Head kuulajad algab ökoskoobi saade ja täna tuleb meil juttu rasvalihastest ning kõnnu aasta maastikukaitsealast. Raplamaal on sügis ja paljud linnud on ennast juba kas siis härra lennule säädnud, mõned juba ka ära lennanud. Kuidas on aga läinud meie aasta linnul rasvatihasel on see olnud talle hea aasta ja kas ka tema liigikaaslased või siis ka mõned rasvatihased ise valmistuvad härra lennuks sedasama. Tänases saates teada ja stuudios on meil külas ornitoloog ning rasvatihaseaasta koordinaator Margus Ots. Kristo Elias käis aga kõnnumaal seal maastikukaitseala Raplamaal, mis hõlmab suuri sooalasid ja nende vahel paiknevaid mandril jääserv moodustasin. Tere kuulemegi, mis elu seal elatakse ja milline see kõnnumaa ikka välja näeb. Niisugused on teemad, minu nimi, Krista, taim, head kuulamist. Saadet toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Kuulame luud, lill. Kõrge ei. Ole? S koos looja. Veel ta. Siilud. Kuula lill carry, et. Ole. Looja. Laku haide rändlind on minu arvates alati pisut kurb vaadata, kuidagi nagu nukrus tuleb hinge, aga samas kui jälle mõte läheb tihaste peale, siis läheb süda soojaks, sest need on linnud, kes keda suvel nagu väga tihti ei näe, aga talvel on nad kohal, akna taga on koht sees ja nad lausa on nagu televiisor akna taga. Täna teemegi juttu rasvatehastest aasta linnuks valitud teastest, kuigi liigikaaslasi on tal palju. Eestis pidavat elama lausa seitse liiki tehaseid. Ja Tartu stuudios on meil ornitoloog tihaseaasta koordinaator Margus Ots. Tere. Hommikust. Margus, ole ja räägib, kuidas on läinud meie aasta linnul rasvatihasel, sel aastal oli tal heast teda praegu nagu väga näha ei ole veel. No rasvatihastele läks sel aastal pesitsemine kohe väga hästi, et parimatel aastatel lausa kuni seal 70 protsenti rasvatehastest pesitseb suve jooksul kaks korda ja see aasta nüüd oligi nii, et, et väga palju oli teise kurna munejaid ja, ja nii palju, kui ise vaatasin pesakastide, siis igalt poolt ka need pojad kõik kenasti välja lendasid. Et kui nüüd võrrelda mõne varasema aastaga, näiteks eelmisel aastal ja ülemöödunud aastal teise konna munejaid oli ikka palju, palju vähem, nii et eelmine aasta ainult mõned üksikud munesid, kaks kurna, sealt olid olud olid palju kehvemat, Li putukaid oli vähe ja oli oli vähe toitu poegadele. Aga see aasta oli tõesti väga hea aasta rasvatihase. Kui palju meil Eestis hinnanguliselt võiks rasvatihaseid elada? Sepp meil jah, kusagil 300 kuni 400000 paari rasvatihasel läheb ses suhtes suhteliselt hästi, et et ei ole teada, et tema arvukus oleks langemas, et on selline stabiilne ja, ja ta on nüüd meie tihaste hulgas küll nüüd kõige arvukam tehase liik, aga selle 300 400 tuhande-paariga ta ei ole kaugeltki mitte kõige arvukam lind üldse, et meil kõige arvukam pesitseja näiteks metsvint, keda elutseb meil metsades ja parkides ja aedades lausa kaks miljonit paari. Tohoh, aga rasvatihaseid on siis võimalik näha ainult talvel, nagu ma siin enne välja tõin. Ei üldsegi mitte, et rasvatihane on ilmselt üks tuntumaid linde üldse, et on kogu aeg inimese läheduses ka tegutsemas, küll ta pesitseb aias, aga aga ilmselt rohkem märgatakse teda talvel. Sest talvel on need rasvatihane, meil kõige arvukam lind üldse teisi linde. Talvel meil siin nii palju ei ole, et tema talviseks arvukushinnanguks on 600000 kuni miljon 200000 lindu, et teisi, kes siia talveks jäävad. Ta on, on ikka palju vähem. Sõltuvalt talvest, mõnel aastal ja neid talvel siia vähem, mõnel aastal rohkem. Aga noh, tänu lisa toitmisele inimesed toidavad talvel linde, siis, siis päris paljud ikka elavad selle talve üle ja ilmselt võib arvata, et neid ka järjest rohkem meile siia talvel jääb. Aga kas rasvatihased muidu on paiksed linnud või nad ikkagi ka vaatavad lõuna poole? Rasvatihased on, ütleksin, pigem rändavad. Nendest meidki rändab läbi suur hulk põhja pool pesitsevaid ja ida pool pesitsevaid rasvatihaseid ja ka üks osa meie tihastest rändab siit ära praegu septembri teine pool, kui oktoobri algus on siis tehaste kõige aktiivsem rändeaeg meidki, need tehased lähevad lääne poole lõuna poole natukene Poola Saksamaani, mõned võib-olla ka sinna Prantsusmaani välja. Ja näiteks möödunud nädalal kabli linnujaamas Pärnumaal loendad, käisin