Vikerraadiol looduskalender. Lapsepõlves vist viiendas klassis juhtus minuga üks kummaline lugu. Loodusõpetuse tunnis õppisime taimede levimist. Mul oli tund hästi ära õpitud, aga õpetaja mind vastama kutsus. Siis sain kahe. Kahe, sain selle eest, et hoidsin hambad ristis ja keeldusin ütlemast, et taimed levivad ka seeläbi, et linnud marju söövad ja siis seemned välja hakkavad. Kartsin kohutavalt, et kogu klass hakkab mu üle naerma. Eks igaühel meist on omad kiiksud. See lugu tuli mulle taas meelde, kui näppu jäi j Toome poolt 1960. aastal Eesti looduses kirjutatud artikkel kuldnokad taimede levitajana. Põnev oli lugeda, kuidas autor oli uurinud. Viljandi lähedal kogunevad kuldnurkasid ja nende söömisharjumusi. Viljandi Pärnu maantee ääres peatusid toona sügiseti 40 kuni 50 tuhandelise kuldnokaparved. Autor uuris, milliseid taimi kuldnokad oma väljaheidete abil levitavad luues seeläbi hea võimalusega teiste lindude toitumiseks. Mis tähendas toona, et kuldnokk on kasulik lind. Kuldnokkade noka vahel olevat kõige rohkem läbi käinud sõstraid. Eelkõige punaseid ja musti sõstraid. Sealses kuldnokkade ööbimispaigas kasvus näiteks ühel 10 ruutmeetrisel lapil koguni 97 pisikest sõstra last. Nii et päris tihe sõstra võsa. Aga kui punast sõstart meeldib kuldnokkadel rohkem süüa kui mustsõstart siis just mustsõstar hakkas peamiselt sealsete turbaaukude ümbruses kasvama. Ja punase leedripuu levitajaks on meil just kuldnokk. Pihlaka võsa rajajaks on kuldnokk ja toomingaidki tärkab tema väljaheidetest. Huvitav on aga see, et kuigi teame, kui kiiresti kuldnokad kogu mureli puuviljad või kirsid nahka panevad, siis ööbimispaikades mureleid ei kasvanud. Autor arvas, et nende Ornitu hoorsete taimede viljad kukuvad koos väljaheidetega maha juba varem. Sest kaua sa kirsi, Gibica kõhus kannad? Kuldnoka suured parved, mis kakaga põõsaste ja puude seemneid külvavad, lendavad mesilas sülemine ringi peamiselt augustis. Kuid veel 15. oktoobril on Uku Paal Võrtsjärve ääres näinud üle kolme tuhandelist parve. Looduskalender.
