Verd andma võivad tulla need, kellel pole tekkinud koroona sümptome 14 päeva jooksul peale reisil käimist või lähikokkupuudet selliste haigustunnustega inimesega. Mandri-Eestis jätkatakse maakondlike doonoripäevadega, milleks on haigla kinnitusel ka valitsuse luba. Plaanilise ravi mahtu on eriolukorra ajal küll piiratud, kuid vajadus doonorivere järele on haiglates ikka olemas, jätkab Põhja-Eesti regionaalhaigla hematoloogiakeskuse juhataja Maricken Ross. Aga kõik erakorralised tegevused, kaasa arvatud vähihaigete patsientide ravi käib edasi ja meie verekasutuses tegelikult just nimelt onkoloogilised, hematoloogilised, onkoloogilised, ehk siis verevähiga ja muude kasvajatega patsiendid on kõige suurem kontingent ja nende ravi ei kuidagi pooleli ja nemad vajavad oma vere tooteid edasi. Ross ütles, et kuna doonoriteks on oodatud terved inimesed, pole vere annetamine ohtlik ja seetõttu ei ole protseduuri ajal näomaske vaja kanda. Mida teha aga siis, kui mõnel doonoril peaksid sümptomid tekkima hiljem ehk et ta käis verd andmas ajal, mil ta võis olla teadmatult juba koroonasse nakatunud. Maricken Ros. Kui neil tekivad haigustunnused peale vere loovutamist, siis nad kindlasti helistaksid doonorikeskusesse, annaksid sellest teada ja sellisel juhul saab vajadusel, kui tekib tõesti oluline küsimus. Me saame seda verd lisaks kontrollida või ajutiselt siis kasutusest maha võtta, ei ole maailmas teada mitte ühtegi verega levinud, kuna haigusjuhtu Ross toonitas, et inimestel ei ole vaja korraga doonorikeskusesse tormi joosta, kuid regulaarselt tasub edasi verd andmas käia ka eriolukorra ajal. Näiteks haapsalu doonoripäeval toonuritest puudu ei tulnud, jätkab doonor. Angelina. Ma olen verd andnud, ma arvan, üks 20 kordan. Ei seda hirmu täna siia tulla ei tekkinud, sest verd on ju kogu aeg vaja. Täpsemaid juhiseid vere andmise kohta saab lugeda regionaalhaigla verekeskuse kodulehelt. Verekeskus punkt e.
