Tere kõigile aiasõpradele. Me oleme täna võtnud telefonikõne rahvaülikooli, aiandus, kursuste juhendajale Daisy ossile, kes on just läbi viinud koolituse teemal sammal kas sõber või vaenlane. Tere hommikust, Daysos. Tere. Öelge meile siis, palun, mis puhul me saame murusse tikkuvat ja seal pere mehetsevad sammalt pidada sõbraks imis puhul vaenlaseks. Ei no see suhtumine on tegelikult väga erinev, et, et kes tahab neid hullult kogu aeg välja tõrjuda ja et ei kannata üldse ühtegi Savda tutikest nende aias oleks aga juba üha enam leidub ka sambla pooldajaid, kes saavad aru, et loodusega ei ole mõtet tülitseda, et et tegelikult minu kursuse eesmärk oligi seda tehesed saaks aru, et sammal tegelikult ei ole vaenlane, temal on kindel koht meie ökosüsteemis ja, ja seda ongi vaja tegelikult kujundada, et samblaga saab koos elada. Me oleme harjunud sellega, et samblasse ju murutaimed kasvada ei saa ja ma olen sageli kohanud erialaartiklites ka niisugust lauset, et sammal tõrjub muru välja. Kas teie peate seda tõeseks? Tegelikult on vastupidi, et tegelikult sammal tekib just sinna, kus on kehv, muidu kui muru eest ei ole korrektselt hooldatud, siis ta tegelikult tekibki. Kui on ilus tihe muru, siis siis tegelikult ei ole sambal seal kohta, sest ta lihtsalt ei saa seal elada. Aga selleks peab kindlasti olema tehtud tööd nagu väeta minna, peamine õhutamine ja kui kõik need on tehtud, siis tegelikult on muru väga vitaalne ja eluterve, nii et tegelikult muuta ei saa seal kasvada, siis ta on väga tihe. Kas maailmas on paiku, kus sammal muru sees või muru asemel on täiesti ilusaks peetud? Ja kui rääkida üldse samblast ja samblaaedadest, siis see on alguse saanud juba üle 800 aasta tagasi Jaapanis. Euroopas ja mujal maailmas on samblaaedu veel vähe rajatud, aga viimase kümnendi jooksul on see juba hoogsalt lisandunud. Et kui ka üldse Eestis rääkida, siis 2011. aastal ülikooli botaanikaaedade rajati samblaaed, mis on juba suht täis elujõus kuid kindlasti seega julgustab inimesi leppima samblaga näidisaed ja ja võtavad ka ette rajamise nende koduaeda. Kas see on raske? Tegelikult jah, ütleme niiviisi, et nii ja naa, sellepärast et meie puuduseks ongi see, et inimesed ei tunne samblaid ja tihtilugu aetakse sassi samblad ja samblikud omavahel. Alatasa tuntakse lihtsalt paariliiki. Põhiliselt ikkagi, mis metsas olevaid liike, et kas siis on harjumit Klaanik või karusammalt. Aga koduaias olevaid liike ei tunta kahjuks, et see ongi peamine puudujääk selles valdkonnas. Ja muidugi ka see, et, et negatiivne suhtumine samblasse, et lihtsalt ei tunta huvi nende tundmaõppimisele. Missugused samblaliigid siis koduaedadesse tulevad? Selles suhtes need on väga palju ja, ja ma arvan, Siim praegust on üks põhiline, mis on ka meie koduaedades, ongi niiduk, mis levib. Meie murrudes hoogsalt, aga Caniiskamatel aladel online lehik, sammalt põhilised, aga neid liike on toodud palju, mis kasvavad murus puutüvedel, kividel. Siinkohal on pikk nimekiri, tuleks nende eest, aga põhiline, mis kõikides koduaedades valdavalt näha, on ikkagi niidu käharg. Kui nüüd inimene ikka kohe mitte kuidagi seda sammalt oma aeda ei taha, siis ega selle sambla tõrjumiseks ju alati väga palju võimalusi ei ole. Te nimetasite juba seda, et muru tuleks väetada, lub jätta ja mitu korda suve jooksul õhustada. Aga kui muld on tihe, niiske või happeline, siis mulda muru all väga laias ulatuses ju välja vahetada ei saa. Jah, aga sellega saabki teha, et lukk, peamine on kindlasti vajalik, kuna mitmed vihmavesi kõdunevad taimejäänused, puulehed muudavadki pinna happeliseks ja Tupjamisega me saamegi seda neutraliseerida, see on juba