Vikerraadiol looduskalender. Lapsepõlves luges ema mulle ja vennale tihti peast luuletusi mida oli oma lapsepõlves õppinud. Eks meil kõigil ole kümmekond värssi, mida oma elu Mer siis alati kaasas kanname ja rõõmuks või mure peletamiseks loeme. Need on loitsud, mis meid aitavad. Teame ju kõik, et kui metsas eksinud oled, siis tuleb tagurpidi issameie lugeda. Ma ei oska tegelikult Issa mehed ehk meie isa palvet õigetpidi päris täpselt lugeda. Aga kuidas tagurpidi oleks? Aga mul on rahunemiseks mõnede ema loetud Juhan Liivi luuletused ja peenraid umbrohust vabastades. Loen ikka ühte Ernst Enno lugu. Juss oli väike peremees talu liivaaugu sees, Adraks kõver, kapsaraud äkkeks silgupütilaud, külvad kivi, kildusid maltsa väikseid marjasid. Kivist tõuseb rukis ja maltsa marjast odrapea. Just sellest maltsa marjast tahangi ma aina ja aina vabaneda sest sel suvel võidutses peenral kõige enam valge hanemalts. Teate ju küll seda kolmnurksete hambuliste lehekestega taime, mis paari nädalaga võib peenral üle põlve visata. Ja siis, kui juba maltsa mari otsas on siis on asi paha. Sest isegi kui selle suhteliselt lihtsalt maast välja sikutab, umbrohu välja tõmbate siis raputada teda ei tohi. Sadu seemneid budiseb mulda uueks umbrohupõlvkonnaks. Kummalisel kombel on paljud meie umbrohud tegelikult ka päris head toidutaimed. Hanemaltsa lehtedest peavad taimetoitlased lugu maitselt sarnased spinatile kelle sugulane hanemaltson. Ja ta on sugulane, aga praeguse kultustaime kiinoaga mille seemned sageli meie salatites. Aga proovige Kakino asemel jussikese maltsa marja. Ta on päris huvitava maitsega ja sobib hästi näiteks pudru koostisesse. Looduskalender.
