Looduselainel looduselainel valmis koostöös sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusega. Tere hommikust. Meeli härdaks, kägu kukkus lõvi möirgas ja, ja Karu lõi trummi enne veel, kui kontserditel võiks käia. Nüüd ta teeb üksinda kodus instalaive. Väga hea sissejuhatus, meil on nüüd looduse lainer raames külas Lennart lennuk, zooloog Eesti loodusmuuseumist, kellel sai siis võrdlemisi hiljuti valmis nahkhiirte näitus, mida nüüd nad ise saavad vaadata, aga saad ka sina neti vahendusel ja räägime tänases rubriigis kiiresti sellest, kuidas loomad aega tajuvad. Ja et see, et nüüd kella keerati asja viiski mõtet sellele, et huvitav, kas loomadel ka nagu kuidagimoodi, et nad, kui sa karu seal Insta live teeb, et kas tal on ka nagu ajatajuga natukene pistmist või probleeme tund aega ees või taga ja seda on tegelikult palju uuritud, aga ei ole nagu leitud sellist vettpidavad nagu tõestusmaterjali selle kohta Einsteini ütles, et aegadel relatiivne kuulus tsitaat ja ja võib-olla tiksub aeg ka erinevalt, sellepärast et meie elame, me elame kaheksa naastaseks, mõni liblikas elab kaks nädalat näiteks. Ja öeldakse näiteks kui kärbes panna kinno, siis ta tema jaoks on see justkui pildi selline slaidide vahetamine. Ei, tema ei näe seal jooksvat pilti, vaid üksikuid pilte näinud. Aga nüüd siis tehti, kuna meil on tehnikaga vahepeal arenenud, tehti suvitav katse hiirtega, kes pandi siis mehaanilisele jooksulindile, Neile ümber loodi virtuaalne maailm ja hiir pidi seal virtuaalmaailmas siis jooksma trepist alla poole tee peal ootas teda uks, mis kinni ta pidi täpselt sellel hetkel, kui ta sinna ukse juurde jõudis, kuus sekundit ootama, kuni ukse avaneks ja siis ta see edasi minna seal lõpus ootas teda mingisugune siis toit või asi. Ja mis need teadlased tegid huvitava eksperimendi, kaotasid selle ukse ära sealt ja huvitav oligi, see hiir jooksis täpselt sama kohta seal noh, markeeritud olis ukse kohta niimoodi, et mingi ma arvan, et põrandakate oli natuke teistsugune või midagi ja ta ei sinnasamma seisma, ootas täpselt kuus sekundit ja läks edasi, mis tähendab seda, et ta ei oodanud puhtalt seda stiimulit, et uks avaneb, et ta ei saa lihtsalt edasi minna, vaid ta ootaski täpselt selle aja, mis talle enne oli nagu treenitud sisse juba. Ja see natukene juba juba pani nagu kahtlema, et ahah, et loomadel ikkagi vist on võimalik mingisugust ajaperioodi nagu tunnetada. Ja nüüd teine huvitav asi, mis sinna juurde pandi, siis ongi see nii-öelda ajus kännimine, mida saab teha tänapäeval juba niimoodi, et sa ei pea seda looma, paneme kuhugi aparaadi alla või niimoodi, et kui ta juba seal liigub, sa saad tema aju samal ajal skännida ja sellised asjad nagu neuronid siis närvirakud meie ajus seal ajupildi pealt, siis on näha, kuidas nad nagu välgatavad justkui ja nii, kui see hiir sinna seisma jäi, sellest ilma uksed ta eksperimendis käivitasid tal nagu hoopis teise neuronid sellel hetkel. Ja see näitab, et seda, et, et tõenäoliselt need neuronid selle, selles teises aju piirkonnas olid seotud siis selle aja nii-öelda lugemisega või aja tajumisega, et tal oli vaja nüüd kuus sekundit kuidagi ära mõõta, eks ole. Nii et tundub, et loomadel tõesti on ikkagi ajataju vaat siis, mis seal siis aktiveerub selle skänneri hüpo, campus tuleb välja, et loomadel on siis igatepidi stopper, käib kogu aeg seal täpselt piirkonda kui sellist nagu esile väga ei toodud, aga huvitav oli just see, et mida selle teadmisega pihta saab hakata peale selle, et me teame, et loomadel on ajataju saame tegelikult, või teadlased saavad nüüd vaadata selliseid haigusi, mis on seotud aja tajumisega, näiteks Altžeimer, kus ju me teame, et inimesel nagu mälestused sassi minema, et mis toimus enne, mis toimus pärast. Et kui me nüüd teame, et sellised nagu ajamõõtmist, neuronid justkui on eksisteerivad, siis me saame neid ka tõenäoliselt meditsiinis edaspidi kasutada. See oli looduselainel, meil oli stuudios Lennart lennuk. Looduselainel.