üks esmane asi, mida tuleks tegelikult iga kahe kolme aasta tagant teha. Ja teiseks kindlasti kui on ka võimalus, saab kasutada ka muruväetis samblaeemaldi, ka kellel on soov kiiresti saada muru seest sammalt välja. Et krunnistub mõne päeva pärast ja see lihtsalt välja kriisuda murust. Aga mis minu mõte on hoopis see, et, et kui ikkagi tingimused ei luba midagi teha, et on ikkagi niiske varjuline, et siis, siis ongi loppis see mõte see, et tulekski rajada sinna tamplaev, see on kõige õigem tee aia rajamiseks. Me ei saa seal tingimusi muuta, siis tulebki mõelda niiviisi, et mis sinna sobib ja mitte võidelda sellega lõpmatuseni. Kuidas on muruniitmise tihedus ja selle niitmise madalus või kõrgus seotud samblaga, mis murusse tikub? Ja see on otseses seoses selle päästjad liiga madalalt, ehk siis kuskil alla 3,5 sentimeetri, tavaliselt niidetakse see tegelikult niuke Harju keskmine, aga põua sel ajal kindlasti tuleb muru jätta viie sentimeetri pikkuseks, mis tagabki selle, et kuumadel suvepäevadel kõrbenud muru lihtsalt ei pruugigi enam taastuda. Ja see on ka selles suhtes, et tekibki sammal sinna, sest muru lihtsalt kehvas seisus seal tekivad tühikud, mis ongi otsene tee sam, ta teeks. Kui teie oma kursust nüüd läbi viisite sammal, kas sõber või vaenlane, siis mis olid põhilised küsimused, mida kursuslased teie käest küsisid? Kuigi ikkagi kaht kaht sorti, et osad ikkagi tahtsid teada, et kuidas ikkagi tõrjuda teda aiast, aga tunti ka juba täitsa huvi ka selle vastu, et kuidas Filkse sambla sõbraks saada, ehk siis seal, kus ta on, teda rohkem oleks, et seda oli nagu väga positiivne kuulata, et tuntakse ka huvi tema paljunemise kohta ja, ja samblaaia kohta üldse. See ongi tegelikult eesmärk, et need tuleks rohkem propageerida, et samad ei ole üldse vaenlane, et on väga tähtis koht meie ökosüsteemis. Seda oli nagu väga positiivne kuulata, aga ikka jätkuvalt negatiivne suhtumine, et et sammalt ikkagi ei tohiks kuskil aias olla, et seda tuleb tohutult välja kraapida igalt poolt, kuhu ta iganes tekib, et tegelikult see on nagu liiga vanaaegne mõtlemine tuleks ikkagi nagu suunda muuta. Ma olen kuulnud ka seda, et kui Lääne-Eesti saartel ehitatakse uusi kiviaedu või lapitakse vanu, et siis, et sellele aiale anda niisugune vanem ja arhailise välimus, siis püütakse sinna peale just nimelt sammalt kasvatada sel teel, et neid kiviaedu kastetakse pisut suvel. Jah, just, et tegelikult on võimalusi palju, et kastetakse ja siis tuuaksegi, siis kaasab sammalt sõna otseses mõttes ka istutada, et see on üks, teeb paljunemise, viisa tuuakse kuskilt mujalt, et ta ilusti kohaneks seal ja väga põnev on ka tegelikult samblasmuuti, mida tehakse, kui soovitataksegi kivide peale panna, ehk siis tehakse niuke segu sambla ja kasutatakse lisaaineid, milleks on siis keefir näiteks mida, mida teatakse väga hästi ka. Ja siis segatakse ära ja siis lastaksegi kasvada, kuigi see võtab aega. See on tegelikult väga pikk protsess, aga tulemus on kindlasti väga ilus. Kas kuskilt internetist võiks vaadata, missugune näeb välja tõesti ilus ja loodud või aretatud samblaga aed? No kõigepealt ma juhataksingi ikka Tartu Ülikooli botaanikaaeda, see on esmane, kus on tehtud ja see on nüüd väga, väga täis elujõus ka, nii et, et seal on tõesti vaatamist kohe kuhjaga, et sealt saab väga palju ideid, mida saab imiteerida oma kodus, nii et et kindlasti, kellel. Et hea lähedal ka Palju tänu täis Joss rääkimast meile samblast ja vaatame siis, kas vanad juurdunud põhimõtted jäävad püsima või hakkavad kildhaaval murenema. Niisugune on siis tänane aiatarga saade ja aiasõpradega. Kohtume taas nädala pärast kuulmiseni.
