Tere kõigile aiasõpradele. Suvi on juba sealmaal, et paljud ilutaimed on ära õitsenud. Ka tarbeaias on usina matel juba esimesed saagid käes. Tänases saates räägime seemnetest ja ise korjatud seemnetest taimede kasvatamisest. Abiks on mul äsja kirjastuses hea lugu ilmunud uus raamat, kasvatage ise köögiviljade ja lillede seemneid. Autor Heidi loori. Olen külla kutsunud ka Helga taimeaia perenaise ülli rinna sildniku, kes on ise korjatud seemnetest ka oma puukooli tarbeks edukalt taimi kasvatanud. Saatejuhi toolil istub ajakirja peatoimetaja Eva Luigas. Tere üllirina. Tere. Räägi, milliseid taimi oled sina oma puukoolis müünud, mis on sul oma korjatud seemnetest kasvatatud? Päris alguses loomulikult alustasin ma sellistest lihtsamatest liikidest, et et eesmärk oli ju korraga rohkem taimmaterjali saada. Ja siis ma võtsin kõigepealt külvata sellised Siberi, see ja õhumaaga ja ja sellised võib-olla küll levinud, aga just nimelt eesmärgiga siis nagu rohkem korraga taimi saada, aga siis tuleb tunnistada, et mitte kõikide liikide selline kiire idandamine mul kohe ei õnnestunud ja siis algas siis otsingute aeg, et et miks see ei õnnestunud ja, ja kas ma teen ise midagi valesti ja kas ma olen kannatamatu ja ajapikku selgus, et, et just nii see ongi. Et nii, nii see, et kohe kõik ei õnnestu, kui ka see, et sa olid kannatamatus, Anvarus. Et mõnede seemnete idanemis, eks lihtsalt, näiteks kulubki päris mitu aastat, me räägime ju püsililledest minusse, tänane töö on just nimelt dekoratiivtaimede ja just nimelt püsilillede kasvatamine siis kõige suurem kogemus hetkel on mul just nende kasvatamisel. Kui ma nüüd tahan ka ise lilli kasvatada ja neid paljundada niimoodi seemnetest ja ma näen ühte ilusat sorti ja kui ma temalt seemned võtan, et siis kas kõik kõik seemned annavad sordiehtsaid järglasi? Sortidega on nüüd natuke lugu keerulisem, et kui meil kasvab sellesama liigi mitu sorti kõrvuti siis võib sealt hoopis üllatusi tulla, mis ei ole sugugi halb varianti. Ometigi. Kas nii tehaksegi tegelikult vist sordiaretust, et võetakse ühelt sordilt ja teisalt sordilt ühelt võetakse siis emastaim ja siis teiselt siis õietolm. Ja kas sordiaretus mõnes mõttes käibki uni? Tihtipeale puukoolides on muidugi see, et et võib-olla seda sordiaretust ei tehta alati väga teadlikult tehakse ka teadlikult, aga, aga tihtipeale leitaksegi uusi toredaid sorte sellisest vabadolmlemisest tekkinud seemne külvidest ja siis kuskil keegi hakkab erinema miski väga toreda omaduse poolest. Ja mõnikord siis hoopiski, et ta nagu Üligi hoopis õitseja, mis siis tegelikult oleme saanud mingi uue toreda sordi, kellel on hoopis steriilsed õied ja tema pikk õitsemine tulebki sellest taimel ei ole signaali, et tema töö on tehtud, ehk siis seemned ei ole valmistanud ja oleme saanud ühe ülipika õitsemisega toreda dekoratiivtaime jälle. Kas siis võib olla ka nii, et taimel õied on, aga seemneid ei ole? Ja selles mõttes, et, et ta isegi võib-olla õitsemise lõpuks justkui moodustab sellise seemne, aga tegelikult Me päris või siis üliharva võib sealt mõne üksiku taime saada, et enamasti ikkagi nendest seemnetest me isegi ei saagi uusi taimi ja neid taimi on võimalik