Aasta tagasi, kui raamatu Eesti ravimtaimed esimesele osale kaanepilti valisime läind ritta ka Eesti NSV ravimtaimede viis trükki. Ning maikellukese ja pärnaõite kõrval oli viimasel trükil kaanel üks kummaline taim. Ja alles sisust pilte võrreldes sain teada, et see on maasapp. Küllap olin teda looduses varemgi mõnel korral kohanud. Nimega nimetada teda ei osanud. Maasapp on selline väike roosa õiega nõrga varrekesega lilleke, mis õitseb just suve lõpupoole. Kui teised taimed on oma lopsaka kasvu lõpetanud kes on mägede Alpia osadel taeva poole lahti olevaid kelluka moodi ema juuri näinud, siis nende kiduram ja rohkem õielisem koopiad on. Aga miks sattus nii haruldane ja päike lilleke meie ravimtaimede tähtsama raamatu kaanele? Küllap sellepärast, et Saksamaal, kust meie ravimtaimeteadmised väga paljud tulnud on, on ta tähtsal kohal. Sealt on tulnud ka tema üks rahvakeelseid nimesid. 1000 Kuldmäe, rohi. Rahvaravis kästi iga viimanegi õieke ära korjata ja sellest võist 1000 kuld mad saada. Kuna Taimu nii kibe, siis on teda meil ka põld humalaks kutsutud. Temast tehtud viinaleotist peeti heaks isu tõstjaks maokatarri ravimisel palaviku alandamisele. Mehed ravisid temaga koguni kassiahastust. Aga tal on ka üks ohtlik omadus. Naistele võib põhjustada verejookse ja aborte. Viimaseks otstarbeks teda kasutati. Nii et tasub seda kena taime otsida ja tundma õppida. Aga pigem kasutada teda enda taimena. Temast tehtud pärg aitavat näha ringi rändavaid hingi ja nõidu. Hingedeaeg on kohe algamas. Kahjuks ei tea ma Eestis maa sapi kusagil nii suurtes hulkades kasvavat, et sellest pärga teha. Väga otsida.
