Rehilade reispass teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Tere päevast, hea kallis raadio, kahe kuulaja. Suur tänu, et kuulan rännusaadet reispass. Siin saates viime sind nüüd kohe ajal ilma pikema jututa kodust kaugele rändama. Ja riik, millest täna räägime maa, millest räägime, ei ole suur. Kuid on see-eest hästi mitmekesine seal mägesid, Tšumbleid, vaikset ookeani, Kariibi merd hunnikutes, väiksemaid saari ja mida kõike veel, selle maa nimi on panama. Ja minu tänane saatekaaslane tal nimeks Kadri Maripuu pidas seal pea pool aastat kodu mõjutust. Lihtsalt kui see ka kõlab, aga ilmselt ilmselt päriselus see kindlasti nii lihtne ei olnud. Tere, Kadri. Tereiva. Kui mõttes nüüd lennata lihtsalt kohe hopsti sinna panamasse kohale, mis sa arvad, millise mäe otsas või milliselt mererannas praegu võiksime jalgu kõlgutada ja mida me võiksime enda ümber näha. Praegu me lendasime keskpanamasse põhja poole Bakijatesse. Me istuksime terrassil ilusa mägimaja. Meie vaateks oleks paroo vulkaan ja kel oleks umbes üheksa paiku hommikul päike oleks juba tunni ees tõusnud ja nüüd juba soojendaks ümbritsevaid sidruni apelsinipuid. Ja meie e-Saurjaks kohvi üks maailma parimaid kohvi sees. Ja meie ümber lendaksid kooli priid korjates lilledel siis õietolmu ja hüppaksid meie ümber oravaid, kes näriksid haavasiku haavapuudel. Kõlab nagu paradiis. Kuidas siis juhtus niimoodi, et sinust sai panama küljest ütlengi, siis majaperenaine? Oktoobrikuu aastal 2018 ja ühel ajal koos mu sõbrannaga Me tundsime vajadust veidikene seigelda õppida tundma võib-olla mingisugust uut kultuuri, viibida päikese käes ja, ja looduses ja mingis mõttes ka äralõigatuna siis sellisest kõigist meie mugavusest, infrastruktuurist, millega me oleme harjunud ja me alguses plaanisime Kesk-Ameerika tuli meie tähelepanu välja üsna kiirelt kuid panama juhtus meie tähelepanusse just tänu sellele samale kohale, mida ma just teile kirjeldasin. Et nimelt, Me rändasime võrkuvai raames, mis on selline vabatahtlike programm, kus sul on võimalus põhimõtteliselt ükskõik mida teha, kas siis õpetada joogat või korjata kakaovilju või või aidata lastel hobustega õppida hobuseid tundma hobuseteraapias või mis iganes muud. Ja meile, kuna me otsisime sellist rahulikku kohta ja ilusat vaikset hetke ja võib-olla natukene ka väiksemat seltskonda, siis meie silma jäi ilus maja pilvemetsas panamas kus siis kohalik host otsis inimesi, kes lihtsalt viibiksid temaga koos seal aitaksid teda igapäevatööde saitaksid, renoveerida maja. Ja, ja see tundus selline mõnus vaikne koht, kuhu, kuhu oli suhteliselt ideaalne minna. Ma saan, ma olen, mul on olnud õnn viibida panamas kolmel korral ja aga sellesse Bocki etesse ma ei ole jõudnud. Kirjeldan natuke seda kohta, kas ta on küla, kastan linn. Ma saan aru, et asub see kahe ookeani, kas ta on see kahe ookeani vahel? Ei ole, ta ei ole ju mere ääres. Ja täpselt, et Pokeede on siis vaiksest ookeanist kuskil tunni aja bussisõidu kaugusel ja ühendav linn, sest panama sütti pakette vahel on ta viid ja see on selline 40 kraadine, ütleme nii, et meie kutsusime seda põrguks, sest et see oli tõesti Niile, tema hakkas ja nii kuum ja nii vähese õhuga, et see oli selline väga tugev kultuurišokk on algselt sinna sattusime ja pakette, samas on siis tunni aja sõidu kaugusel ja pagedan vaikne, üsna tuuline mägilinn, selline unistuste sihtkoht banamaalasele, kes otsib pigem külma ja jahedust ja samas ka unistuste sihtkoht USA pensionäridele, kellel on siis seal väga palju villasid ja see oli hästi populaarne kuskil 20 aastat tagasi siis sinnakanti kolida, kuna see linn ise on selline, seda kutsutakse igavese kevadelinnaks, kuna ta lihtsalt õitseb kogu aeg. Temperatuur on selline 20 kraadi aasta läbi. Seal on küll vihmaperiood ja kuiv periood ja see mõjutab kindlasti seda loodust ka mingil määral, aga noh, viljad valmivad seal pidevalt ja ja, ja õied on igal pool põõsastel, puudel ja kõikjal-kõikjal mujal. Ja see pakette on siis vulkaan Barruu kõrvajale, vulkaan varu on kõige kõrgem punkt panamas ja sinna otsa saab ka ronida ja kui sinna otsa ronida ühel selgel varahommikul, siis on võimalik näha nii vaikset ookeani ühelt poolt kui ka Kariibi merd teiselt poolt. Ja ka see on sul peab hästi vedama ja sa pead hakkama umbes kolme paiku öösel ronima selle jaoks, et sul selline rõõmus olukord sinuni jõuaks, umbes kella kuue paiku ja väga paljud ikkagi poole peal loobuvad, kuna see on tegelikult