Kui kass oma nimele ei reageeri, kas ta ei saa siis oma nimest aru või lihtsalt ei viitsi reageerida. Jaapani teadlased otsustasid selle mõistatuse lahendada. Astuka Saito Tokyost Sofia ülikoolist ja ta kolleegid käisid kassi kohvikutes ja uurisid, kuidas kasside kõrvad, saba ja käpad oma nime peale liikusid või liikumata jäid. Kassi peremees või perenaine lahkus katseajal vaateväljalt, kuid teadlased mängisid ette tema hääle salvestisi. Salvestistelt kostis kõigepealt 15 sekundiliste vahedega neli sõna mis pikkuselt ja kõlalt sarnanesid kassi nimega. Viienda sõnana aga mängiti ette kassi nime ennast. Enamasti harjusid kassid salvestistelt kõlavate sõnadega ära, nii et esialgne reaktsioon, kui seda oli esimesele sõnale olnud, olin neljandaks sõnaks juba raugenud. Küsimus oligi selles, kas viienda sõna omaenda nime peale on kassi reaktsioon veelgi raugem või ilmutab ta siiski mõningaid elavnemise märke. Selgus, et enamasti tõesti oligi kassi reaktsioon oma nimele elavam, kui senise nelja sõna põhjal oodata olnuks. Katseid tehti 16 kassiga. Neist 11 ilmutas sõna- jada edenedes reaktsiooni raugemist neist omakorda üheksaga elavnes seejärel oma nime kuuldes taas enam ka kassi jaoks tundmatu häälega tehtud samalaadsed katsed andsid samalaadseid tulemusi, kuid mõnevõrra vähemal määral. Võib siis arvata, et enamasti kassid lihtsalt ignoreerivad meid, kui nad oma nimele ei reageeri. Kas ei suhtle inimesega siis, kui inimene tahab, vaid siis, kui ta ise tahab. Sellised nad juba Gordon Saito ja kaasautorid kirjutavad uurimusest ajakirjas sante gripours.