siis ainult vegetatiivselt paljundada, ehk siis taime kas jagades või pistikust paljundada. Selge, aga räägi ülli, Riina, et milliseid seemneid siis tasub koguda, et kas siis, kas ma peaks kuidagi ette valmistama ka, et vot sellelt taimelt ma nüüd tahan seemneid koguda, kas ma peaks võtma selle esimese või, või mõne viimase või mis on oluline selle seemne kasvatamise juures? Kui tundub, et, et nagu mõnel taimel on, see torkab ikkagi silma, et meil on ilusti viljunud, sellel taimel on võib-olla see esimene õis on juba ilusa sellise Cupra moodustanud, et loomulikult tasub sinna taimele siis kasvõi selline niidike ümber siduda, et vot sellelt taimelt ma tahaksin seda seemet korjata, et ära ei unustaks ja, ja võib-olla selles mõttes ka silma peal hoida, et sellel aastal ei ole meil ju probleem, et, et vihm rikuks meie meie seemneürituse ära, aga, aga eelmisel aastal oli väga keeruline, et mul oli küll väljavalitud mitu taime, kellelt ma tahtsin kindlasti seemet saada, aga paraku lihtsalt vihmaga mädanes siit kõik need seemned ära enne kui nad jõudsid üldse küpseda. Ja, ja kui ongi keegi me võimega sind mõelda, siis nagu köögiviljapoole pealt, et võib-olla siis see kõige esimene või tõesti mingi ilusama kujuga või suurem, et siis ikkagi tõepoolest ära märkida see endale. Aga see ei pruugi alati nii olla, et tegelikult oli ikka väga edukalt lihtsalt, kui ongi ilus seeme valminud lihtsalt võib-olla pigem on oluline siis huvitav silma peal, et see seeme jõuaks variseda ennem kui me Tihtipeale tuul ja kõik on raputanud juba selleks hetkeks seemne maha, kui meil, siis tuleb meelde toima, tahtsime seda seemned korjata. Kas võiks siis algajale ka soovitada sellist asja, et kui sissetaimel õitseb, keda sellest taimest pildi teeks? No eks on abiks, kui veel aega pilte vahepeal vaadata ja mõelda, et kellelt ma tahtsin või siis tõepoolest aitab ju ka sellise nii-öelda aiapäeviku pidamine ja samal ajal poisid õhtul on nagu ka meeles seda sirvida, et ahaa, siis tulebki meelde, et oi, et ma pidin ju selle ja selle seemneid minema piiluma, et, et oleks ikka, olen aiad on ju erineva suurusega, et, et iga kord igasse nurka ei jõuagi tõepoolest kiitvad meelest ära või kasvavad järgmise ringi taimed võib-olla esimestest juba üle ja, ja, ja siis võib ka juhtuda, et selle Suure kõrgema taime ehk siis selle teise rinde taime alla jäävad need kevadel seemneplaanid jäävad nagu varju ja siis võib ka juhtuda, et võib-olla kastmist ja asjadega, et need kuprad või siis need viljad hävivad selles mõttes. No mina mäletan lapsena, et et minu vanaema ja paljude minu sõprade vanaemad tegelikult korjasidki ise seemneid, et siis maavanaema ei käinud linnas poest herne seemneid ostmas ega kurgiseemneid ostmas. Ja ma mäletan, et et tema tegi niimoodi, et ta ka märgistas ära selle, selle esimese ilusa kurgi ja see pidi kollaseks minema ja ja need üks osa hernevanust sellele siis tõmmati ka nöör ümber ja lapsena oli väga raske pesalt eemal hoida, sellepärast et tundus, et sealsed herned anud nii ilusad ja nii suured. Tegelikult see seemnete korjamise, kus on ju üsna vana tarkus ja just köögiviljaseemned ongi vist need, millega alustada tasuks. Aga