väga suur ettevõtmine ja seal on igasuguseid tegelasi tee peal, kes võivad sul mitte siis inimesi, aga pigem ütleme, igasugused skorpionid ja muud tegelased, kes võib olla ei motiveeri sind niivõrd nagu edasi liikuma. Ja, ja lisaks siis õitel on seal ka tohutult kohviistandus ja kõik vulkaan Peruu küljed on kaetud kohviistandus tega ja sealt, nagu ma ka enne mainisin, tulevad ka mõned maailma kõige kallimaid ja kõige kõige paremad kohvid. Kas sa oskad öelda, mille poolest ma olen kuulnud paljude erinevate Jamaical ütlevad, et meil on siin maailma kõige parem, kõige kallim kohvi, siis on kuskil seal Bali saarel, kus nende õnnetute loomakest seedekulglas siis läbi surutakse neid ube ja öeldakse, et see teeb selle eksklusiivse, eks, et mis selle panama kohvi teeb heaks ja kalliks. No üldiselt, eks kohviga on kindlad kliimatingimused ja kindlad kõrgused, aga panamas kasvab ka üks üks väga eriline sort, mis, mis küll on pärit puuna Etioopias, aga, aga on jõudnud panamasse ja panama on üks esimesi kohti, kes või siis riike, kes siis hakkas seda tootma ja selle puu nimi on geiša või selle kohvinimi on geisha ja panamas toimuval pakettas toimuvad iga aasta oksjonid, kus seitsmeteistkümnest riigist üle üle maailma tulevad kohale kohvieksperdid ja hindavad kohvi ja geisha Kofon. 100 punkti skaalast siis 94,1 hinnanguga ja geisha kohviga on sellised huvitavad lood, et iga aasta on seal oksjonid, kus siis ostetakse seda kohvi et viis kuni 10 aastat üleüldiselt kohvi, mitte ainult geišiot, aga üleüldiselt siis keisa kohviga on siis nii, et 2007 vista tuli siis oksjonile. Ta oli selline närupuud oli selline, mis kannab vähe vilja, keegi ei tahtnud seda just puuna ja kasvatada, aga alati oli probleemiks see, et kõik need kohvijoad pandi kokku erinevatelt puudelt ja niisugune Eiza võlu ei tulnud välja ja 2007 siis esimest korda tuli ainult selle puuviljad siis müügile või oksjonile. Ja mis see aasta äkki noh, ma päris kindel ei ole, aga ma arvan, et see oli kas 2016 või 17, kus kohas arvati, et oksjonikeskkond läks katki ja pandi kogu oksjon kinni, kuna see hind lihtsalt tõusis nii meeletult, et arvati, et mingisugune viga on seal sees. Ja praeguseks hetkeks on siis geisha kilohind sellel aastal juulis oli juba viis dollarit kilogramm. Et see nagu meeletu too hinda Dubais ongi seal üks kohvitassis maksab seal 68 dollarit ja iga-aastase hind kerkib ja see ongi välja nüüd viis kuni 10 aastat ette, nii et erinevad siis kohvipakkujad võistlevad omavahel, et saaksid seda kohvi pakkuda kunagi, kui see, millises valmis, et see on jah, täiesti ministrina seal kohapeal saab seda ilusti juua ja see on kuskil selline võib-olla 12 dollarit, on siis üks tassitäis. Kõlab jah, nii et mõnele asjale juba tekib selline eksklusiivne väärtus, mis on juba lihtsalt nii-öelda asi asi iseeneses, et kuidas ta siis maitseb, maksab, maitseb ta siis nagu 12 või 68 dollarit Ast. Pakette kohvid on üldiselt üsna sellise maheda noraabika kohvi maheda ja, ja, ja happelise maitsega, väga õrnad, tugevad maitsenüansid tulevad välja ja geisha kafan nagu kenasti. Põhimõtteliselt nagu tee ta nii mahe ja sellepärast seda Euroopa turgudel üldiselt, et väga ei müüda, sellepärast ta nimi on ka geisha, et koheselt leiti market või turunišš on siis Aasia sellepärast et nemad Jõgeval kohviga harjunud teleharjunud sellega, et röstimine nii kõvasti kui jaksame ja siis võruasi on see õige asi ja sellepärast esimesena läkski Aasia turgudele ja sealt ka see nimi. Et aga kohapeal olles harjuda, harjud vaikselt tundma neid erinevaid nüansse ja, ja geisha kohvi üldiselt niimoodi koju ei ostnud, pigem olid seal erinevad muud kohviistandused ja kõik nad on ikkagi väga võluvad kreemise, täiesti fantastilise maitsega kohvid. Kui me mõtleme, kas me püsime oma mõttes praegu veel nüüd natuke aega sellest Pocketes ja räägime sellest majast ja, ja sellest kodumajutusest või pinnime vahepeal kuskile kõrvale käime, käime kuskil džunglis, mere ääres. Ma arvan, et äkki teeme väikse spinni, las lahasesse see on minu esimene reis ka okei, toast välja ja see oli selline hästi. Laslahas las läheb ja kus, kus asub ta viidist lühikese bussisõidu kaugusel. See lühike on siis jutumärkides kuule, väga hea, aga teemegi nii, et kuulame siia kõrvale siis ära ühe laulu, mille sa oled kaasa toonud ja mida ma saan aru, et kuulataksegi bussis polüümiga, mis ei kannata kriitikat. Ja bussid üleüldiselt on muidugi sellised kohad, kas sa astud