mõnel hommikul lausa 60000 rändavate rasvatihaste. Et nagu väga arvukalt oli neid sealt rändamas ja, ja need on tõesti rekord numbreid ühe päeva jooksul ühes kohas ei olegi neid varem kunagi nii palju kokku loendatud ja ilmselt seegi viitab sellele, et, et, et ka meist seal põhja pool ja ida pool on pesitsemine läinud väga hästi ja neid rändavaid tihaseid lihtsalt on nii palju. Sel aastal. Aga mul on jäänud tunne, et mõned neist ikka nagu armastavad ka olla vaiksed. Et kas siis see tuleb neil nagu heaga, et mida vanemaks lind saab, seda vähem ta tahab nagu kaugemale lennata või, või millest see tuleb? No nii see on, et, et jah, et pigem rändavad, et lääne ja lõuna poole ära noorlinnud vanalinnud on paiksemad ja pigem rändavad ära metsas elavad tihased, metsas on karmi talve raskem üle elada. Linna tihased on, kipuvad paiksemad olema, sest seal toidetakse linde rohkem ja ja üks osa metsatihaseid tuleb ka talveks linnadesse, aga noh, kõik sinna ei mahu. Nii et et üks osa tihaseid on jah, valinud selle tee talv elada kusagil pehmema kliimaga aladel üle ja tulevad siis kevadel jälle tagasi. Kui vanaks võib elada üks tihane rasvatihane? Rasvatihasega seda on väga raske on tegelikult kõigi üldse värvuliste väikeste lindude puhul öelda, et kui vanaks nad keskmiselt elavad. Sest kõigepealt väga palju juba muna kurnasid, hävib ja rüüstatakse pesad ära, siis enne kui pojad lennuvõimeliseks saavad, sureb üks osa neid ära ja pesast välja lennates. Seda on ka uuritud, et kolme esimese elunädala jooksul juba ligemale pooled pojad on nahka pandud igasugu röövloomade röövlindude poolt, nii et et, et ikkagi väga paljud hukkuvad juba väga ruttu ja ja kui siis rasvatihane nüüd ma selle esimese talve suudab üle elada, siis nad noh, nii arvatavasti kusagil seal kolme aastaseks vast keskmiselt siis need linnud elavad. Aga tänu rõngastamisele on teada ka palju kõrgemaid vanuseid. Rändestamise andmetel on teada, et üks rasvatihane on siin Euroopas vähemalt 15 aasta viie kuu vanuseks elanud. Noh, see on muljetavaldav ühe väikese linnu kohta tõeliselt, ta pidi olema väga tark ja oskas ellu jääda ja tihaste kohta ma olen ka kuulnud, et neid peetakse üsna nutikateks ses mõttes, et nad suudavad leida uusi, toidualasid, katsetavad ja ja on ka ettevaatlikud, tõesti. Jah, tõesti, näiteks kui pannagi talvel toidumaja üles, siis nad leiavad selle õige ruttu ülesse ja ja nad tõesti on uudishimulikud ja, ja nutikat saavad päris hästi. Ma olen kuulnud ka seda, et kui vahel juhtub olema, et süüa pole väga palju, et nad võivad isegi minna mesipuid kopsima, et mesilane välja lennanud, lendaks ja siis saab sealt mesilase kätte. Jah, nad on, nad on tõesti mõnikord ära õppinud, et saavad toidu kätte ka. Esmapilgul võib olla ebatavalistest kohtadest, aga on endalgi see kogemus olnud, et talvel käib, et siis mesitarude juures kopsimas ja lennuava peale tulnud mesilase nahka paneb. Kas nad on sedasi? Karjali mitte karjalinnud või kuidas öeldaksegi parve linnud või elavad nagu tõsi koos mitmete Eesti või on siis paarikaupa? Pesitsusajal nad on ikka nüüd territoriaalselt kaitsevad oma territooriumi. Aga väljaspool pesitsusaega liiguvad tihased ja paljud teisedki väiksed värvulised, sega salkades. Üheskoos on lihtsam toitu leida ja, ja teisest küljest jälle siis ka. Kui suuremas salgas liigutakse, siis keegi ikka märkab mõnda vaenlast, kulli või kassi ja saab kohe häiret anda ja, ja siis saavad kõik varjuda või põgeneda. Aga sega seal ka eeliste hulka, kui palju kuulub see, et noh, teised on ka väiksed linnud, aga võib-olla rasvatihane on siis selline natukene nagu agressiivsem saab paremad palad endale või kuidas seal see toiduvalik toidu kättesaamine toimub? No näiteks toidumäe peal on nüüd jah, nii et, et eks seal mõni tugevam või, või siis mudi salgas seal hierarhias kõrgemal positsioonil olev lind. Tema kipub seal toidumaja peal pere mehetsema esimesena alati juurde saada. Ehk siis teised peavad lihtsalt passima, seda hetke, kui saavad kah ligi, saavad omaselt seemne kaasa haarata. Et tihtipeale võib näha, et mõni mõni just vanem isaslind istub seal toidumaja juures ja ei pruugi teised kohe ligi saada, aga piisab sellest, kui tuleb, et äkki toidumaja peale jälle mõni suurem