Kalmaarid on koos kaheksajalgadega ühed kõige nutikamad loomad limuste seas ja nüüd on teadlased saanud paremini aru, kuidas nende aju töötab. Austraalia Queenslandi ülikooli teadlased eesotsas võrsunud dzhungli ja Justin Mašeliga on uurinud kalmaari liigi sepioteutiseleszonyana aju magnetresonantskuvameetodil. Nad avastasid sealt 145 senitundmata närvirada, millest suurem osa on seotud nägemise ja liikumisega. Nagu on kohane loomale, kes otsib saaki silmadega ja annab, saab selle siis osavalt oma haarmete vahele. Chung ja Marshal said ka uut tõendust teooriale, mille järgi peajalgsete ja selgroogsete loomade aju on evolutsioonis arenenud konvergentselt ehk jõudnud teineteisest sõltumatult paljuski samasuguste lahendusteni. Kuigi esmapilgul on erinevused suured, sest erinevalt selg roogsetest paiknev kalmaari ja teiste peajalgsete ajurõngana söögitoru ümber, kuid teisalt on selles olemas ka näiteks samasugune nägemisnärvide ristmik ehk optiline kiosk nagu muuhulgas inimesel. Chung ja Marshal tuvastasid nüüd optilise Kiasmi kõrval kalmaari ajus veel ühe närvi ristmikku. Nende arvates on see ristmik tegev olukordades, kus kalmaar omandab niisuguse varjevärvi rüü mis on altpoolt hele ja pealt tume. Nii et loom altpoolt vaadates taeva, Helenduse ja pealtpoolt vaadates merepõhja taustal vähem välja paistaks. Kalmaar on nagu kaheksa jalki väga osav, vastavalt vajadusele kiiresti värvi muutma ja mitmesuguseid mustreidki keha pinnale manama. Katsetes on selgunud, et kalmaarid oskavad natuke isegi loendada ja lihtsamaid mõtlemisülesandeid lahendada. Oma uurimistööst kirjutavad džungimaschel ajakirjas Science.
