pikkune film annab väga hea ülevaate sellest moodsast aiakujunduse põhimõttest, mis on maailmas väga hästi levinud ja kogunud suurt populaarsust. Aga tänan, Aia disainer Merilain, mentaal ja kuulajale luban, et me kohtume tänase esinejaga ka nädala pärast. Kuulmiseni.