lind, mõni tuvi või hakk, siis lendavad kõik minema, et suurema ees ikka taanduvad. Väiksemad. Kas rasvatihane on üks uuritumaid, selliseid värvulisi maailmas on teda lihtne uurida. Jah, tõesti, rasvatihane on üks uuritumaid liike üldse, sest ta ju pesitseb meelsasti inimese läheduses ja asustab hea meelega pesakaste ja kus on teda võimalik väga lihtsasti uurida. Ja pealegi ta veel talub seda uurimist väga hästi, need kui ikka teadlased käivad, et aeg-ajalt pesakastide kontrollimas, siis sellest ei juhtu teastele küll mitte midagi, et et ei jäta nad pesa maha ja ja, ja tõesti, see on tänuväärne liik teatastele. Aga mida on nende kohta teada saadud, kui nad on neid uurinud, et kui palju nad teevad, kas maid, erinevaid häälitsusi, kui andekad nad on ja kui hästi dresseeritavas võib-olla isegi. No tõesti, see on tohutu tohutu palju erinevaid valdkondi, milleks on siis mille uurimiseks on rasva diast uuritud, aga aga nüüd jah. Kui nüüd häälitsustest rääkida, siis ka sel aastal, nüüd aasta linnukampaania raames kogusime minu loodusheli nutirakenduse abiga rasvatihaste häälitsusi. Seal lisaks rasvatihasel muidugi koguti rohkem kui 100 liigi lindude häälitsusi ja talletati andmebaasi edasisteks uurimisteks. Aga mis välja tuli näiteks? Mõneti üllatusena, et vana tuntud sitsikleit sitsikleit rasvatihase laul ei olegi ilmselt meil vast kõige levinum laule, et laulavateid lühemaid, ei muid laule, need rasvatihased, kahesilbilised tita, tita tüüpi laule, et rasvatihane teile hästi palju erinevaid hääli. Ta on erinevad siin teadlased öelnud, et mõned ütlevad, 40 50, mõnelt poolt võib lugeda, et isegi kuni seal 80 erineva häälitsuse, nii selle viimase suurema arvu hulgas on ilmselt siis ka net juba kaugel idas ja lõuna pool elutsevad rasvatihased, kes tänapäeval on hoopis eraldi liikideks eristatud. Erinevaid hääli, aga no nüüd, et nad nüüd neid lühemaid laule laulavad, et see võib-olla tuleneb ka sellest, seegi on teada, et just näiteks linnades on linnud hakanud üldse lühemalt laulma, sest et nii suurt taustamüra on jaa jaa. Et ei ole mõtet pikalt laulda. Ja et saab lühema lühemalt lühemad laulud on jah rohkem levinud. Et seal müras niikuinii need pikad laulud kuhugi kaugele ei kosta. Aga kas siis looduses jääb ka nii, et need, kes on ikka metsalinnud, need metsalinnud, laulavad, pikki laule rändavad vahel ära otsivat sööki, on nagu sellised võitlejad, hinged ja need, kes on linnas, on ka natukene urbaniseerunud, siis. No ei oskagi nüüd nii kohe öelda, et rasvatihane nutikas lind küll ta saab hakkama igas keskkonnas, et et linnas jah, nad on tõesti väga kiiresti leida, leiavad näiteks kui toidu üles käivad, piiluvad igale poole sisse, käivad akende taga ja rõdude peale ronivad, ronivad igale poole vahele ja et ega metsaski, noh, seal jälle just talvisel ajal on toitu raskem leida, seda enam peab olema osavust ja nutikust, et see toit sealt üles leida. Aga kui rasvatihased võrrelda teise teiste kuue liigiga, siis mille poolest on arvukus, aga mis neid nagu seob ja mis need erinevaks teeb välimus välja jätta? Käitumises juba võib-olla ellujäämises. Nad on erinevates elupaikades elutsevad näiteks tutt-tihane on meil pigem männimetsade liik ja, ja, ja rasvatihane tõstjana elutseb kõikvõimalikes puistutes metsades, parkides, aedades, siis salutihane ehk vana nimega sootihane. Temale meeldivad sellised niisked lehtmetsad, et noh, elupaigad on erinevad. Siis toit küll pesitsusajal, kõik nad söövad väikseid putukaid, suurematest rasvatihane, seal röövikuid, nii et kõik on oma nishi leidnud, et hakkama saada. Aga kas teil on oma lemmik ka nende hulgas? Ma nüüd olen teie kodulehekülje peal eesti ornitoloogide kodulehekülje peal, soovitan kõigil sinna minna, seal on tihaste pildid. Et need on hea pähe õppida, kui hakata talvel süüa, neile paneme, siis ma vaatan, et siin on ikka mõned on ikka väga armsad. Ja üldse ei ütleks, et tihased. Noh, need on jah, neid on väga isenägu eri värvi. Pean tunnistama, et ei olegi nagu endal ühte lemmikut, et et teinekord tuleb endalgi kohe meele rõõmsaks, kui need akna taga. Rasvatihaste, aga siis, kui teinekord toiduma jälle tuleb sinitihane oma erksa sinise peaga, siis, siis hakkab tema jälle kohe silma ja näed jälle mõnikord salu