Kõik, kes räägivad tõejärgsest, ühiskonnast ja libauudistest kui mingist enneolematust nähtusest unustavad ära, et juba ammu on igal aastal esimesel aprillil ajalehed raadio ja televisioon aprillinalja täis. Nüüd on Briti teadlased avastanud, et aprilli naljadele ja tavalistel libauudistel on väga palju ühist lausa keeleliselt tasemel. Edward Alistair Baron Lancasteri ülikoolist kogusid kokku üle 500 aprillinalja, mis on enam kui 10 aasta jooksul avaldatud ja analüüsisid nende keelt. Selgus, et võrreldes tavaliste uudislugudega iseloomustab aprillinalja uudiseid näiteks vähesem, üksikasjalikud ja suurem hägusus. Vabam stiil ja lihtsam keelekasutus. Nad kõrvutasid oma aprillinaljatekste ka teiste teadlaste varem kogutud libauudise tekstidega ja avastasid enam-vähem samu omadusi sealtki. Nii nagu aprillinaljalood, kipuvad ka muud libauudised olema tavauudistest lühemad ja kergemini loetavad. Kuid päris ühesuguse keele ja stiiliga aprillinaljad ja muud libauudised ka ei ole. Aprillinaljade juures toovad teadlased näiteks esile, et neis on laused pikemad. Rohkem on juttu olevikust ja tulevikust vähem minevikust ja nad sisaldavad vähem pärisnimesid. Tõelised libauudised, kui nii võib öelda, eristuvad aga muuhulgas rohkem selle poolest, et sisaldavad vähem kirjavahemärke rohkem, aga õigekirjavigu kuupäevi leidub neis aga lausa erakordselt vähe. Oma tulemusi tutvustavat eeldan ja Päron lähemalt peagi Prantsusmaal toimuval arvutilingvistika konverentsil.
