Eestis on 71 liiki kojaga maismaatigusid. Nende elu kulgeb üsna varjatult, inimestele jäävad silma vaid üksikud suuremad ja avatumaid elupaiku asustavad liigid. Metsateod elavad lehe kõdus lamapuude pragudes ja koore all. Hästi lagunenud puidus, puutüvedel, kividel, rohttaimede lehtedel mõned teod, näiteks nagu harilik kedertigu ronivad puutüvede varjulisemale küljele, et sealt kraapida oma hõõrlaga, vetikaid ja seene hüsse. Seda suudavad nad teha vaid märja ilmaga. Kuivus pärsib tugevasti tigude liikumist ja kuivuse tõttu võivad nad ka surra teiste liikide nagu torntigu ja sammas, tigu kuivuse talumise võime on suurem ja nemad suudavad elada ka puu päiksele samal küljel. Mõned teod on valivad oma talvitumiskoha osas näiteks filigraanne tigu eelistab jalakasaare kase ja lepalehtede varist kaks hammast, vigu ja harjas. Tegu aga valivad pigem tammelehe. Varise. Lamapuud on osale Theo liikidele mitmete olulised, näiteks kolm hammas. Kääbustigu muneb lamapuude hästi kõdunenud osadesse. Teised liigid. Ava eelistavad kraapida oma toitu just lamapuidu kõvema osa pealt. Üks liik, keda sagedasti lamapuude koore alt võib leida, on harilik ketastigu tall on koore all liikumiseks sobilik lapikkoda. Tigudel on metsaökosüsteemis täita oluline lüli. Lisaks sellele, et nad on paljudele liikidele toiduks, suudavad nad lagundada raskesti lagunevaid puiduosi. Nagu tselluloos ja Ligniin. Tigudel on oluline roll Mulla tekkes. Et säiliks metsa tegude liigirikkus, on neile vaja ka erinevat metsa, vanu puid, tüükaid ja lamapuitu.