tehast siis vaatavad, et ahah, et selline põnev lint kah, tuleb seemneid toidumäe pealt võtma, nii et ei olegi sellist lemmikut. Vot siis me teeme väikese pausi, kuulame loo tihasest ning seejärel avame ka telefone ja head kuulajad. Kui te olete kokku puutunud lihastega mõnes ebatavalises erilises olukorras või pannud tähele midagi põnevat nende käitumisest, siis helistage, rääkige, see lugu. 611 40 40 on meil saates telefon ja külas on ornitoloog Margus Ots, kes on ka rasvatihaseaasta koordinaator. Harva küll. Välistatud. Selline oli siis tihase laule tehastest, räägime tänagi rasvatihase tõste jaga teistest tehastest, keda Eestis on siis seitse liiki, telefon stuudios 611 40 40 ja Tartu stuudios on meil ornitoloog Margus Ots ning võtamegi esimesel helistaja. Estra Põlvamaalt kuuleme teid. Tere. Tere. No mul on rasvatihased ikka lausa iga-aastased asjamehed ja siis kunagine pesitsenud selles õunapuus, kus on talvine linnumaja mitu aastat järjest, tal oli sihuke väike õõnsus. Ja, ja siis kui meil suurfarm oli 10. aastal, siis ikkagi pommitas sedasama õunapuud, aga jättis selle oksa alles, kus söömas käisid ja kuna see aasta oli rasvatihase aasta, siis, Päris esimene sats ei olnud sellest pesakastis, aga siis teine pesitsemine siis rasvatihane lubab kirjad ikkagi päris hea olla ja tekkiva pesa siis sinna linnuaastal tehtud Pedavasti. Noh, siis aitäh selle kena loojast. Margus Ots. Kuidas kommenteerid neile meeldivate inimeste tehtud pesakastid? Jah, et kõigepealt seda, kui oma koduaias talvel tehaseid toita, siis tihtipeale juhtubki nii, et mõni nendest jääbki sinnasamma lähedusse ja siis ka pesitsema. Ja. Mis puudutab nüüd pesakaste, siis tõesti rasvatihase väga meeldib pesakastides pesitseda ja nad leiavad kohe ka uued kastid üles, nii et pole üldse ime, kui veel üldsegi mitte kevadel ei pane kasti üles vaid enne suve Ki teiseks pesitsemiseks teise kurna munemiseks, tehased kohe sinna uude kasti sisse minna. Just sellised uued puhtad kastid meeldivad neile ilmselt ka sel põhjusel, et kõik vanad, juba kasutatud kastid ja õõnsused, need on igasugu pesa parasiite täis ja üks puhas kast meeldib neile tõesti väga ja seetõttu peaks ka nende parasiitide pärast korra aastas pigem siis talvel või isegi väga varakevadel enne pesitsusperioodi pesakaste puhastama, et et linnud jälle sinna sisse ikka tagasi tuleks. Vot siis niuksed, moodsad linnud on need rasvatihased, meeldib kõik kuus. Helvi Viljandist kuuleme teid. Mõni aasta tagasi kasvatasin aiamaad päevalilli ja tõin sügisel ühepäevalille selle õisiku valmis seemnetega koju ja jalgrattakorvista seal seisis või tähendab, lükkasin koos jalgrattaga garaazi, aga garaažiukse lahti. Tunni aja pärast tulid naabrinaine, kühised Pisumsam. Seal garaažis on neil kihane, edasi-tagasi käib kibekiiresti. Ma läksin siis vaatama ja siis oli juba üks nii peopesa suurune plats sellest seemnetest puhtaks tehtud. Aitäh Elvi, järjekordne lugu nende nutikusest. Jah, tõesti, rasvatihased leiavad kiiresti toidu ülesse ja, ja päevalilleseemned neile talvel väga meeldivad, siis võib juhtuda ka nii, et, et kui nad sealt toidu mujalt näiteks nüüd päevalilleseemneid võtavad ja lendavad see seeme nokas siis koogi, aia tagumisse nurka, seda sööma siis nad mõned ikka poetavad maha ka ja, ja teinekord võib juhtuda, et siis suvel hakkab kuskil aias mõni päevalill kasvama, et võib mõni selline üllatus tulla, et ise ei ole ju külvandaga tihased, siis külvavad. Väga lahe. Helju Tallinnast kuuleme teid. Ja olete eetris? Minul juhtus paarkümmend aastat tagasi selline lugu. Ukses kasvasid, mooniseemned läksid, tahtsin korjata seemneid. Tähendab, moonid olid õitsenud ja tahtsin korjata seemneid ja avastanud kõik kuprad niimoodi ülevalt alla lõhki tatud. Küsisin laste käest aru, et kas teie olete lõiganud ja ei ole. Ja siis üks päev kuulen ukse valju säutsumist, mis hakkas häirima, läksin vaatama, sabatihane istub sellel moonivarrel ja, ja toksib mitte neid valmis kopraid, vaid alles rohelisi kopraid. Ja see säutsumise oli ikka väga vali kohe. Aitäh sabatihane, teda näha on haruldus, mul on tunne mina näinud ei ole. Sabatihased noh, nemad on metsalinnud, eelistavad elupaigana sellist. Niuke kõrge põõsarindega, metsasid leht metsasid. Sihukese