Vikerraadiol looduskalender. Selle nädala alguses olin taimedega sõbraks saamise õpitoas oma hea sõbra Ave Eero ja tema kaasa Roberti juures. Kui esimest õppekäiku tegin, siis tahtsin näidata, milline näeb välja Sanglep. Sest Reiu jõeäär selles paigas oli tihedalt täis Sanglepale sarnanevaid tumedal lehelisi puid. Aga suur oli minu üllatus, kui iga väiksemgi puu laps osutus seal jalakaks. Tõepoolest, Diani jalakad pargipuuna ja ikka kasvata üksikult. Aga sellist jalakarohkust nägin elus esmakordselt sest Eestis on jalakas väärtuslikku tarbepuuna harvaks muutunud juba sajandi eest. Lisaks on Eestisse jõudnud ka ülimalt nakkav puude seenhaigus jalakasurm. Ja kas on eriline puu? Tema võra on tugev ja toekas. Isegi lehtede tumeroheline värv jätab tugeva mulje. Ehk on tal veidi sarnasust Kesk-Euroopas kasvava püügiga. Aga jalakaleht on just parasjagu naise peopesa suurune, kare või karvane tugevate ruududega, mis lehe sisse justkui volditud. Just nende roodude järgi tehakse vahet kahel puul jalakal ja künnad puul. Viimast tundub Pärnumaal kasvavat isegi rohkem. Ja neist ruududest metsa mehetele jalakast kuuldes kõigepealt kõnelema kavadki jalakal olevat jalad all. See tähendab, et suurem osa ruududest hargneb enne leheservani jõudmist. Nädala alguses oli lummatud just talukohas jõe silla kõrval kasvavast suurest kolme haruldasest jalakast mille all mulle kohe hakkas helisema Mikk Sarve, viis mille ta loonud Uku Masingu luulele. Süstik on tuul ja ta jalakapuust mina vaid õhuke hämarast koe. Jalakas on ühtaegu kõva nagu kivi, aga temas on ka tõelist salapära. Ja Ave pajatas mulle loo, kuidas tema tädi Erna rääkis talle lapsena ikka et jalaka all võib end mõnele õnnelikule inimesele ilmutada pikkade valgete juustega naine kes ta jalakal juukseid närivad, kammimas. See leidvat sealt lähedalt suure peidetud varanduse. Looduskalender.