mitte vist kõik. Köögivilja loomulikult, et köögiviljaseemned, kui meil on teada, et kui me külvasime sellist sorti seemet, mis see, mis meile vägagi viljana maitses ja ta ei ole hübriid, ehk siis nagu f1 on tihtipeale meil seemnepakkide peal kirjutatud, igal juhul tasub seda seemet korjata. Ja näiteks kurgiseeme vähemalt seitse aastat on tal idanevus tegelikult rohkemgi, samamoodi tomatitel olen ise idandanud 20 aastat vana seemned ja väga edukalt idanenud. Nii et idandanud, et selles mõttes soovitan väga julgustan seemneid ise korjama köögiviljadele, et, aga, aga jah, ja, ja see oli jälle see aiapäevik, aitab, et märkida üles, mis seeme oli, millal külvatud, aga jälle, et seal taga seda s ühte ei olnud, kui ei ole just eesmärk hakata jälle ise leiutama ja aretama ja jälgima. Et kas saaks midagi uut ja põnevat sorti. Küsin veel ülli Riina viimase küsimuse, et kuidas seemneid säilitada, et kas, kas kõigi taimede seemned säilitavad oma idanemisvõime kuni kevadeni. Kui me oleme võtnud eesmärgiks nüüd Neid seemneid säilitada kindlasti kevadeni, siis ma soovitan, siis peab olema see seeme ilusti kuivatatud, mitte kilekotti pakitud, vaid paberkotti ja see hoiukoht peaks olema kindlasti jahe ja kuiv. Ja seal seal võivad nad siis väga edukalt seista. Mis Emmetega juhtub eriti, ütleme, paljude püsiv lilleliikidega on see, et kui nad on täiesti kuivanud, siis nad lähevad väga sügavasse puhkeseisundisse ja nende uuesti äratamine võtab oluliselt kauem aega, kui teatud liikide puhul teha kohe. Mina ise kasutan seda meetodid, et ma külvan kohe seal emataime alla need seemned, keda ma tean, et nad tahaksid esiteks talvel läbi külmub, mis on siis nii-öelda see tall külg või et ma, ma väldin selle momendi, et ma pean jälgima. Jaa, jaa, kontrollima kogu aeg selliseid kastikesi. Ja sealt ma saan juba loodusliku valiku tulemusena kindlasti alati väga tugevad ja terved taimed ja ma tean, keda ma kuskilt alt lähen otsima. Ja pealegi on väga palju selliseid liike, kelle idanemisprotsent on oluliselt parem. Kui me külvame sellise peaaegu pooltoore seemne kohe ilma, et vahepeal läbi kuivab, siis meie õnnestumine on palju kindlam, kui me oleme vahepeal, noh näiteks ma toon sellise nimekirjas on kindlasti sellised nagu angel hein kolmiklille, et võib-olla ka tulib õhk näiteks võiks mitte läbi vahepeal kuivada pojengi seemned ja ema juured, et, et nende nende puhul on, on minu kogemused, et, et mul on õnnestunud taimede järglaste saamine oluliselt paremini. Aitäh ülli Reina. Loodetavasti said paljud kuulajad need inspiratsiooni ja proovivad ise ka oma korjatud seemnetest taimi kasvatada. Heidi loori raamat kasvatage ise köögiviljade ja lillede seemneid on selleks hea teejuht. Raamatus leiab üksikasjalikke õpetusi, kuidas seemneid korjata ja neist tulemuslikult taimi kasvatada. Raamatus on ka palju muud teemaga seotud harivat lugemist. Kuidas taimed paljunevad, miks on nende ladinakeelsed nimed olulised ja muuhulgas on pikk peatükk ka haigustest ja kahjuritest, mis seemneid kahjustada võivad. Suur tänu ülli rina seesnikule Helga taimeaiast oma kogemusi jagamast. Järgmine aiatarga saade on eetris juba nädala pärast. Kuulmiseni.