võsaga raiesmikud, et sellistes kohtades teda ikka leiab praegu just nüüd käib siis ka aktiivne läbiränne temagi enamasti rändab siit port natuke lõuna poole sest nemad on nüüd niukesed. Kui seda vaadata, Ta siis tal on niisugune hästi pisike nokk, sellega nagu suuri seemneid üldse katki teha ei saa, et tema toitu peamiselt või noh, peaaegu ainult väikestest putukatest ja ämblikest ja ja talvelgi siit ja sealt koorepragudest, kuskilt ta siis endale seda toitu leiab sealt mõne mõne putuka. Ja kui tuleb väga pikk külmaperiood talvel, siis tihtipeale kõik need, kes on siia jäänud, ka hukkuvad. Et. Nii et ma mõtlen seda, et et teda nüüd jah, toidumaja peal seda sabatehast praktiliselt ei näe, siis tal ei ole nagu midagi süüa. Et ta võib mõnes kohas mõne rasvapalli pealt noh, natukene midagi seal nokkida. Aga see, kes seal mooniseemneid sõi, siis ei oskagi praegu arvata, et kas see oli nüüd sabatihane või või kui see oligi, et mida ta seal siis tegijat, et pigem ikka sööb jah, putukaid. Laine Pukast kuuleme teid. Lihtsalt mina nägin valget lihast, nii. Mina istun alati hommikuti siin köögis ja vaatan ja joon kohvi on, mul on käepärast pikksilm, sest et minule meeldib meid linde ikka uurida ja raamat on mugav käepärast ja vaatan, et lendab ja lendab ja väga tihase lendamine ja siis tähistus oksa peale ja võtsin pikksilma ja vaatasin, ta oligi valgetihane. Lihasel olema kas kollane või noh, siukene ja musta pea lagedal ka ei olnud, täitsa valgetihane oli. Aitäh põnev tähelepanek Margus Otsa, mis kostate. Rasvatihastele tuleb ikka aeg-ajalt värvushälbeid ette, et mõni on siis natukene heledam, mõni pisut tumedam. Tumedamate lindude puhul võib muidugi kahtlustada just talvel, eriti et ta on äkki kuskil korstnal lööris ööbimas käinud, ennast lihtsalt ära määrinud. Aga niukseid, suuremaid värvushälbeid, päris hall piinasid või siis üleni niukseid kollakaid, kestlikke linde näid tehaste hulgast tuleb väga harva ette, nii et, et need on alati väga põnevad leiud. Et möödunud talvel Viljandimaalt ühe toidumaja peal käis kaks kollast rasva tihast. Et see oli niisugune väga põnev leid, aga varasemast ajast on teada üksikuid juhtumeid, et näiteks kabli linnujaamast käin üks lumivalge albiino rasvatihane kunagi kätte saadud. Vot siis Jaanus kirjutab meil kodulehekülje peal, tihased on toredad linnud, aga miks nad mu aknalaua alt ehitusvahu ära nokivad, putukaid sinna ju ei poe. Ka vahu ülevärvimine, sinitihase pesakasti ava raius rähk suuremaks, aga pojad olid vist enne välja saanud ja kirjutab veel janused. Praegu avaldavad rohkem muljeträstad, kes vahivad ringi, et mis mul veel aias head on. Üksteise järel kaovad pihlakad, arooniamarjad ja ladvaõunad. Aga just see vahuküsimus, et mis nad siis seal nokivad. Ei oskagi nüüd arvata, et mis ajal see on, et kas ta siis on noh, näiteks on seal kuskil aknalaual on varem olnud tühimik, kus siis ta pesitses äkki tahtis seda siis lahti kakkuda. Et ei oska arvata, mis, mis seal konkreetse juhtumi põhjus on ja mis selle taga oli. Aga noh, jah, aedades praegu, kui nüüd nendest teistest rääkida, siis tõesti praegu rästvaid liigub palju ja ja tänavu on hästi palju pihlakamarju, nii et Räslastele on palju süüa. Et, et kõik, mis on jäänud õunad, kõik marjad, mis on aedades jäänud põõsastesse või puudesse kõik nüüd suurte rästa hordide poolt ka nahka pannakse. Ja mari kirjutab ka lühidalt, toidab talvel tihaseid, neid on aias palju ja ka suvel on palju, mitu pesakasti on üleval, kuid üle-eelmisel suvel tundus, et neid kõigile ei jätkunud. Üks rasvatihane tegi pesa maja ees keset täiesti lagedat hoovi seisva korvpallilaualauda hoidlasse põiktorusse umbes 50 sentimeetri pikkusesse 10 sentimeetrit, läbimõõt raudtoru sisse, tegi siis pesa. Vot selline lugu, et võib tõesti vahel juhtuda, et nad siis otsivad täitsa kummalisi kohti, kus pesa teha. Jah, rasvatihane teeb pesa kõikvõimalikesse õõnsustesse ja tühimikesse loomulikult puuõõnsustes pesakastidesse, aga tavaline juhtum on see, kui maakodus kevadel jätad paariks nädalaks paar nädalat ei käia ja unustad postkasti luugi lahti, siis teeb pesa sinna postkasti, aga aia postidesse ja, ja igale poole torude sisse ventilatsiooniavades seina, pragudesse, kuhugi tühimikkesse, kuhugi