sinna sisse ja see on nagu kellegi kodu. Et ja samuti see muusika on nagu üks osa sellest kodukogemusest, et iga bussijuht tahab sulle näidata, milline on tema arvates kõige parem muusika ja väga palju olnud ja väga võimsalt ja siis seal punaste sametkardinate vahel või mis iganes bussi õhtist parasjagu tahab sulle lisaks sellele enda kodukogemusest näidata, saata siis seda kuulata täisvõimsusel kas viis tundi äärest või kaheksa tundi järjest, kuidas, kuidas kunagi? Ma saan aru, et need bussid on ka noh, neid on erinevaid, osad on niisugune nagu, mis meenutavad meie ikkagi sellist tavalist reisibussi, aga hästi paljud seal on need Ameerikast toodud koolibussid, mis siis on värvitud mingi seitsmesse üheksasse erinevasse. Just siis Diablo Rohos. Mida värvilisem, seda parem ja need kunst nii-öelda selle busside peale on täiesti fantastiline, kui loomingulised nad on, et ja ja näiteks panama, kes on niimoodi, et kui lapsed lähevad kooli, siis vahetevahel nad ei jõua õigeks ajaks, kui õpetaja küsib, et miks õigeks ajaks ei jõudnud siis selle põhjuseks tuuaksegi õiget värvi buss ei tulnud lihtsalt järjest bussid läbi ja siis, kui õige värv tuli siis siis jõutiga kooli. No väga hea, kuulame siis selle bussisõidu juurde. Lafaktoria see laul oli kõva hitt juba siis, kui ma esimest korda panama selline vaatan, ongi 2009.-st aastast, et neile meeldivad need igasugused häälesüntesaatorid ja kasi ja klahvpillid ja kõik sellised asjad, aga jaa jaa. Kallis raadio kahe kuulaja Reispass on koos Kadri Maripuuga panamas ja selle laulukese lauluviisi saatel sõitsime me siis kohaliku värvilise Ameerikast toodud koolibussist ümber ehitatud Chicken passiga mere äärde ja selle kohaline, las lahast sain ma õigesti aru. Ja oleme siis Vaikse ookeani ääres just nimelt, no mis seal? Nii kui Pokeede oli külm ja üks suuri põhjuseid, miks me üldse sõitsime, lase Ahasesse, oli vajadus veidikene sooja saada, sest et me jõudsime sinna ikkagi vihma hooaja lõpus ja selleks ajaks on see õhuniiskus tõusnud väga kõrgeks ja pakked temperatuur oli, noh, ütleme sedasi. No ikkagi 20 ringis, aga öösel tuli sageli panna müts pähe, kui voodisse magama läksid, lihtsalt kuna linad olid niisked, et õhuniiskus oli lihtsalt nii intensiivne ja, ja, ja meil oli jah tunne, et nüüd on aeg natukene kogeda, siis seda soojust, mille suunas me tegelikult ju tulime ja las läheb, see oli üks lähedasemaid kohti, kust kuhu pakeedest lihtsalt sai taaskord läbi imelise kuuma ta viidi ja, ja jõudsime randa. Ning jah, esimene hetk avanes lõputu lõputu vaade ookeanile ja kahel pool siis on kookospuud mööda randa. Hotell põhimõtteliselt ei ole, seal on kaks hostelit ja, ja kookospalmid. Ma saan aru, panamas on palju kohti, kus on hotell hotellis kinni, et seal on suuri kuurorte ja ja teistpidi, noh, võib-olla pärast jõuame rääkida siis Kariibi mere ääres, selline saarestik, mille nimi on pokastel Doro kus ei ole võib-olla siis kuurortkuurordis kinni, aga see-eest on hästi palju ikkagi neid majutusi, et ma saan aru, seal Laslahas on siis selline off the hidden Jack kohta, et kus, kus võrkkiik palmi all ja saad seda Niukest mingit üksildust teha. Paradiisiranda. Ja paremas on tohutult selliseid kohti, kus sa saadki olla üksinda, kui sa tahad. Et infrastruktuur on teatud kohtades välja arendatud, aga põhimõtteliselt saab selle sõrmede peal kokku lugeda need kohad, mis on tehtud ägedaks turismikohtadeks. Ja kõik need teised kohad, mis on tohutu rannaäärses, nii Vaikse ookeani poolel kui ka Kariibi poolel on põhimõtteliselt tühjust, salongi kookospalmid, sul on haarad, lendavad ja puhas, puhas loodus, et täielik vaikus ja rahu ja tohutu ilus surfilaine ja ja jah, võrkkiiged palmi all ja täielik paradiis. Ja, ja ma saan aru, et ka täiesti troopilist puutumatut, džunglit ja selliseid panama panama on ainuke koht, kus ju katkeb pan-Ameerika maantee, mis muidu jookseb, eks ole, Mehhikost alla välja tulema, nii et paramäe kulumbe vahel ei ole teie ühendustki üldse, seal on see tariani tarian Kätri tariani džungel, eks ole. Ma ei teagi, mis su küsimus oli. Et mingitest Chung džunglikohtadest, et kui ma isegi ei ole pealsel tarianis olema. Ma saan aru, et seda puutumatut džunglit on hoolimata selle maa väiksusele ka päris palju. Ja et kui vaadata kaardi peale, siis ongi näha, et Panama Cityst tuleb siis vaikse ookeani rannikut pidi, siis tuleb tee üles, seesama pan-Ameerika tuleb, siis ta viidi ja sealt läheb see edasi