Kas olete märganud, kuidas viimasel ajal lendavad õhus suured karvatordid? Suured valged vatitupsud on puude ja põõsaste küljes ja tänavatel. Kõvema tuulega on need Tutsud lagunenud väiksemateks karva keradeks. Vahel lendab mööda vaid peopesa suurune udusulg. Ei, need pole udusuled, vaid ohakavill. Mida niitmata alade kõrval võib-olla nii palju, et tänava Äärgi villane. Kui see väike ohaka Suleke kinni püüda, siis näete, et lähedalt näeb ta välja veidi võilillelangevarju moodi. Aga 10 korda suurem võilille seemnega udusule otsas on suur. Ohakaviljal on seemne vahel isegi pisem kui võilillel aga ülejäänud sulekera paar sentimeetrit läbimõõdus. See ohakavill, mis meil lendamas on enamasti põldu, hakate vill. Need on meil kõige tavalisemad umbrohud, mida vanarahvas seitsme päisteks Luhedeks kutsus. Raiud ühe peapeenralt maha, tuleb natuke eemalt, seitse mullast välja. Aga just raiutud on seda taime küll vanasti seasöögiks ja kevadeti võrseid inimeste supi sisse. Et kui nälg näpistab, siis on põldu, hakkas ta abi. Teisipäeval käisin maal oma natuke üle pea kasvanud õunapuuaeda niitmas ja suur oli minu üllatus sellest ohakarikkusest, mis nüüd aias oli pikad saledad, minu pikkused karu, hakkad tutiliselt põldu, hakkad ja sama villa tutilised tuli juhakad aga nõelteravate lehe küüntega kusagil seal all krõbises jalaga peale astudes Kasama nõelte rikkas varret ohakas ja tiigi serv oli täis lopsakaid. Sea ohakaid. Paigas, kus keset suve olin rohida püüdnud olid kollaseõielised piima kad. Kuna me erinevalt meie esivanematest ohaka toidus suurt lugu ei pea ja õunu jumaldan siis olin sunnitud kogusele ohaka toreduse maha niitma. Aga uurige, mitut liiki Oakaid oma aiast leiate.