ka ei jää pikaks ajaks seisma jäänud traktorisse kuhugi mootori vahele, igale poole võib ta selle pesa teha, nii et väga põnevatest kohtadest on neid pesi leitud. Rasvatihase aasta saab varsti läbi, kas on midagi veel plaanis, kus me kõik saame kaasa lüüa, neid kuidagi jälgida, joonistada, üles kirjutada? Jah, ei, rasvatihane rasvatihase aasta veel kestab mitu kuud ja tegevusi jagub siin veel väga pikaks ajaks. Et et praegu on käimas veel aasta linnumääramisvõistlus, et kuni novembrini on veel mitu vooru ees sealgi saavad kõik osaleda, loosime välja auhindu praegu just siin, eelmisel nädalal nädal tagasi hõikasime välja aasta linnu joonistusvõistluse, nii et kõik joonistamishuvilised saavad seal osaleda ja ootame joonistusi 20. oktoobrini. Paluks need siis sata ornitoloogiaühingusse. Täpsemad tingimused reeglit leiab siis samuti aasta linnu veebilehelt, aga jooksvalt jagame siin infot kuni aasta lõpuni kohe kindlasti ja ja kui nüüd talv tuleb, siis detsembrist ikka paneme ka uuesti käima. Toidumaja veebikaamera, nii et kui ise kuskil ei saa väljas linde jälgida, siis saab veebikaamera vahendusel vaadata, et kes siis toidumaja peal käivad. Suurepärane aitäh, Margus Ots ja külastage siis kindlasti nii rasvatihase kodulehte kui ka astuge läbi. Ju tähendab Eesti ornitoloogiaühingu kodulehelt y poee saate sealt ka informatsiooni, jätkame nüüd err laksi looga ja pärast seda liit Kristo Elias meid kõnnumaale. Kõnnime. Sõbrake, hea. Kõnnimäega. Kuude viisi ei tea. Kõnnime. Kuigi ei pea Kõnnimäega. Kirgas. Kõnnime too. Samm siis. Kõnnime ka andeks, saate. Siis, kui Sa la, nii nagu siin Tänagi veel poole vaatse mööda. Ta. Ei nussi. Kuule vaata, püüda. Saan. Nimega andeks tõotav. Siis, kui. Sa ju läheb otse mööda. Siis Luisa la viinud. Ja läheme nüüd koos teele. Kristo Elias. Oma maakonnatuuriga Raplamaal olen jõudnud nüüd kõnnumaale ja mis koht see kõnnumaa on, sellest kohe hakkab rääkima Illar Olesk. Tarsid alust. Me oleme praegu hetkel tegelikult ju. Keset raba raba servas ikkagi rohkem niimoodi, et, aga põhimõtteliselt küll. Me oleme avaraba alguses osas Keava raba on selline lageda Malaga põhja poole paremale poole ballougastike saared, otse ette jäävad meil ka rabasaared. Nende kahe saare vahelt läheb läbi Linnaaluste küla siis paluküla talitee. Siit otse nagu alt laiunud alus on meil umbes viis kilomeetrit, aga kui kahelt poolt ringi minna mõlemalt poolt tuleb peaaegu 20 kilomeetrit. Kõnnumaa on kuskilt vesternitest tuntud selline koht, kus kauboid ratsutavad ringi, selline suur maa-ala Eestis kõnnumaa täiesti olemas. Siin-seal, mis asi see on? Kõlluma, ma arvan, nimetuse all võiks nimetada, et on ta lihtsalt kooslus erinevatest pinnavormidest. Ja teiseks kriteeriumiks on see hästi, arvasin asutuse, ega siin polegi nii, et siin on, siin on veel Linnaaluste küla mõne kilomeetri pärast on paluküla, kus sul on suhteliselt väikene elanikkond, pikk vahemaa, kus tuleb hiiemägi ja, ja paluküla reivimägi ja sealt edasi minna. Luus olev raba. Raba trahvis Kaiu juba et kokkuvõttes ta põhimõtteliselt ongi, ütleme siit minema katan umbes nii linnulennult umbes 10 kilomeetrit ühtepidi s 10 kilomeetrit, teistpidi on niisugusest ala kuskohalt kuskohal nagu inimasustus puudub. Puudub sellepärast, et siin lihtsalt ei ole võimalik elada või ei seal, et esimese Eesti vabariigi ajal seal paluküla osas, et seal olid omale suured talud, Alt, Nipernaadi talud ja ülalt Nipernaadit ja täissalud ja kõik suured talud vundamendil senimaani alles, aga, aga lihtsalt see küüditamise käigus viidi kõik ära ja pärast seda sinna elu enam ei taastunudki. See on kaitseala ka. Ja ta maastikukaitseala, aga praegu. On toimub see protsess 100, viiakse üle looduskaitsealaks keskkonnaameti poolt. Ja toimub silbilise piiride teate korrigeerimine ja ja sihtkaitsevöönd ja piiranguvööndite suurendamine ja ühesõnaga piirangute suuremaks ära näiteks kodu praegu näitan niimoodi meil otse Eestil on suur saar seal väga tore, saarlasena on selline laialehine, mets kasvab peal keset raba rabasaartel Umbest, meie talustan ütleme, 1,3 kilomeetri kaugusel, niisugune seal on ilus laialehine, mets on seal peal niimoodi pärna tammemets ja siin on veel rabasaari niimodi. Rabasaartel on, On olemas ka