Costa Ricas. Aga Kariibi mere äärde jõuab see tee välja ainult kahes kohas on panama süüdiste otseses poole kolonni ja teine on siis ta viidist paketesse ja ta viidist pakastel Toorosse. Kõik, mis on seal vahepeal, on põhimõtteliselt puutumatu džungel. Et mõned üksikud lähevad sinna sisse, aga seal saavad päevi kõndida, jõuadki lõpuks Kariibi mere äärde välja, aga noh, selles mõttes, et ta on ikkagi mingil määral, ta on ikkagi ohtlik. Et seal on ikkagi palju inimesi kaduma läinud, niimoodi jalutama minnes, et seal on ilusasti matkarajad sees, teatud piirkondades aga tuleb jälgida, et matkaraja peale. Et või siis lähed giidiga koos, et sellisel juhul see on turvaline. Aga kindlasti oma pead sinna ei tasu nagu väga uuri uurima minna ja kui ilm läheb kehvaks jaa, jaa, nagu nähtavus kehvemaks, siis tasub tagasi pöörata. Kuna seal on korduvalt läinud jah, inimesi kaduma, eksinud ära ja võib-olla siis viis päeva hiljem leitakse kuskilt täiesti suvalise koha pealt Kariibi merepoolses džunglis. Kas mõtled siis nii-öelda looduslike ohtudega? Looduslik kohtade poolest, et lihtsalt põhiliselt lihtsalt eksitakse ära ja see niiskus ja kogu see kliima ei hoia siin väga pikalt elusat seal kinni, pea isegi keegi hammustama või lihtsalt seal on piisavalt palju mürgiseid taimi. Sa oled näljane ja, ja ka ütleme, see vee kättesaadavus on sageli taimede pealt, samas need taimed võivad olla mürgised. Seal on palju ohtusid ja sa pead tundma. Minnakse minnakse troopilisse džunglisse niimoodi, et ah, mingi panen siin need sandaalid natuke, rihmad rohkem pingule ja pool liitrit vett üle õla ja vaatame, kus Kariibi meri on, need kaardi pealt tundub lähedal. Tõesti, tõesti leidub neid? No selles mõttes, et ma olen küll kuulnud neid lugusid, ütleme, Pokeedestan võimalik pokasesse näiteks minna, see on paari päeva matk üldiselt minnakse ikkagi giidiga, aga kuidas need olukorrad juhtuvad, on siis, kui minnakse märgitud matkaraja peale. Aga kuskilt minnakse valesti lihtsalt, sest et noh, mingisugune selline orientatsioon tasub, peab ikkagi olemas olema, et alati neid matkaradu ei hooldata piisavalt sagedasti. Et kui mõni märk on kadunud, siis tasub jälgida, kus sa tegelikult paikned, et ei tasu lihtsalt omavahel suhelda ja siis ja siis korraga avastada, et sul ei ole nagu õrna aimugi, kus koha peal sa oled. Kuule, sellest Vokastel Toorast äkki räägiksime, käisin natukene on siin paar korda meil nutusest läbi käinud, et see on nüüd siis provints, korrigeeri mind, kui ma eksin, provints, mis paramaa põhjaosas Kariibi mere pool, mis hõlmab siis nii mandrit kui ka hunnikut, väikeseid saari. Et ma olen seal ka käinud paaril või tähendab kõikidele oma oma oma oma palava retkele, et on niisugune, mõnes mõttes ongi nagu päris sihuke piraadi natukeseks spiraadi vaidleja. Ja ütleme, Pokestel toora on panamas samamoodi väga eraldiseisev koht et sellist keskkonda või ka sellist gruppi inimesi kindlasti mitte kuskilt mujalt panemast ei leia. Ja piraadi kohta tõesti on, tundub, et niisiis ütleme nii, et sa ei tea kunagi, mis seal täpselt siis juhtuma võib hakata. Et on selline koht, mis siis tõmbas ka kuskil 50 aastat tagasi või veidikene rohkem USAst igasuguseid toredaid inimesi sinna kokku, kuna panama tahtis endale rohkem välismaalasi enda riiki ja ei kontrollinud nende tausta ja see tähendabki seda. Millegipärast pokas on kõik sellised erinevad pätid endal kokku tõmmanud, ta on hästi kauni, hästi värviline, väga liikuv ja väga lõhna maitset, kõik on hästi ekstreemsed, aga see kindlasti ei ole turvaline kohted üksinda ringi liikumiseks. Seal on palju Saariaga, isegi seal on keegi probleeme mingil määral. Aga noh, mina läksin sinna üksinda, ma ei olnud peasaare peal juba siin tuleb peasaarele, tuleb siis ilusti praamiga sõita, et aga mina ööbisin ühe väiksema saare peal, aga ka seal oli selgelt teada ja infoks öeldud, et üksin džunglisse jalutama ei lähe, kuigi seal on ilusad matkarajad, mis viivad ühest rannast teise siis seal onu olnud probleeme ja noh, see on hästi tüüpiline seal panemas ringi mõnel väiksel metsarajal või väiksel teel ja korraga sulle jalutab vastu mingi tüüp, kellel oma CD käes, sest et nad lihtsalt töötavad CDdega seal väga selline kummaline olukord, kuna see on selline, seda juhtub sageli, aga samas sa ei tunne ennast väga turvaliselt üldiselt. Ja noh, sealsamas saarel oli ka mingi paari aasta eest juhtunud selline olukord, kus ühte naisterahvast rünnati, nii et