Ning nüüd kihnukeelse uudise. Tõstast kihnlased siin-sealpool merd ei ole, kase Markmaniast kihnu keeles noh, kõikides keeltes anud oma kringsud koa nautuseks. Kui ütled kihnu keeles, et minule oma mõtetega metsas siis maise mainime arvab, et, et me ole peast segamini läinud. Aga tegelikult ja ole oma mõtetega metsas ning kuula, et teie lauset kukulinnu Kokmist said, tegid aru, et kihnu keeles sõna metsas käändes on alati kolmandas vältes. Aga läheme täna ka Ede kohe metsa Jutega kõigepealt Prangli metsa ning siis Kihnu metsa. Terje kuuleb Tere tõrje, tõrje, lille, oksja olete Prangli saare pealik Jetu inimeste tõitel, seal talve elab. No kuskil 60 70. Aga mitu puud on Prangli metsas? Mitu puudan Prangli mets. Oi, neid on ikka palju-palju rohkem, meil on ikka suurem osa saastunud metsa all. Lennart Meri ei olnud veel korra sedasi öeldi, et üksi oleme puud, aga koos oleme metskass. Prangli kogukond hoiab koha oma metsa. Oi, minu meelest väga äkki liiga palju. Ega siis mõistlik peremees ei lahmi niisama, et kui on vaja, siis võetakse, aga käitu mõistlikult ja mitte suurte masinatega, vaid ikka maastiku hoides sealjuures. No mina ei usu, et kahemehe saega neid seal maha langetate ikka veneaegset Ruusvad vähemalt. Iga uus karnad ja Jonseredid ikka tänapäeval ja stiilid, kes sai kahemehe saega, sul siis tänapäeval metsa teeb, aga, aga metsa tehakse omale küttepuudeks ja mõistlikult, nii et ei võeta mitte tervet lahmakat maha, vaid võetakse sobivat puud vahelt välja. Järgmiseks aastaks või ülejärgmises kasvavad siis teised järele. Sellist lageraie kommet meil ei ole. See on nagu suhteliselt noor ja seda metsa ei ole nii palju, me oleme ju väikesaar ja laev on ka ju suhteliselt väike, et ütleme, metsaveorikka sinna peale ei mahuks ka parima tahtmise juures. See viimne tingimus, võib-olla hoiabki täita metsad, kiusatus, võib-olla mõnel omanikul oma mets hõberaha teeks teha, aga. Aga ei, seda see sellisel juhul saaks teha seda ainult käsitööna, praegusel juhul, et, et sa ikkagi tassid suhteliselt noh, mingid harvesterid siia tooli sa pead eraldi Parsa juba tellima. Ega ta ei mahu ka, meil pole metsa teidki selliseid suuri, kus kõrvaldada, ega teid või selliseid, kus siis masin nagu üldse liikuma mahuks ja need lähevad läbi eramaade ja ega siis ei pea teine eramaa omanik lubamagi sellist koledat masinat oma maad lõhkuma, et sealt läbi sõita. Mõnede teiste saarte õnnetus on praegu see, et on vägevad praamid ning Nendega saab arvestada, resid õua ning koormusi minema vedada. Aga kohalikel inimestel pole mingit õigust juure rääki, kuidas see lugu võiks siis seadusandja silmis välja näha, tulevikus võib-olla kest, tehakse tuul alla ka Prangli metsadele? Ma südamest loodan, et ei, aga tegelikult on ikkagi niimoodi, et ega ei saa kõiki neljajalgseid liigitada kõik neljajalgsed, kellel saba taga on hobused, hüppavad takistusi, et mõni on ikka ka, et ei pea kõiki ühe mütsi alla panema, et oleks ikkagi vaadata ka seda kohalik nagu olu ja vastavalt sellele siis ka teha oma seaduseid, et ei saa nüüd võrdsustada, sul kiitnud ja näiteks ütleme noh, ma ei tea, Järvamaad või, või Harjumaad, et, et need on ikkagi hoopis teised olud ja see mets on ka ma saare peal ka mõnevõrra teise tähendusega, kui ta mandri peale. Niisugune tähendus on Prangli metsal. Langemets on vaese mehe kasukas, tuule vari ikka suurelt teat. Jana pea, kui sinna koridori sisse lõikad, siis. Siis tuleb pahandus majja. Suur torm tuleb, hakkabki murdma, siin minu meelest praegu väga mõistlikult on seda metsa vaikselt võetakse, vaikselt kasvab, sa ei saa arugi, et sealt on kohalikud inimesed omale kütte teinud, siis hoiab ka samastada saar, et ikkagi natuke tuulekindlamana, kuigi noh, ma pean ütlema, et meil on see mets üsna noor. 80 aastat tagasi, kui minu ämm veel noor oli, siis ta ütles, et mina elan keset küla, et vaatasid meie värava tagant mäe pealt, et kas lehmad on mere ääres. Noh, praeguse sealt ei näe midagi, igal pool on mets sees, ma ei ütle, see halb on minu meelest, see on väga hea. Kas võiksid sõnade koguvate ühte lausesse, et hoiame pisikese saare metsast kiskjad eemale? Ja täitsa sobib väga õigesti. Aitäh ja head päeva. Saare Anneli niuke on kõige lemmikum paikse olla Kihnu metsas. Minu lemmikmetsad hakkavad sealt kulli suvila juurest Pelguranda kaudu edega minnes, sest seal on metsas veel kaitse kaevikusi näha mis on paksu rohelise samba alla