kaitsealune liik ehk kaljukotkas pesitseb, see kaljukotkapesa on vana juba mitmendat aastat seal niimoodi, et mitugi aastat Eriks, erinevad põlvkonnad juba sees pesitsevad seal niimoodi. Ja senimaani oli see sihtkaitse, Vladimir Kaljuvee pesa oli suhteliselt normaalne, ütleme mis oli nagu võimalik, nagu looduses peale jälgida, seda asja suurendatakse, seda, seda sihtkaitsevööndi alapeaaegu vist isegi plaaniti peaaegu nelja hektari peale suurendada. Väetist jääb mingi 205-ga nektari peale kuskil niimoodi. Aga looduses jääb see piir nagu tähistamata inimene ikka käib looduses niimoodi ja tahtmatult sattuda sihtkaitsevööndisse sisse. Et ma olen üsna kindel, et sellest karistada pole nagu võimalik. Aga põhimõtteliselt on ikkagi niimoodi, et et see on umbes samasugune näidet, kui me teedivalt korjame ära liiklusmärgid, aga need suured jäävad, kus liikluspiirang ja inimesed ei pea ja sõidavad, ületavad kiirust niimoodi ja neid trahvitakse selle eest. Samamoodi võib inimene sattuda kas seal sihtkaitsevööndisse, see on nagu minu mure rääkida eraldi, võib sattuda nagu sinu trahvimise objektiks, aga muidu iseenesest on niimoodi, et on see kotkas seal elanud mitukümmend aastat ja ei ole seal midagi, juhtub siis, kui inimesed liikunud. Kotkas on nii-öelda üks väärtus, mis siin sellel kõnnumaal on, mis veel põhilised väärtused on rabandus, suur, homogeenne nagu täpselt nagu merigi sinimere äärde sugustesse kohtadesse niimoodi kus nagu avarust on olemas, rabas hästi palju avarust olemas, tuleks avarust eksponeerida, et noh, eks teeneks rabamatkade kaudu on üks asi, et mingil hetkel aastaks 2002 kuni 2013 oli ka vaated, on olemas niisugune et rabas, aga vaata kraamortsees ära lihtsalt maha ära võtta, aga, aga see, kui paljud räägivad, unistad ikka sellest vaatenurgast niimoodi sa oled keset raba raid, vaata ratta tulil madal, iseenesest nelja poole meetri kõrgune ainult raba oli nagu ilusti biodel näha, ehk see vaatetorni taastamine on niisugune plaanis ja et need on sihuksed väärtused. Väärtustesse on veel selline asi ka niimoodi, et lihtsalt looduses viibimine minu marju korjama ja seeni korjama ja nagu igal pool Kõnnumaa on tegelikult ju omab ka Eesti mõttes rekordeid. Räägime palukülamäest. Nojah, paluküla hiiemäetipp on 106 meetrit üle merepinna, et asjad nagu luude muude Põhja-Eesti kõige tipp ja see reivimägi, mille peal toimub siis nagu valdavalt see talvine suusatamine, kelgutamine toimub sellega 99 meetrit üle merepinna, ta nagu üks niisugune kooslus sinna vahele jääb, väike noorukeneb selle vahele, niimoodi. Kui Raplamaa üldiselt on väga, väga madal ja üldse siinkandis, see on ikka väga kõrge. Ja sellega noh, selles mõttes küll niimoodi, eks et iseenesest on niimoodi, et ma olen huvi pärast vaadanud, ega raba pind on ka niimoodi, et on kas 68 meetrit üle merepinnad ma kusagilt lugenud sellist fakti, et kui kogu maailma jääma kõik ära sulavad, siis kogu maailmamere tase veetase tõuseb umbes 60 meetrit, sellest hoolimata raba jääb nii-öelda kuivale ehk et on väga märg ja teine rekord. Kas kõnnumaal ei ole mitte Eesti suurim rabajärv ka loosule järvest räägid see 34,1 hetkele suur loosalu? Rabajärv on jah, kindlasti üks väga tore vaatamas vaatamisväärsused. Seal on niimoodi, et erinevatel aegadel on üritatud teha sinna ja ka tehtud ligi pääseb laudteede näol nüüd üle-eelmisel eelmisel aastal tegi RMK sinna väga korralikult. Siiralt kutsun kõiki sellel laudteele jalutama niimoodi seda võimekat läbi terve loosalu raba ka loosalu järve serva mööda jalutada kuni Palukülaline välja põhimõtteliselt. Et niisugune tore asjale. Õnneks on ka Raplamaa selliseid nii-öelda erilisi kohti, kuigi võime rääkida, et siin pole nagu mitte midagi. Nojah, ma mäletan, kui me elama tulin, siis aastal 987, siis ma küsisin ka endise jooksjana küsinud ulatuvat harmoti käest niimoodi, kuna tahtsin ikka trenni teha, et, et kas Raplamaal mägesid mäe trenniga teha, jooksjatele kuulub treeningplaani, niisugune asi nagu, nagu nagu mäkkejooks ja ulatas mulle, et, et rapla mägesid ei või, aga tuleb välja, hakkasin käima, ma tulin abi mõttes olemas ja tööle, sest kui see oli mingi töö üles tulles, oleks ring, ei, ma avastasin, siukseid tohtisid võtta kas või needsamad Keava mäletasin, mis