Aastatel 1890 kuni 1917 ehk siis 27 aastat oli Kolga Jaanis kirikuõpetaja,  Eesti rahvusliku liikumise suurkuju Villem Reiman. Tema eestvõttel tehti kirikule 1903. aastal suur remont  ja muuhulgas telliti Riiast Ernst tode töökojas altari vitraaž. Tulge minu juurde ja see on Eestis ainulaadne kunstitöö. See vitraaž on tehtud Riia Toomkiriku altari pea altari  taguse vitraaži järele, ta peaaegu sarnane. Kristus on paljas jalgne, seal on küll sandaalid jalas  ja veel ja ta õnnistab kahe käega Riias on ühe käega ta õnnistab. Professor Raun, kes kunstiakadeemia üliõpilaste käib,  siin loengut on ka andmas käinud, siis ta toob välja  selle et on haruldane ka selle poolest, et need Tina liitekohad on juba üle 100 aasta vanad  ja nad ei ole veel väsima hakanud. Loodame, et nad ei väsigi veel veel kestab. Ja ka tolmu ei ole sellelt pühitud. Et ta on huvitav, et isegi tolmule vaatamata,  et need värvid kenasti mängivad kaasa. Kiriku oreli rõdul saavad kokku maalid eri ajastutest. Vana testamendi teemalise pildid tegi 1771. aastal. Rändkunstnik küülikuib kujutada, kui mitu põlvkonda lapsi  nende järgi piibli tunde õppis. 2003. aastal maalis Jüri Kask oreliväärile uue testamendi  teemalised 12 apostlit. Keskajast on kirikus alles sakramendini armulaua leiva  ja karika jaoks ning rituaalne kätepesukoht. Kaua aega peeti sama vanaks ka altari krutsifiksi. Seda. Peeti pikka aega ka professor Sten Karlingi sõnavõtul  või arvamusel, et ta on üks Eesti vanimaid puitkrutsifikse. Aga kui ta käis ikka Milanos ära, kanuti Gildi kaudu Milano. Galeriis siis mõõdeti seda vanust õigemini vist oli üks pool sentimeetrit,  üks tükk. Ja siis selgus, et, Ta on ikkagi koopia keska, äraegsete krutsifikside koopia  väga selline hästi järele tehtud Kristuse keha on just see,  et ta nagu rõhutab kannatust, kannatuste,  käesolev ja on ühe puupaku tammepakust on  siis välja voolitud ja käed on siis õunapuu  või pähklipuust sinna juurde lisatud. Et seda siis siia konserveerituna eksponeeritakse. Nüüd juba kuues aasta siis. Siin kirikus.