seal on jah, pokas on väga eriline koht. Ma üldiselt ikkagi proovin olla teadlik oma ümbritsa suhtes ja see pokas on see peasaar või ma ei mäleta, kuidas selle nimi oli, aga, aga noh, selline otse dokkide otsa ehitatud restorane, baare, hotelle, pisikesi, selliseid konkreetseid piraadikaid, puust värvilisi, mingit 200 aastat vana puumaja, et need on nagu hästi-hästi, sellised ägedad. Jaa, jaa. Ja noh, tõesti võtad jalgratta ja sõidad kuskile teise otsa mingisse täiesti tühja tühjale liivarannale ja nii edasi, aga aga et kui sa nagu selle lehe lahti luget lõid, et siis nagu oli kuulda, aga teisalt oli lugeda, et noh, et mingisugused eksperdid või noh, ühesõnaga välismaalased, kes seal elavad, et kedagi on seal kuskil oma majastele röövitud või midagi sellist, et et ja ongi täpselt nii, nagu näeb välja, nii ongi piraadik. Jaa, just just kindlasti eriti käib palju noori, et ta on kindlasti väga äge peokoht. Et seal ikkagi need muusika kestab poole ööni ja eriti peasaare peal on seal tõesti väga aktiivne ja, ja ta on ka väga populaarne ameeriklaste sääsest nadi Spring projekti raames, et aga ta on, kuna seal on nii palju saari, siis seal on tohutu palju erinevaid erinevaid kohti, erinevaid randu ja erinevaid vaateid ja looduse poolest on ta kindlasti väga lopsakas, võrreldes Vaikse ookeani rannikuga, mis on pigem nagu natuke kuivem siis kogu see Kariibi mere väär on väga-väga-väga lopsakas ja väga võimas oma tohutult kõrgete palmipuude otsas ja seal on laiskloomad ja igasugused kihvtid tegelased, keda võib džunglis kohata. Võtame siin nüüd jälle mõttepausi, sul on siin paar lugu veel ja järgmine lugu võiks olla see, mis on veidi kaasaegsem, ehk siis. Ja võib-olla ka sa ütlesid, et seda puressa natural ide Easteraises Largas, et sa ütlesid, et seda pigem bussides ei kuula seda laulu. Pigem mitte ja et ta on ikkagi pigem selline, võib-olla jah, Panama Citys kuuled või siis ka Kariibi mere ääres kuuleb siin rege rütme. Jep, hea reispassi kuulaja, jäime siin nüüd Kadri, sinuga Krasnov piraadi saarestiku äkki liiga kinni, et hüppasime sealt sellest sinu salakohast sellest, las lahasest liiga õliga kiirelt minema, et äkki läheme sinna veidikeseks veel tagasi, et mis ikkagi, mis ikkagi on selline rohkem peavoolust kõrval ja mida seal veel ägedat teha saab? Päevad mööduvad seal väga rahulikult, sellepärast et seal on lihtsalt palav ja päike nii intensiivne, alates kella 10-st kella kolmeni on väga, väga raske minna randa või ujuma või surfama või mida iganes. Aga selle eest on õhtud ja hommikud on täiesti fantastilised, nii värvida kui ka temperatuuri poolest. Jaa. Jaa. Kui nüüd rääkida kiilas lahasest ja õhtustes, esimene õhtu seal möödus meil ka mööda randa jalutades ja ühel hetkel me nägime kauguses koeri, et seal oli palju koer oli üleüldiselt panamas, et enamasti olid neil omanikud, vahel neil ei olnud omanikke, aga Nad olid üsnagi omapead ja sageli liikusid niimoodi väikeste karjadena ka sõbralikud. Ja me nägime kauguses koeri ja jalutasime sinna suunasest ja mõtlesin, et millega nad tegelevad ja korraga me saime aru, et seal oli väiksed kilpkonnad, ehk siis üks kilpkonnapesa oli just siis munad olid siis hakanud katki minema, väikesed kilpkonnad jooksid kiirelt siis mere poole. Ja üldiselt lass lahas ei ole kilpkonnarand. Et need piirkonnad on paremini turvatud ja enamasti Kariibi poolel aga aga juhuslikult juhuse tahtel kilpkonnapesa siis meie ette sattus ja meie ülejäänud õhtu möödus sellega, et me karjatasime kilpkonnapoegi, hoidsime koeri eemal sellepärast, et noh, nad on kerge saak ja siis need pisikesed siis kuskil, ma arvan, neid oli rohkem kui 200. Kui sa vaatad sinna auku sisse, siis nad ronivad üksteisest üle, võistlevad, et kes saab kiiremini sellest liivaaugust välja ja siis paterdavad üle üle ranna merelainete poole. Et kuna me vaatasime, et noh, me teame, et neid ohte seal meres on küll, et siis vähemalt rannas turvasime nad ära ja vaatasime, et nad jõuaksid enamus neist siis ilusti ilusti merre. Ja see oli üldse selline imeline õhtu, et me jalutasime edasi ja mingil hetkel jooksid meist lihtsalt mööda metsikud hobused ja lihtsalt seal niimoodi rändasid ringi. Et üsnagi selline idülliline ja paradiis, lik kaht. Boca džiga on veel üks märksõna, mis meil on siin mõeldud rääkida, see on nüüd ka saarekene. Vaikses ookeanis. Jaa, Bocatšiga teine selline võiks öelda kuurortkoht, aga kuna seal ei ole inimesi, siis ma võib-olla päris seda öelda