siin vahepeal on nagu väike Võrumaale ühele ruutkilomeetrile kokku surutud. Et minu arust oli Aare Hindreme lau küla külavanem taimel korral meie juurde minu arust Rõuge vallavanem tegi tema sõber igal juhul kusagil Võrumaalt oli niimoodi ja viisin kasinad mägedesse, imestasid, et kuidas saab olla niimoodi, et muidu muidu laugel nagu lõun Harjumaal on niisugune koht nagu Keava mäed olemas. Sa elad siin ju täiesti selle raba serva peal ja tohutu suur maa-ala metsikut loodust on seal kõrval miilse rabaäärne elu üldse on. No ma arvan, kuna me elame nagu tee tipus, imelikus, tee lõpeb ära. Siis on, niisugust suhtlemist on nagu rohkem, et tullakse nagu küsima, et kus teil see rabanet tabas, ma ütleksin niimoodi, põhiliselt olete omadega rabas. Kuna meil huvi välja sõidavad, siis ma juhatan neid, kuidas minna, eks võib-olla see siis selle ühele küsimusele vastamist on natuke rohkem, aga mis seal ikka saab, nii erilist on. Vabadus on ka rohkem, arvan niimoodi. Ja teine asi, mis on see või kolmas, neljas asi on see, et tal on lihtsam, on nagu noh, stressist välja elada. Seal on väga lihtne, tuled, jalutad kaks minutit, kõige rohkem, jalutasin rabasse välja, niimoodi istesse mediteerisin pool tundi selles avaruses. Elu läheb edasi. Kui me vaatame siin, meie kõrval on siin ka üks loom, nimega Karu. See on, see on siin teie pere koer, kuidas siin metsloomadega on, et kas, kas mõni tuleb õue peale ka? Kui ma aastal 87 vabandust aastal 90 ostsime selle talu endale, siis oli see talu, oli tühi olnud, üks põder olla sisse asustatud, siia. Kitsed, jänesed on tavalised, talvel ma käin lumesaane kraba sõitmas niimoodi, eks algaastatel polnud viimased aastad need hundi jälgi olnud, niimoodi siis mingil hetkel, kui seakatku pelguses keelati ära jahipidamine siis siis sealsamas sügised kütsid. Ülesanne, et see oli selles mõttes nagu teiste vale käik, et jahipidamise keelamine, vastupidi, panin sead nagu liikuma rohkem niimoodi. Et ohutunne kadus ära. Aga praegu on niimoodi, ma olen siin suures saare peal käinud kukeseeni korjamas ja tavaliselt kuna seal on tammemets, on see alati olnud üles küntud ja tänavu aasta leidsin sealt ainult ühe koha, kus kärsaga nokitud niimoodi ja see üks herilasepesa mäest üles tuunitud ära, see on kõik tänavasse liikumine ja muidu need raba, ütleme käigud siin on, mis tulevad rabasaarte juures mineraalmaa peale siia välja põldudele väljad on tavaliselt seal radasid täis ja kus nagu värske ja tänavu aasta neid tõesti ei ole selles mõttes suurt appinud ikkagi mõjunud. Miks peaks üks eesti inimene tulema kõnnumaale, kas peaks tulema, kes on nii-öelda harjunud, teab selliseid tuntumaid kohti nagu Lahemaal, Viru raba ja võib-olla minema Lõuna-Eestis. Lõuna-Eestis on mingisugused suuremad künkad, miks ta peaks kõnnumaale? Tule maale tulema. Kõnnumaal hästi, vaheldusrikas seal niimoodi, kui sa minema hakkad, lähed läbi raba, lähed üle rabasaarte sa paluküla poole peal välja, mis on mineraalmaa, seal on suured Meie jaoks suured mäed, hea küll. Nagu naljakas nimetada mägedes, kus sa edasi liigud, niimoodi? Sa saad minna teise rabasse, aga seal juba lauti Joosse looso järve äärde välja saab minna. Kas Kaiu pole välja või diskol tagasi tulla, tähendab tal hästi vaheldusrikas, selles on. Ta on hästi vaheldusrikas ja tõenäosus, et sa saad nagu sihukeste peale enda truppi või kui nagu inimest kohtad on, kui mitte justiitstrenda, et niimoodi on suhteliselt väikene, aga õnneks on palugele poolelt hakanud arenema. Kehtna vallal on oma rahastus olemas, seal niimoodi ja, ja tuttavat ehitasid Palukülasse siukse kohe vaja nagu paluküla puhkemaja ja niisugune turismi puhul hakkavad arenema küll, aga nadi on. Selline on elu siin metsiku looduseserval. Pealkõnnumaal suur aitäh. Illar Olesk tarsid alust. Tänaseks läbi saanud minu nimekiri sain ma tänan teid kuulamast ja tuletan teile meelde, et kaheksa läbi viis minutit televisioonis, täna osoon, aga enne seda veel saate panna oma keeleteadmised proovile. Täna on Euroopa keeltepäev ja nüüd kuuleme katkendit punamütsikese muinasjutust. Kas sina tundsid ära, millises keeles külaskäigu punamütsikese muinasjutt? Kui jah, siis mille vikerraadio kodulehele ja mängi keelte mängu peaauhind on tahvelarvuti.
