Ei käes on neljapäev, 19. märts ning Nova alustab. Täna saates ehitame lindudele pesakasti,  räägime Tallinna õhust ja tuletame meelde,  kuidas õigesti hambaid pesta. Juba homme varahommikul kolm 50 algab kevad  ja kevadel tahavad linnukesed oma mune haududa. Et neil paremad elamistingimused oleksid,  võib igaüks lindudele pesakaste ehitada. Kuidas kohene aitäh? Mina olen Margus ja teeme täna koos Klausiga lindudele pesakaste. Kevad on kätte jõudmas ja näiteks rasvatihased otsivad juba  endale pesakohtasid. Rasvatihane on kõige tavalisemaid puuõõnsustes pesitsevaid  linde ja tema hea meelega pesitseb ka pesakastis,  nii et kevadel suurem osa pesakaste, mis veel on hõivamata  teiste lindude poolt, sinna ikka lähevad rasvatihased  pesitsema ja. Mis vahet on lindude pesakastil ja lindude söögimajal? Söögimaja on mõeldud selleks, et sinna paned talvel  lindudele toitu, pesakast, see on mõeldud lindudele pesitsemiseks,  siia nad teevad pesa sisse, pesitsevad linnud  siis kevadel ja suvel. Näiteks rasvatihane hakkab pesa ehitama aprillikuus  ja umbes 20. aprilli paiku võib leida kõige esimestest  pesadest ka. Mida pesakasti meisterdamiseks vaja läheb? Kasutame selleks selliseid lihvimata ja värvimata laudu ei  ole vaja pesakasti pealt poolt ära värvida. Lindudel on täiesti ükskõik, mis värvi see pesakast on välja lõigatud,  lauad on juba olemas. Augugi oleme sisse ära teinud varem. Ega meil muud vaja ei ole, natuke naelu,  haamrit ja kui midagi peaks vussi minema,  siis tangid ja näpitsad, et mõni nael välja tõmmata  või sirgeks painutada, aga hakkame pihta,  võtame kõigepealt selle esimese külje. Ja lööme ühe nendest külgedest siia külge. Lööme. Mõned naelad. Kuidas saab tavaline inimene kevadisel ajal linde aidata  ja kas see on üldse vajalik? Linnud leiavad muidugi endale ka pesakohti,  aga. Need, linnud, kes on pesitsemas just meil puuõõnsustes,  siis eriti nooremates metsades, kus veel ei ole õõnsusi. Sinna võiks näiteks mõne pesakasti üles panna,  võtta üks külg. Vaatame. Soovitan panna selle nii pidi siia. Kui tahad, et sul rasvatihane, kes näiteks on kogu talve  toidumaja peal käinud? Seemneid söömas, et jääks ka aeda pesitsema,  kui seal on mõni pesakast juba olemas, siis loodetavasti  jääb ta sinna ka siis suveks pesitsema. Nii, nüüd on üks külg kindla. Nüüd paneme järgmisena põhja ja see läheb nüüd siia põhja niimoodi,  nii nurka, kui saab. Me lööme selle põhja siia seinte vahele kinni,  sest et pesakastil on väga oluline see, et see põhi siin  ilusasti püsiks, on küll rohkem vaeva, et,  et tuleb täpse mõõduga põhi välja lõigata,  aga, aga no me teeme ju seda lindudele, et neil oleks hea  siin elada ja, ja ohutu siis see vaev tasub ära,  nüüd järgmisena ema siis teise külje. Mis kasutavad pesakasti, kõige tavalisemad pesakastides  pesitsevad linnud, on, on siis rasvatihane,  kelle jaoks me täna siis ka selle pesakasti valmis tegime. Siis sellises väiksemas pesakastis elavad hea meelega  näiteks ka põldvarblased. Siia tulevad kindlasti pesitsema ka must kärbsenäpid. Ja muidugi üks tavalisemaid pesakastilinde on ju kuldnok,  kuldnok elab hea meelega. Pesakastides. Nii nüüd on sinulgi kolm