ei saa, aga hea ta viidi lähedal ka siis Pokeetest selline. Kui ta läks linnulennult, siis oleks, võib-olla oleks ütleme, buss läheks otse siis jõuaks sinna tunni ajaga, kuna ta viidiste läbistada pisikese küla bussi peale ja siis veel ümber ja neil ei ole graafikuid, siis enamasti võtab sinna jõudmine terve päeva. Ja see on jah, saarekene. Et ja ta on vaikse ookeani rannikul ja tema eripära on see, et ta on taaskord väga ära lõigatud kogu sellisest inimasustusest. Ja ta on täiesti džunglisaar ja ta on hästi tal hästi rikkalik loomastik. Seal on sellised väikesed ägedad. Et mina sattusin sinna enda sünnipäeval ja see oli, ma arvan, eks kõige toredamaid sünnipäeva kingitusi, mis võis olla, kuna need hütid olid ehitatud mäe külje peale, nad olid siis kokku klopsitud täiesti suvalistest materjalidest, nii et kõik praod, mis seal sees oli, kõik, mis võis, võis sealt läbi tulla, igasugune loodus, aga nad olid avatud ühelt poolt niimoodi, et terve üks külg oli põhimõtteliselt puud, mis siis avanes sinna mäeküljele ja kuna seal oli väga rikkalik loomastik, siis oli niimoodi hommikul võisid üles ärgata selle peale, et seal ronisidki kisa, feed sinu magamistoast umbes meetri kauguselt mööda ja sinu ja nende vahel oli võib-olla kolm meetrit tõsiselt imelised vaated ja nii looduse keskel, kui üldse võimalik olla, on. Et on veel kohti maailmas, kus kus inimesed otsivad seda viimast, seda viimast puutumatut randa, seda viimast puutumatut, loodust saan aru, et panamas siis on, neid on on neid kohti veel, kuhu ei ole veel basseiniga kuurort, viie tärni pungalasi ehitatud. Jah, et mina käisin ees nii palju, kui ma jõudsin ja nendes Mil, kuhu ma jõudsin, aga neid on väga-väga palju. Kuule, aga lähme nüüd tagasi sinna, sinu, sinu kodukülla kodulinna Pokeetesse, räägime natukene sellest majast ikkagi ka, mida sa seal ehitasid ja mida sa või renoveerisid ja, ja siis saan nii-öelda perenaisena pidasid, et kes seal käisid, kui suur ta on ja mis elu seal ütleme, milline, milline seal iga päev võis välja näha. Kui me sinna jõudsime, siis me aitasime seda maja renoveerida ja lisaks olid seal väikesed siis sellised ka ohvrid, majakesed niimoodi džunglis, mille ehitusele kaasa aitasime ja päikesed matkarajad seal pilvemetsas, siis hoidsid seda kogu seda kompleksi koos. Aga jah, me olimegi seal kolmekesi, mina mu sõbranna ja see host siis Volkova host ja. Meie elu oli siis selline, et ütleme, ärkasimegi hommikul üles, nautisime päikest ja kooli, preid lendasid ja, ja siis mingil hetkel me hakkasime tööle, et kas siis värvisime seinu või või istutasime aeda, tõime, võib olla. Mul oli oma projekt, oli selle, kuna see aias aed oli muruga üle kaetud, aga sealne muru kasvab nagu umbrohi ja need visioonid hoiavad 11 tohutult kinni niimoodi, et et sellest läbiraiumine võttis ikkagi mitu-mitu labidalööki ja see mõte oligi, et Me istutame sinna tagasi vihmametsa missis kataksi annaks rohkem varju, et ta ei oleks nii-öelda selline ilus aed. Et see oli siis minu selline eraprojekte, et ma vahepeal siis läksingi sinna kõrvale pilvemetsa ja otsisin väikseid istikuid erinevatest taimedest, mida mul ei olnud õrna aimugi, mis need täpselt olid, aga ma enam-vähem nägin, milliseks nad peaksid kasvama. Nii et siis sai katsetada, et kuidasmoodi, mis vajadused sugusel taimel on. Tihti, kui me kuskil oleme pikemalt kohal, see annab nagu sellise uue, teistsuguse pilgu võrreldes niisama lihtsalt siis läbisõiduga või nii-öelda turismiga. Et ja teinekord ka mingisuguseid asju pekte, mida, mida kohe ei oska märgata, on ju selge see, et võib-olla nad ei tunne kella nii nagu meie, aga, aga võib-olla oskad veel mingisuguseid omapärasid välja tuua, mis, mis, mis Panomenjasid iseloomustab? Panama enedega, nii et võib-olla sellist tüüpana meeniat on raske niimoodi kohe võtta ette, et see ühiskond on üsnagi kihistunud. Et võib öelda, et seal on sellised kolm põhi siis erikihti inimesi, et inimesed, kes elavad Panama Citys, on üldiselt üsna haritud üsna heal elujärjel üsna rikkad ja ja nad tunnevad sageli ennast ka veidi kõrgemal ülejäänud ühiskonnast. Et kindlasti nad riietuvad, teised võib vahetevahel isegi võid näha panamas higist tulevaid inimesi lühikestes pükstes, mis muidu on täiesti täiesti nagu ei, et selles mõttes, et et ühesõnaga, eks need piirid tulid meile ka, et riietuse mõttes, et tunda ennast ise turvaliselt ja hästi sisse sulanud rohkem. Et siis teine grupp inimesi on, kes elavad väljaspool