Ning nüüd kihnukeelse uudise. Ühte things jäämerd Miale käse käi Kihnust. Mark 15 aastat tähe kõhe oli ju, sihuke õudne veeuputused. Sassis jääga sellest, mäletad. Peale selle õe Tallinnas Pärnu maavanem Toomas Kivimägi helistas hommikul kella viiest, ütles, et uue kunsti muuseumi keldris on kaks, millest upun. Mina kargasin otse autosse ning sõitsin Pärnu. Aga selgus, et seal oli neli meest keldris magama, kaks hoidid välja tuldi, jätsid teised veesse, aga teised olid ka ikkagi üles. Ärgani olid lõpuks peased. Aga Kihnus ning mõne ja siis, kuidas siis seal ka lood olid? No kui Pärnu linnas oli 700 maja vees siis Kihnus ning manias läks kergemini, malevas uppus üks maja, aga munad, laaning, täkula sadamalt vedas kõik tühjaks, kõik autod, kuurid, kõik asjad lendasid mere. Ning meite Manija liinil augul uppus, arvati jääbki merepõhjaga meri vedas selle hoopis Tahkuranna kalda peale, sealt leiti üles siis paari nädala pärast ning Kihnus sääre külas 25 talu olid vees. Ning esmaspäeva hommikuse on siis 10.-na nagu päeva, kui mina uuesti Tallinna läksin ning sealt siis regionaalministriga üheskoos kopteriga Lentsime Manina ning Kihnus, mis asja me nägime, kogu Eesti oli vee all, kogu Eesti. 10 päeva oli vihma enne sattunud ning Pärnu jõgi enne roomama hakkas, oli koa juba meeter tõusnud ning kaks meeter puhus juure mere pealt. Nii tulidki need kolm meetrit vett, mis asjad paljud kodade uputas. Kissi kihlasest kõige rohkem pihta sai. Neoeest kõige hullemini läks Randlitel, nemad elasid ju Ruhnus, kolisid siis sealt, kui Ruhnu kolhoos kaotati hoopis Häädemeeste Ligis kalda peale sinna. Ning see, kuidas rand-le leida ning Randli Rivo selle õe üle elasid. Seda on võimatu praegu sõnadega Ede kohe anda, aga mina mõtlen, et kõige õigem on, kui me helistame Leedale ning küsime Leda oma käest. Leedaga sea seda 15 aasta tagust õed ikka veel siiamaani unes näed. Me ei näegi unus, aga äge kord, kui kuiv jäägib, jälle tuul tuleb ning sihuke torm tuleb. Ei lähegi silme ees. Ei lähegi meelest? Pikk ööd võib-olla tunneme. Ehk ei tule? Netosammus ja majas siis ka mereni jääb. Meie polegi samm, aga lugu on, aga noh, selle kohani nüüd on üks paarkümmend sammu, kus meie täitsime kõrgemaks tegime, me oleme ju kõik õue ajas edasi, et seal oli madalam, kui vesi, tuli seenele. Meri tuli täitele ju majas ka. Vesi oli ju paelu kaudu majas ka veel kaugemal, kui meri, majastandoli veel metsa pool merisalu teid seal ka loom oli. Neitel oli Loemmu neli viis lammast, siga, lehm, sihuke aastane pull, aga lauda seinaviisi maha, kui meie ummiku nägema hakkasime. Issiga seisis pulli, kõik olid hirmul. Sega õpisoomasise. Me ei näe öösel mitte kedagi, mis tegi või mis oli, aga hommikuvalges saime sealt seene kossei, lõhkus sealt vällja tõusiga, hakkasime tassima, tappa ei, teise päeva joast näitel olles hoidmete tuld Allade. Kas mõni loom siis hukka sai? Ei? Ühtegi. Ja täitel küla pärast seda uputust ning te rääkisite, et kõik loomad söömised said hukka, sellepärast pidi. Jah, meestel ju paari nädala pärast hakkas heinavirn suitsema ja mõtlesin, et nüüd läheb põlema ka veel, meil seal ju viis selle eine, küüni oleks muidugi päris hea viinaga, Einar virnad olid sissis, vundamendi pealt nihutas. Sasias pärast talve Sis suitsema hakkas. Märg hein siis ju rääkis, et võib nüüd süttide märgöin, mõtle, sige ega läinud, mis hakkas vastu hakanud tulema, nüüd lööb aknad sisse. Õnn oli, et ei lüües, sellepärast et meestel olid siuksed, suured praod olid taga ning need pesi kõik liivast juurikas see asi välja, et need sadid õnneks sedasi risti maja taha, et mitte maja peale. Oli ta siis kahekümneist Riivoga toas või kambris või läksite laudile, võiks asja, tegite siis. Ei toas metroos pinna kusagile ju sellepärast, et siis seda väljagi ning auto oli garaazis koomiku nägime jah, nad