Oleme jõudnud antropotseini inimese ajastusse, mille üheks ise loomustajaks on meie väga suur mõju ümbritsevale looduskeskkonnale. Inimene on nimelt väga võimas liik. Inimese poolt on otseses kasutuses kolmveerand kogu maismaa pinnast ning liiga intensiivne maakasutus ongi elurikkuse kao põhiliseks põhjustajaks. Elurikkus on kõikjal meie ümber igas maastikus. Ning tähtis on meeles pidada, et näiteks niidulillede või tolmeldajate käekäik ükstapuha kus, ütleme näiteks Viimsis ei sõltu vaid sellest, kui hästi on kaitstud loodus Lahemaa rahvuspargis vaid ka sellest, kui hästi just Viimsi elanikud ise end ümbritsevate maastikega ringi käivad. Looduskaitsealad on elurikkuse hoidmisel ülimalt olulised, kuid neist üksi ei piisa. Nii on looduse kaitsel tähtis roll mängida igal elanikul. Elurikkuse heaks peab samme astuma igal pool igas maastikus, mitte vaid looduskaitsealadel. Just sinu poolt loodud õiterohke, niidulaik või põõsatukk, võib-olla paljudele liikidele elujõulise tagajaks. Kutsume seda igaühe looduskaitseks. Igaühe looduskaitse on justkui iga kodaniku enda väike looduskaitseprojekt täiel määral vabatahtlik, kuid teadvustatud ja teaduspõhine looduskaitseline tegevus omaenese kodust kodu ümbruses igaühe looduskaitse raames vastutavad sammud ei pea olema teab mis keerulised. Nii kuuluvad elulikust soosivate tegevuste hulka näiteks looduslike elupaikade säilitamine ja loomine vähese muru niitmine, traditsioonilise heinateo ja karjatamise tagasitoomine, kohalikku pärit looduslike liikide kasutamine haljastuses või ka näiteks spetsiifilisi elustiku rühmi, soosivate meetmete rakendamine oma aias näiteks looduslikele, mesilastele ja kimalaste elupaiku, vete loomine ja nende toidutaimede kasvatamine, lindude pesakastide paigaldamine, kemikaalide vältimine, vana mädaneva puutüki hoidmine ja kõik muud sarnased väikesed tegevused. Iga Eesti elanik, iga ettevõtja, iga omavalitsus saab tänasest palju rohkem ära teha meid ümbritseva elurikkuse hoidmisel ja taastamisel.