panemas hitid ja kes erinevatest siis väiksemates linnades, külades ja enamasti noh, kindlasti haridustase on natuke madalam, kuna sealsed nagu avalikud koolid, vaid noh, ei ole väga tugevad ja võib-olla kui õpetaja jääb haigeks, jääb kogu kool pannakse nädalaks ajaks kinni ja et seal, ütleme sellised, võib-olla riigi poolt pakutud haridus ei ole kõige kõige tugevam. Ja kolmas grupp on siis pärismaalase või põlisrahvas. Ja võiks öelda, et põlisrahvas on väga tugevalt seotud kogu panama siis ülejäänud inimestega et seda kindlasti näiteks Costa Ricas, me ei näinud seda, et siis pigem inimesed elasid reservaat reservaat ja ja sattusid siis tulid ainult lihttöid tegema, siis sellistesse küladesse ja linnadesse panamas elasid ikkagi indiaanlased segamini parameeniodega ja kui vaadata tüübilist panama last, siis sa näed ka nende näos ära, et kõigil on ikkagi mingi protsent siis seda ka pärismaalast lisaks sellele latiinoverele põlisrahvastega üldiselt nad väga palju ei suhtle. Siis Panomenjadega, et nad pigem hoiavad omaette, küll nad on omamoodi seotud, kuna nad teevad kõiki lihttöid kohviistandustes või siis niidavad muru Madseedeedega mitte muru niita, vaid ma ütlesin tõdega ja kõike muud, mis on lihttööde, on ikkagi nende õlul, üldiselt. Nende elu on selline enamasti, et kuskil 12 aastased saavad nad esimese lapse. Ja kuidas see juhtub, on niimoodi, et et siis poiss ja tüdruk hakkavad omavahel, meeldivad üksteisele ja üks pää, nad lihtsalt ei tule koju, elad, kõnnivad kahekesi koolist peale kooli sära käsikäes ja otsivad endale oma elamise ja nende vanemad on harjunud sellega niimoodi, et nad eeldage see paarike siis või siis tütar koju tuleb, vaid nad teavad, et noh, umbes 12 nojah, eks ta siis läks oma elu elama ja siis esimene laps sünnibki kuskil 12 aastaselt sageli. Ja neid lapsi on väga palju ja kuigi noh, nii-öelda Pabliks kuulsan siis avatud kõigile siis kahjuks on jah niimoodi, et selline kas kahjuks või õnneks seda omamoodi, nad elavad väga sellises ilusas, looduslikus rütmis. Aga teisalt neil ei ole võimalik ka sellest ringist väga lihtsalt välja murda. Meie enda naabrid 200 meetri kaugusel olid ka indiaanlased ja nendega oli väga vahva, et alguses need lapsed noh, nad olid harjunud välismaalastega, kuna meie elud esimesed. Aga nende jaoks oli muidugi põnev ja eks meie omavaheline suhtlus oli, oli alguses võib-olla veidi raskem, kuna meie hispaania keele oskus oli väga limiteeritud. Aga nad on lapsed, nii et suhtlus. On loomulik mingis mõttes ja see tuleb kiirelt ja ja kõik need viis last, kes elasid selle üksikisaga olid täiesti fantastilised ja meie olime nende jaoks nagu võiks öelda, et kuidas meie host kirjeldas, oligi, et te olete nagu Te olete nagu Barbid. Et nad ei ole kunagi katsunud ega näinud heledaid juukseid ja siis oligi nii, et kui meie see koha omanik oli eemale, siis need väiksed põnnid tormasid meie suunas sinna meie majja ja siis hakkasid näiteks meile patse punuma või midagi muud, et me olime nagu nukud nende jaoks sõna, midagi sellest, mida nad üldiselt ei olnud nagu harjunud kogema. Ja sedasama ma nägin ka enda matkade peal matkade peale ma hetkel mõtlen seda, et me kõnnime. Ma ei astu alla turu peale. Ja seda me nägime, nägin ka seal, et kui ma olin juba mõnda aega seal olnud, üldiselt inimesed harjusid ära sellega, et on üks pikk, heleda nahaga heledate juustega naisterahvas ja mul oli seal ka juba selliseid pudru ja, ja läbisaamine oli hea, aga ma mäletan ühte korda, kus ma jalutasin ka alla üksinda, siis jalutasin turu peale. Ja siis tuli perekond mulle vastu kaks, kaks last, kes vaatasid mind suurte silmadega ja siis tuli ema, kes noogutas mulle, ütles mulle ola. Ja siis tuli vanaema ja vanaema oli selline kuskil, ütleme 80 üheksakümneaastane tuleb ja kõnnib mulle vastu, vaatab mulle silma ehmatus, mis tuleb ta näos. See on lihtsalt selline šokeeriv. Ta lööb risti endale ette ja kõnnib edasi ja pomiseb omaette natukene. Ühesõnaga selline blond pikk deemon tuli talle vastu. Ehmatus kergelt, jalad alt. Ega eksootikat nii-öelda mõlemas suunas lähed lähed kodust kaugele ja, ja elad keset indiaanlasi, teistpidi jälle nende jaoks ka siis põnev ja saan aru, et vahest hirmutav. Kuule, ega meil palju enam aega ei ole, saateaeg hakkab läbi saama, kas lõpetuseks räägime korra sellest panamas Cityst ka või pigem mitte, et ega need on, noh, sa ütlesid, et need inimesed on rikkamad, noh seal on kõrged pilvelõhkujad. Suur