külge koos paneme  siis selle siia peale. Ehk tagakülje ka. Nii, nüüd on kõik küljed kokku saanud ja nüüd paneme katuse. Katus on nüüd tehtud natukene suuremast lauast  või laiemalt lauast, et, et ikka igast küljest natuke üle ulatuks,  siis ei pääse vesi vihmavesi siia sisse. Tõime selle. Katuseklotsi. Korralikult siia. Katuse külge. Kui me teeme sellise katuse, siis see katus käib siit väga  lihtsasti ka ära ja. Miks peaks üks katus ära käima või üldse see kast,  kast lahti käima? Ma arvan, et saaks kasti puhastada. Just talvel käivad mõnikord siin sees hiired magamas. Ja hiirtel on kombeks siis tuua kast peaaegu ääreni puulehti täis. Ja, ja kui see on lehti täis, siis jälle kevadel ei saa siin linnud. Sees pesitseda löön kummalegi poole, ühe ei saa naela. Nüüd ei tule see üldse ära, aga kui tahad puhastada,  siis on näiteks näpitsad kaasas natukene neid naelu väljapoole. Ja tuleb jälle pealt ära. Nüüd on pesakast valmis saanud ja nüüd lähme riputame  selle välja. Lisaks. Kummalegi poole ühe naela juurde, mille külge saab kinnitada  võib täiesti panna niimoodi paari meetri kõrgusele  ja sellisel kõrgusel meeldib. Tihastel pesitseda küll, ühelt poolt. Traadi külge, ära sina kasti. Aga ega toeta siia ääre peale. Üks asi veel, et, et kui me pesakasti üles paneme,  siis peaks vaatama niimoodi, et, et ta ei oleks tahapoole kaldu. Siis võib juhtuda nii, et linnupojad, kes just tahavad  pesast lahkuda, ei, ei saa kuidagi välja,  ei jaksa hüpata sinna pesaavani. Aga ega nüüd ei olegi muud, kui jääme ootama,  et varsti tuleb siia mõni lind. Loodame, et rasvatihane ja teeb siia omale pesa. Kus lindudele on pesakastid ehitatud, tuleks rääkida sellest,  kas neil ja ka meil on siin Tallinnas hea elada  ja hingata. Teadlane Marju räägib meile kohe, kui puhas on Tallinna õhk. Palju on räägitud sellest, et Tallinn on roheline linn aga  kui roheline see tegelikult on? No seda võib vaadata mitut moodi, et ühelt poolt näiteks seda,  kui palju meil on parke või kui palju meil kasvab linnas  puid ja põõsaid aga võib vaadata ka teistpidi,  et näiteks kui puhas on meil Tallinnas õhk. Kui võrrelda Tallinnat näiteks mõne India linnaga,  mai tea, Nedeliga, kus on õhk väga-väga saastunud  siis on Tallinn väga roheline linn, aga kui võrrelda  Tallinnat näiteks Tartuga, siis ta nii väga roheline ei ole,  et Tartus on tegelikult õhk natukene puhtam. Aga kui puhas või kui saastunud linnaõhk on,  seda uurisid Eesti maaülikooli teadlased koos oma  kolleegidega viiest erinevast riigist ja nendes riikides nad  proovisid seda teada saada siis nii, et nad jagasid  inimestele kätte maasikataimed ja need maasikataimed pidid  inimesed panema oma akna taha kasvama ja pärast oli võimalik  siis nende lehtede põhjal. Vaadata, kui palju saasteaineid on nendesse lehtedesse  ja marjadesse näiteks siis kogunenud Tartus kasvatas oma  akna taga 80 inimest. Mu maasikataimi, mina sain Tallinnasse ühe  ja ma sain selle panna telemaja akna taha,  telemaja asub Tallinna kesklinnas ja seal on ümberringi on  hästi-hästi palju liiklust, mis tähendab  ka seda, et auto, heitkaasa ja igasuguseid jääkaineid võib  õhus olla, on päris palju. Ja pärast seda, kui