olid ka vee allmeister oli kuu aega tagasi ostetud uus auto. No kuidas te siis olite seal sängi peale ronisite, valite laua pealistsite või siis kuulasite raadiot ja kuulasite uudiseid? Misasja, Meie kuulsime elekter tulles vette, telefonid ei töötanud, meie kuulas mitte kedagi. Rivo mõistis, pillimäng võib olla. Nägesi ühest toast teise ning ikka vaatasin, kust laine tuli, et kust need, kus need sisse lööb. Sedasi lõi mere poolt liiva vastu maja seina, et meil tuli vesi õue poolt sisse õuetuba. Kui kõrge see vesi, tiitel seal toas ka siis oli? Ta oli nõus, aga väga kõrge ei ole see igatahes ikka alla. Põlvat oli. Kas seda perekonda kua tundsite, kus mees läks lauta loomu vaatama ka Sovskit taha tulla ning naine pidi lava peale ronima ning püksis kogu õe lava peal ning teadmata, kas mees üldse elus on, siis hommikul selgus, et mees oli lautos, laudil on. Need olid rannametsad, jah, seda rannametsa külauputus tõsiselt paeluv paelu uputas, seda seal need, kes olidki, sellepärast kui me ei tea, kas oli nädal või kaks kaudu, kui Medelemist vaatama tulid, siis ütles, et Niukest katastroofi pole veel näinud. Ja tea, et kaks kihnu perekonda olid ju hädas sellega, et ei Soasmite riigi käest kroonigi toetust selle õnnetuse peale, et kas lõpuks see asi ikka lahenes jää. Mis asja teie siis valesti tegite? Ja kihi kindlustatud meil ei olnud, see oli mu oma viga. Avaldust kirjutasime, aga mul oli isikukood puudu. Sinna kirjutamata. Mäleta küll, me oli koha, siis ju seal Toompeal ning riigikogus sai üles tõsta, et see küsimus, et kaks Kihnu perekond Häädemeestel ei saanud mitte sentigi, kuna isikukoodid olid puudu papre peal, et palusime, et seal õiendas, et võib-olla mõni ametnik kirjutab need sinna peale, annate need uuesti sisse, aga lõpuks ikka saite toetusega vä? Ei? Ei saanud, ei saanud. Mis see siiamaani ma müüsin maja maha sellepärast et lasime eleme jääda veel. Aitäh teile ja Eesti vabariigi toetasite sellega. Ledlikud olite? Jah, nad jäävad elama. Aga hästi teie sellest õnnetusest õppisite. Pole kedagi õpina juba ammu aega korja kõik lahtised asjad, tarbis ta mind, aga nüüd iga kord mõtled väheossa pärast hulgasid, mis tahad. Ma lähen autole hääled sisse ning sõidan minema. Praegu rahustavad rahvast sellega, et see asi võib juhtuda ükskord ainult 100 aasta siis see tähendab, et keegi meist teistsugust uputust näeb ta aga kaks aastat hiljem actually prote sabas nuputasid. Pärnu linna samad tänavad olid vees. Mis seal 67. või 59. nuputas meite naabri majas lõhkuse natuke edelasse kaks-kolmsada meetrit. Maria rahvas oli etta õnnelik, seal selline res oleks mitte jääda, aga oleks sealt lääne kantist jääd hakanud üle saama, siis oleks kõik maja ka minema vedanud. Jah, kui jää juues ma hakkab siis see piibe kõik. Mine tea, mis asja see kliimasoojenemine teeb, sealt randas ei ole mõttes olnud, et sealt minema kolida. Ehk saab enne surnuaeda minna? No ei anna keegi ise ei lähe. Eino viiesse viiesse senna ennem et ehk ei näe seda. Sassis ja tähelemees jalaga soovime. Noh, et ikka lastaks oma kodus elada veel paelu, kui elupäevi on. Selles küsimuses pead sea küll taevataadi poole ning kõiki riike presidente poole pöörduma, et nad ikka kliima soojenemise vastu ikka seljad kogukonnad. Jah, see on küll õige, et enne ele niuksed elusad taluvad neid lapsepõlves olid Ruhnus käidi jala Abrukas üle ning kui minu lapselapsed koolivaheaega siia tuli. Vana rõivu tegi ige kord karusselli mere peal, nüüd nüüd enam jääst külmetanud pole. Külmegi õieti lumeroosinupud, keel hakkab õitsema. Palju õnne, kui järgus roosid õitsvad aidas. Tõesti lumeroosil suured nupud imelikult. Nõela hästi siis seal Liivi lahe kalda peal. Loodame kõik aitäh. Sihuke saigi meid tänaõhtune saade. Õieti öeldes, et selle häbumika algendikkereemsed mind, terveksing, säädolmerg.