panganduskeskus, toodetakse panama pabereid ja mida kõike, et et võib-olla sellest panama Cityst ei olegi nüüd väga palju rääkinud. Me võime paar sõna rääkida, et kui minna panamasse, siis kindlasti tasub külastada panama kanalit, sellepärast et see on see asi, mis toob riigile ikkagi väga suures koguses raha sisse ja selle tõttu on ka panama siidi kõige rikkam linn Kesk-Ameerikas. Ja, ja see on vaatepilte, et tasub sinna minna varahommikul, sellepärast et need laevad siis üldiselt liiguvad hommikupoole ja kui sa tahad näha laeva, siis läbi liikumas panama kanalist siis kindlasti see võimalus olemas ja see on väga huvitav vaatepilt, sest et need laevad, eks ole, ei tohi, ei tohi, mootoreid ei tohi tööl olla ja sa näed, kuidas siis näed, väikse puksiirautod siis tirivad seal ained tohutut kriisikad ja tohutud kaubalaevade sellest kanalist läbi. Ja noh, samamoodi on see seotud see kanal tohutult selle linna ajalooga. Et ta kuulus väga pikalt Ameerikale, et kuskil selle tõttu sa näed ka linnas on sellise väga koloniaalsetele Is Ameerika ikud majad just selle kanali läheduses, kus siis elasid kõik need insenerid ja kõik muud tegelased, kes selle kanali ehitamise juures olid ja see on täiesti fantastiline linnaosa roheline, värviliselt majade. Ja, ja samas seal kõrval on sellised täielikult getod. Et võib isegi öelda, et näiteks vanalinna ümber on enamus piirkond on täielik eto, et sai, jaluta vanalinna, kui sa elad selles koloniaalstiilis piirkonnas, siis sa võtad endale Uberi või midagi muud, et jõuda sinna vanalinna, sest et see linn on väga mitmekesine ja siis on seal pilvelõhkujad. Mis siis omakorda, kui sa pilvelõhkujate piirkonnast jalutada vanalinnas, siis on seal ilus promenaad, mis viib sind bana, linn, aga samal ajal võib-olla see kõrvaltänavatel pigem ei võtaks jällegi selline väga, väga mitmekülgne ja mitmetahuline linn. Ja kindlasti panama kanal on selles mõttes oluline, et kuskil paarkümmend aastat tagasi tuli see panama kätte ja sellest ajast peale on ta ikkagi toonud väga palju väga palju rikkust panemale. Ühe laeva läbiminek on seal kuskil 500000 eurot, selline keskmine suur kaubalaev ja tänu sellele on see riigi infrastruktuur on just nagu teede mõttes ja ta on täiesti väga, väga lihtne ja ilus koht, kus siis autoga liigelda. Teed on tõsised, kiirteed on ikkagi alati vähemalt neljarealised, kui mitte kuuerealised ja, ja saab ikkagi pääsed. Kus sul on linn, sinna pääseb mugavalt autoga ligi. Kas see vanalinn, kaskovjeehaaja siis kui mina seal viimati käisin, teda alles hakati nagu renoveerima Daily on väga-väga ilusad sellised koloniaalmajad, aga rajal tänaval käies ütleme, öösel pimedasse võisid ka kukkuda lahtisesse kanaliauku, mis on konkreetselt mingisugune kuus meetrit mingisugust kuristikku. Et aga siis hakati teda renoveerima ja seal päris suurel skaalal või niimoodi hästi nagu korraga, ma ei tea, mis pankade või kelle abiga või rahaga, aga et niimoodi, et võeti, et kas ta on tänaseks on nagu korda tehtud, on see vanalinna. Jaa, catcabi Eha on kindlasti sealsed, kui ta on parandatud üleüldiselt panamas jalakäija, sa pead arvestama, et vaata enda jalge ette, sest iga paarikümne meetri järel sul on seal mõni auk või siis sa pead ostma autotee peale, kus sul siis kihutavad kõik need autod ja bussid mööda, et jalakäijate peale üldiselt väga palju ei mõelda, küll aga kasvav Jefros on ikkagi, praeguseks on ta ilusti renoveeritud, tal on natuke selline muuseumi tunne, kuna varem elasid seal kohalikud inimesed, siis nüüdseks ta on ikkagi pigem pigem ütleme just õhtul jalutama minnes sa tunned, et sa tegelikult noh, see on nagu loodud siis vaatamiseks muuseumiks, õhtul Tammmuuseum ja et seal ei ole enam sellist päriselu, mis võib-olla oligi paarkümmend aastat tagasi seal, et koos renoveerimisega ta on jah, muutunud rohkem muuseumiks kui, kui, kui varem. Okei, aitäh sulle, Kadri, nende pildikest täiest Panamast siit ja sealt mäe otsast mäe alt linnast saarest, varbad vees ja mõtlesin ette, käes. Kindlasti on sellel maal veel palju anda, millest võib-olla täna ei jõudnud rääkida. Aitäh, kallis kuule. Et tegid selle rännaku meiega kaasa. Lõpetuseks kuulame veel ühte kasse, Lando buum. Kerge lugu, eks ole. Et jah, Nando buumen, fermo, Enthermode amort ja aitäh. Veel kord. Külas oli meil Kadri Maripuu saatel nimeks Reispass. Mina olen Ivo Tšetõrkiniga, värske, vaba on raadio kaks ja ega muud kui kauni kohtumiseni järgmisel pühapäeval.
