Ning nüüd kihnukeelse uudise õhtaks kihnlased siinik sealpool merd. Mina, Kasemark ore täna mures elu pisikeste sordi peal hakkab kaduma meite paari kümnengelisest. Manija perest olnud kaks inimest jälle viimsele teekonnale väetud. Vahtrailju läks eile üle mere Kihnu põlluelmuta, Audru aga ütleb laulusalmgi, et mets meid toidab, meri oodab merelained katvad. Metsa pärast peame mures olema Ondjo arvestreid oma hambu näit on juba vorm siis Kihnus mine tea, millas järgmistele saartele minusse ning puhas lage maa omast maha jäätasse. Sellepärast lähmegi uurima, kuidas on metsaelu varrukas ning tuleme ringiga Kihnu taha kohe kohe. Hallo tere, Rein Lember. Ame jutu Abruka pealiku Rein Lember iga räägi palun, kuidas need kuulsad pärnad asjad. Endel Lippmaa isa, tuntud professor bioloog avastas ning nende kuulsuse Euroopa viis ning, ning kõik imetlesid juba enne teist ilmasõda. Sihukesed haruldused täitesaare peal kasuvad. Sa pärnad ka on elu ja tervise juures vahel tuul ja torm räsib mõnda siit ja sealt, aga aga pärnad eriti need, mis me arvame Lippmaaga tihedamalt seotud olevat legendide põhjal või rahvapärimuste või vist need püsivad ikka veel ja pakuvad rahvale silmailu. Kas Eugen metsa kohanud Sacia peale RMK või siis erametsaomanikud hammast ihuvad? See probleem õnneks on meil mehest mööda läinud pigem asjaga, on nii, et kui mets metsaomanikule ehk riigile otseselt raha sisse ei too ja siis ei ole iga asjaga nii, kui kui mingi ettevõtmine peremehele kasu ei teeni, raha sisse ei toodistav eest eriti nagu hoolt ei kanta ja leitakse selleks kindlasti mõjuvad põhjused, nagu Abruka osana öeldud, et et mets peaks ise surema ja ise sundima ja no ma kardan taassündi, minu põlvkond ja lapsed ja lapselapsed ka ei näe. Kas see tähendab seda, et keskkonnaameti käsi anna kõvade tõite pea kohal, nii kaitseb ega saemehe ning iga kirvemehe eest? Kaitseb ka see on õige, kaitsma peab, aga kui tuletõrje kaitseb tuleohu eest ja teda nii kangesti kaitseb, et kõik ümberringi maha põleb, siis pole sellest tule õhukaitselisest ka tolku midagi. Mõõdan selle metsa kaitsmise tarbepuitu me ei raiu, pirukas polegi raiunud. Meil on rohkem silmailu ja siis oma ahjukütteks. Aga ahjuküttematerjali me saame oma maadelt endistel. Materjali kätte küll ja veel jääb üle ka, nii et me ei peaks riigimetsa kallale minema. Kuule, aga Abruka on ju Saaremaa osa, nüüd olete Saaremaa valla all ning ise oled ju goa Saaremaameelsed. Kuidas Saaremaaga lood on, et kas seal peaks Madis Kallasel ning Tiiu Varole ehk siis volikogu esinaisele ning vallavanemale koha õigust andma, et nemad võiks juure rääki? Kui ikkagi tulevad arvesterid hakkavad külade ümbert metsa maha lõikama? See on hea mõte muidugi kui on mõistlikud juhid eesotsas ja meil mõistlikud juhid on ja kui nad oskavad kogukonna ja küla kaitseks oma toetava sõna öelda, see on mõistlik mõte. No selle mõttega lähemegi Ede kohe nüüd siis Kihnu vallavanema metsa ingverijuure. Ja ma arvan küll, et volikogul võiks olla võimalus anda oma arvamus ja, ja see võiks olla ka siduv, kui mingisuguse ajutisi piirangusi või täpsustusi tahetakse sätestades. Volikogul võiks olla nii metsas kui mere peal. Jah, inimeste elukeskkonna kaitsmiseks kõigepealt ning siis muidugi ka loodusväärtuste hoidmiseks ehk siis kohalik inimene ju ikka see kõige õigem inimene, kes teab niuke lind või niuke uhke loom selles metsas elab. Jah, seda loomulikult, et kui ikkagi inimesed otsustavad seal kohapeal, et nad tahaks piirkond näeks välja midagi muud kui lageraie puhul, siis tuleb nendel kohalikel inimestel olema õigus seal nagu suuremalt kaasa rääkida ikkagi, et samamoodi on ta siis ka näiteks mere peal meretuuleparke osas maa peal on mets see teema, et et inimene peab tundma ikkagi oma kodukohtades hästi need inimesed, kes seal kohapeal ka päriselt elavad. Inimene peab tundma oma maa ehk asukoha peremehena. Kihnus metsavahi koht kadunud juba peata 15 aastat, kas peaks uuesti tegema? Kihnus on niisugune olukord, et kindlustada metsa iseeneses taks Vändra metskonna alt ja ega sa sealt mingisugust puud võtta, küttepuud ei saa, et Kihnu metsad istutab metsad ja vanasti olid nad ju puhtad ja kordas, aga täna, mis nüüd olukord on, on see, kui oksad satuvad maha või, või kui küttepuid saad, siis RMK riigimetsa majandamise keskus ei anna seda suunist, et oksad ära korjata. Ehk siis kihnu metsad on viimase 10 aasta jooksul väga muutunud ja Kihnu valla seisukoht on see, et ikkagi tuleks säilita seda väljanägemist, mis siiamaani on tolle need suunised anda. Keeruline on RMK ka neid läbirääkimisi pidada, RMK, aga võib-olla isegi on sinnamaani, et nad pilli otsa mõne Bengi Kiia lava maha paneks, ka sellega. Probleeme sa oled minust nooremaid, vaid me ole isegi pojaväest olla, aga võib-olla isegi sea. Mäletad neid aegu, kui lapsed Kihnu metsas sambla pääl palju jalu käivasaid? Ja ma mäletan ka, et Kihnu metsad olid, nägid välja natuke teistmoodi kui täna, ärme mäleta, kui mul vanaema korjasime, käisime seal tala, sõitsime metsateed teedel, korjasime Männa oga välja, kõikkis keedeti sigadele putru ning neid oksi ning asju väeti Jugo, et see oli tavaline asi, et koristati metsast ta oksad, täna keldakse koristamist. Sihukest suunist ei anda. Peab kõigepealt seapidamise taastama ning siis sa metsad ka korda. Noh, kui sa, kui jah, kas neid annab, neid siiski seda luba annab, eks, aga, aga selge on see, kui sigu ei taheta võtta, siis metsad ikkagi võiks olla kordadesse siuksed, nagu nad on harjumuspärased olla, kui neid 50 ja rohkem aastat majandati see asi nagu neid majandati, miks siis täna tuleb jätta kõik metsarisu sinna maha, kui, kui kogukond tahab, et need oleks korjatud, et seal võiks ikkagi RMK nagu mugavustsoonist välja tulla ja selle üle ikkagi aruta mitte mingisugust jäika positsiooni omada. Aitüma, Ingvar nende toredate mõtete eest, Uiaid uudised juba pühapäeva hommikul, siis lähme, Kihnu saab iga Austraalia metsi külastama. Olgem rõõmsad ning tervetsiinik sealpool merd.