nagu kasvun, et niisugune nagu ajaloojooned 80. aastat niimoodi need samblal istutad, metsad, tsekke, merekohin ning luide otse metsa ääres thing mäega katsu seal või kui mul aega olnd. Pärnu lõpes ranna ääres ning Tõstamaa maantee ääres ning Manija saare peal olnud ka veel näha medhävituspataljoni kaevad zemljanka Tauaeldasin ning kaitsekraavid 41. aasta sui kaevati, sakslane tuleb mere pealt. Aga ei tule siia, sõjahaavad on ikkagi siiamaani veel maa sees näha. Mihuke seosest võiks olla Kilumetsa saatust tulevikus, kui suur on see hirm, et ühe päeva tulevad harvesterid ning ütlevad, mets on küpse ning nüüd võtame hammustamisele. Me arvad Kihnu metsale ei põle seda hirmu sellepärast et Kihnu metsantena viletsa maa peale luite veel jestutet ning tuulega räsitud, et ega sealt siukest väärtuslikku palgipuitu ei saa, et kõik kõver. Nii, me oleme ju ise katsuga teha laudu oma metsast, aga need lavad ikke siuksed, et mustaks lavats sünnib aga siukest jääd ehitusmaterjali kinni, metsast ei saa. Kas isegi see metsasi on sadamatee ääres masti puudunud püsti? Nii et mõni üksik nende järgi ei tule keegi Narva ning sadamatee ääres ka lennuvälja otsese vanaema, kes oli 1920. sündil, ütles, et tema mäletab, kui need metsad alles istud, olete nüüd lapsepõlves ja need on ka kõiki Estutet luite pääle metsad. Nii, noh, need ikkagi mõned üsa üksikud, mis siuksed masti mõõdu välja andvad enamus, on seal ka saarlased, puud pole palgipuud ühti. Jah, et vaesed maad on linakülas liivametsa minu eest pool saanud ei taha, kohe oli sama vahemehe pikkune pisikene Kõverik, isegi suur kivi paistab sealt veel välja. Beaciemetsand minu mälestuses ka 40 aastat ikka sihuke sama, oi, näed siuke liiva peal luite päält peab liiva kindi liiva Ameks, et jõuda, sellepärast on niisugune nimi pandud. Siin mitmesaare pealt on, mõtlesid ul need kohalikke omavalitsusi ehk vald või ka Pärnus, siis suisa Pärnu linn võiksid koa saaja omale õiguse juure rääki oma metsa saatuses. Need, pisikesed saared muidugi ei peaks palju rohkem saama rääki oma maade ning metse ning ka nende merelende Ninko kalapüügivõiks paelu. Suurem see otsustusõigus olla, et saarte peal küll. Seal istuvad nüüd Toompeal opositsiooni bändi peal. Kas võetakse kuulda ka, kui mõne sellise mõttega välja tuled või isegi eelnõukogu paned rohkem pisikestele saartele otsustamisõigust anda? Nüüd selle aastaga ei ole ühtegi sellist asja, mis koalitsioonile siis opositsiooni. Ta on ettepanek tehtud täitsa nagu tuimalt kõikad tähega saadetud. Et selles mõttes on ikkagi noh, väga raske jestusel opositsioonis ning käed süles tänase päeva mõttes. Aga ma ei ole enne opositsioonis olnud ning siis opositsioonis ju sul põle ministeeriumi amet ikka kasutanud tega kellegi käest küsida, et sa pead ise nagu kõik omale selgeks tegema ettepaelu lugema sadade tuhandete lehekülgede kaupa siis saavad need teemad ikkagi selgeks, et mõtted saavad klaariks mõeldud ning enamlaste Eestis ikkagi kond, demokraatia, võim, vahet, sisend otse sahtlist võtta mitu-mitu asja, mis on läbimõeldud ning valmis pandud. Juuksed on need kõige suuremad kitsaskohad pisikese saarte kogukondade jaoks. Seda asja siis, kui ühe päeva istud võib-olla Puiestee koalitsiooni Bengi peal, siis oleks kohe sahtlist võtta. Minu eest nende pisikeste saarte peale peaks tegema sedasi need pisikesed praamisadamad, nagu tehti Kihnu 30 aastat tahe kohe mõne saare peal elanud 200 300 400, lugema need on ega üks kohalvade pool tonni. See on praegu niisugune kõige keerulisem asi. No siis tuleb ajaloolist mälu värskenda vene aega olid ju mahakantud sõjaväepraamid, asjad tulid otse liiva peale maha, et tankisin, vedada neid, siis võiks loomu vedada nendega. Ja mina mäletan ka, et sihuke praam Kihnu sõdimist sõitis jääääre ning pani otse liiva peale selle maha, kas jooke, laev või mõni teistsugune, aga kindlasti peaks olema siis nendes vaata seal, kus karja läks, see ning muud tehakse. Ilmselt on ju tänapäeval ka sõjaväeline dessantpraamid olemas kõik, et võib-olla võtta prototüüp ning siis ehita Eesti väikesaarte jaoks, sest muid asju endi kodalis, kui tahetakse, et inimesed saarte peal elavad, sisendid äris, ehitusmaterjali ning kütust ning ühteni teist ikka kogu aeg viia, et pole mitte ainult need lehmad. Vaid Dima saare, Anneli Choki saigi meite tänaõhtune saade Uiad uudised juba selle pühapäeva hommikul olgendika rõõmsalt intervetsiinik sealpool merd.
