750 miljardit on see mõistlik, see on väga suur summa. Kas aitab, keskpank, ma saan aru, ostab selle raha eest riikide võlakirju kokku. Kuna probleem on suur, siis peavad ka lahendused, mis sinna suunas loobitakse, kui niimoodi võib ennast väljendada, olema suured. Lisaks sellele, et peavad olema suured, peavad need tekitama ka turbesse. Sellise arusaama, et keskpank kõikvõimas on võib-olla palju öelda, on siiski siiski äärmiselt võimas ja keskpangaga vaielda. Aga mõtet ei ole. Viimasel ajal peamine probleem oli see, et tegelikult riikide laenamis kulud hakkasid tasapisi kasvama, sellepärast et kõik said aru, et kui probleem on suur ja mingisugusel hetkel tuleb stimuleerida, tuleb täiendavat võlgu võtta. Samal ajal, kui riskid on kasvanud, siis tuleb tegelikult ka nende riigi võlakirjade pealt kõrgemat intressi küsida. Keskpank üritab selle probleemi ära lahendada. Kuidas selle keskpanga sammu otstarbekust hinnata saab, millal ja kas üldse? Põhimõtteliselt selle otstarbekust saab hinnata sellisel juhul, kui see toimib. Ehk kui ühel hetkel, kui viirusega seotud majanduslangusest ollakse, ollakse taastuks. Jah, sellel hetkel on võimalik seda hinnata, kas see oli piisav, kas toimib, kuidas sellega hakkama saada? Muidugi teatud küsimuse küsib, et Euroopa keskpank tegeles rahatrükkimise ka varem ja bilansimaht oli tegelikult viimastel aastatel kogu aeg kasvab. Küsimused, et milliseid tingimusi on vaja selleks, et sellisest ebatavalisest käitumisest ka ühel hetkel välja tagurdada. Praegu on võib-olla kõige valem aeg sellest rääkida, aga üldiselt ka pikemas perspektiivis paistab tagurdamine nendest ebakonventsionaalsete meetmetest tagasi saab olema erakordselt raske, kui mitte võimatu.