need taimed olid seal akna taga kasvanud  kaks kuud, siis tuli neilt korjata lehti ja,  ja tuli vaadata, kas sinna on, kui palju neil on õisi  tekkinud ja kas on tulnud marjad külge, et  ja millised need marjad on, millise kujuga nad on. Sest see kõik näitab seda, kui palju on linnas näiteks  tolmeldajad ehk erinevaid putud kaid, mis  siis aitavad kaasa sellele, et üldse taimel tekiksid viljad  ehk marjad taimelehtedesse, aga siis salvestavad erinevad  mürkained või jääkained, mis siis õhus võivad olla. Ja seda siis teadlased uurisidki, et nad analüüsis d neid  samu taimede lehti, mida inimesed neile saatsid  ja mida tulemused näitasid. Peamiselt näitasid nad seda, et Tallinn ei kõlba  selle jaoks, et oma akna taga maasikaid kasvatada. Sest et kui ma need lehed olin ära korjanud ja,  ja vaadanud ka neid maasikataimi, mis näiteks lehtedest tuli välja,  et võrreldes Tartuga on Tallinna õhk või see kesklinna õhk  Tallinnas oli kuus korda rohkem saastunud kui ükskõik  kus kohas Tartu. Aga noh, siin on üks maasikas, selliseid maasikaid minu  taimelt ei tulnud, maasikal minu taimel olid sellised väga  väikesed kribalad ja väga imeliku kujuga marjad,  see viitab näiteks sellele, et linnas ei ole ikka piisavalt  palju häid tolmeldajaid. Et see vili tuli, selline imelik ja kõverik. Ütleme nii, et ma kindlasti seda marja ei oleks söönud,  aga selle teadusprojekti juures oli hästi huvitav see,  et teadlased mitte ise ei teinud katseid,  vaid nad palusid inimeste abi. Ehk et tegemist oli kodanikuteaduse projektiga,  kus põhimõtteliselt iga inimene sai osaleda  ja loodetavasti tulevikus me saame enda ümbritseva keskkonna  kohta niimoodi oluliselt rohkem teada. See ei olnud nüüd küll kõige positiivsem info,  mida Tallinna elanikuna teada saada. Need, kes pealinnast eemal elavad, on ilmselgelt paremas seisus. 20. märtsil on ülemaailmne suu tervise päev  mil pööratakse tähelepanu sellele, et täisväärtuslikuks  eluks on vajalik terved hambad ja suu. Selle puhul korraldan mina väikse suutervise viktoriini. Pange end proovile. Esimene küsimus tuleb lihtne. Mitu korda päevas peab hambaid pesema? Õige vastus on kaks hommikul ja õhtul korraga kaks minutit. Teine küsimus, mis jook on janu kustutamiseks kõige parem? Õige vastus on vesi. See oli ka lihtne. Nüüd aga üks raskem küsimus. Pärast söömist nõrgestavad mikroobid hambaid. Kui pikk peab olema paus söögikordade vahel,  et hambad saaksid jälle tugevaks minna. Õige vastus on kolm tundi. Sa oled väga tark ja tubli, kui kõikidele küsimustele  õigesti vastasid. Te hammaste viktoriini leiate lasteekraanile elt  ja seal on võimalik ka auhindu võita. Lõpetuseks vaatame üle suukooli ja stig rästa hambapesulaulu. Nüüd on sülitada väljavaht, mis tekkinud susus. Siis kraaniga teeb puhtaks sajatulikustuta teeb hambapesu  lõbusaks see laul, kui vaid meeles püsib see. Sa kuula seda uuesti, sest õppida võid seda iga päev. Sa kuula seda uuesti, sest õppida võid seda iga päev. Ärge siis unustage hambaid pesta ning nagu Stig Rästa ütles,  kuulake seda laulu kasvõi iga päev. Selle nädala viimane Nova lõpetab. Kohtume jälle juba esmaspäeval ning ärge unustage hambaid pesta. Tšau.
